Eesti Looduse fotov�istlus
2011/04



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2011/04
Kajakakeel saab selgeks aastatega

Tnavu kevadel thistate omalaadset juubelit: Kakrarahu kalakajaka kolooniat on teaduslikult jlgitud ja uuritud juba pool sajandit. Kui ainulaadne srane uuring maailmas on?

Pika elueaga linnuliike, keda mitu plvkonda jrjest on uuritud, vib les lugeda he ke srmedel. Niteks rndalbatross, testi pikaealine liik: eile just kuulsin, et Jaapani maavrinas sai hukka he 60-aastase albatrossi pesa. Samuti on uuritud niteks kaljukajakaid ja valgepsk-laglesid, kuigi mitte nii jrjekindlalt ja isendiphiselt nagu meie. Meie silme all on praegu vahetunud seitse plvkonda kalakajakaid, kirjas on 2600 tielikku ja 900 veel pooleliolevat elulugu, teadaolevalt vanimad linnud on pesitsenud 26 aastat.
Enamasti uurivad teadlased lhikese elueaga linnuliike, niteks vrvulisi, kellelt saab kiiresti andmed ktte. Kuid nende kitumine ja muu bioloogia on paljuski sootuks teistsugune. Lhiealiste linnuliikidega tehakse ka palju eksperimente. Meie eksperimente lubada ei saa. See viks hirida isendite loomulikku elurtmi ja seega pikaajalised andmeread ohtu seada.
Tsi, uurimisksimused on aja jooksul muutunud. Alguses pdis Sven Onno eristada kohalikke asurkondi ja selgitada, kuidas linnud nende vahel liiguvad. Hiljem tuli demograafiline suund: ellujmus, pereelu jms. protsessid. Viimasel ajal on ha rohkem esiplaanil kofsioloogia, geneetika ja evolutsioonilised muutused. Sugupuud on tpselt teada ning tunnuste prandumist on hlbus jlgida.
Kige esimesed paar aastat kulusid Sven Onnol ldse selleks, et selgitada, millist liiki on kige otstarbekam uurida. Kalakajakas on mitmeti vga sobilik. [Kuula ja vaata phjalikku levaadet kalakajaka uuringust ja selle tulemustest: 3.]

Inimest nad ei pelga?

Harjuvad ra. Ringkigu ajal istuvad linnud minust ja abilistest viieteistkmne meetri kaugusel pesal ja hauvad. Muidugi, kui minna sellisele saarele, kus inimesed harva kivad, siis nad on ikka krgel taeva all.

Kuuldavasti on kalakajakal kana kitkuda hbekajakaga?

Jah, seitsmekmnendate keskpaigast alates levis Lne-Euroopast siia hbekajakas. Paljud kalakajaka kolooniad kadusid. Hbekajakas on paras rvel, pistab munad ja pojad nahka. Ja mitte ainult kalakajakal, vaid ka teistel saareelanikel. Kalakajakal ei jgi muud, kui mujale kolida. Nd hakkab kalakajaka arvukus tasapisi taastuma, aga vahepeal kis ta pris tugevasti alla.

Kuidas seletada, et mnest kohast sb hbekajakas kalakajaka vlja, aga mnest mitte?

Esimese hooga asustas hbekajakas just kaugemal merel olevad laiud, niteks Papilaiu. Meie saarele ta ei tule, sest inimesed on seal iga pev. Kalakajakad on meiega harjunud, hbekajakad mitte. Kuid paljudelt teistelt saartelt on hbekajakas testi kalakajaka vlja snud.

Kas peale Kakrarahu koloonia on ka teisi niisama suuri, kus inimene pidevalt ei tegutse?

On 300400 paariga kolooniaid, aga meie koloonias on 600 paari. Ja see tiheneb iga aastaga. Saar on 3,5 hektarit suur, 1970. aastate algul oli seal vaid 130 paari. Kui kunagi sai 300 paari tis, siis mtlesime, et tihedamaks see koloonia kll enam minna ei saa. Aga kui kuskilt mujalt koloonia ra kaob, niteks Paatsalu lahest, tuleb meile taas linde juurde. Enam ei julge elda, et nd on koloonia tis, enam ei mahu.
Tnu vimsale kalakajakakolooniale ja sellele, et me ise pesitsusajal saarel oleme, on seal ka vga palju teisi liike alles jnud. Pesitseb selliseidki, kes mujalt kipuvad kaduma: niteks naaskelnokk, kivirullija, meriski, liivatll, punajalg-tilder ja viketiir. Neil saartel, kus hbekajakas vimutseb, on liigirikkus viksem.

Kukub nii vlja, et inimeste kohalolek hoiab teie saare lindude mitmekesisust?

Kindlalt ei tea, aga tundub kll. Kui igesti toimetada, siis linnud harjuvad llatavalt kergesti. Kas vi khmnokk-luik: istub pesal, knnid temast meetrikauguselt mda, mnikord ta ei vaevu isegi susisema.
Me ei jookse saare peal ringi, ei tee kva hlt, teeme rahulikult oma ringkiku. Alguses tuleb ju iga nelja-viie meetri tagant kkitada, et pesi thistada, mune kaaluda. Sellise pevast peva korduva aeglase liikumisega suudavad linnud harjuda.
Ringkigu ajal on veel veidi kajakakisa, aga kui liigume vaatlusonniga, on saarel enam-vhem vaikus, kik on rahulikult oma pesal. Mned siiski kaklevad omavahel. Need on hilised pesitsejad, kel piirid veel paika panemata. Koloonia elab oma tavaprast elu. Kime onniga pesade vahel, lind laseb meid kolme-nelja meetri kaugusele, siis tuseb psti, knnib rahulikult pesalt minema. Neme ta rnganumbri ra, eemaldume, tema istub taas pesale ja haub rahulikult edasi.

Kas koloonia uustulnukad on inimese suhtes kartlikumad kui vanad tuttavad?

Eks uustulnukad vaatavad lejnute jrgi, kuidas kituda ja keda karta. Pigem kardavad nad hoopis vanemaid pesitsejaid, kellega on pesaterritooriumi prast kvasti nagistamist. Esimest korda hakkavad kalakajakad pesitsema kolme-nelja aastaselt. Noorusaja veedavad nad talvitamispaikade lhedal, kuid suvel enne esimest pesitsust tuleb suur osa neist juunikuus tagasi meie kolooniasse, korteriturgu uurima. Pesitsejatel on siis juba pojad ja uustulnukaid trjutakse poegadest/territooriumist eemale. Suurema osa ajast nad peesitavadki kuskil merephjal, aga pavad siiski juba endale territooriume hivata. Jrgmiseks aastaks on neil olukord juba tuttav, nad teavad, kellega ettevaatlikum olla ja kes nii vga hull ei ole.

Nii et nad tunnevad ksteist ngupidi pris hsti?

Loomulikult, kuid vga oluline on just hl. Kui niteks ks partneritest tukub pesal ja teine tuleb rannikult toitumast ning teeb saarest umbes saja meetri kaugusel korraks hlt, siis on paarilisel kohe silmad lahti ja vaatab sinna poole. Mdub kmmekond sekundit ja partner maandubki tema juures.
Pojad ja vanemad tunnevad ksteist samuti vga hsti hle jrgi, aga mitte kohe pris esimesel peval. Tean hte vi kahte kindlat juhtumit, kus pesad olid vga lhestikku, umbes meetrise vahega ning he pesa poeg sattus vga noorest peast kogemata teise pessa, veti seal omaks ja kasvatati les.
Kalakajaka puhul on hsti nha, kuidas tema elu phineb instinktidel. Kord pesitses meil isaslind, kes oli arvatavasti kuskil karusloomafarmis kaotanud oma mlemad jalad. Eks tal oli raskusi pesaterritooriumi hoidmise ja ldse eluga. Tuli torm ja paljud pesad ujutati le. Ja kuna tema oli nrgem lind, siis ks kalakajaka paar li selle isaslinnu ja tema paarilise minema, vttis nende pesa le, haudus munad vlja ning kasvatas pojad les. Paari enda pesa oli uppunud, kuid instinkt haududa oli nii tugev, et vallutati teise paari pesa. Tsi, see on ainuke juhtum, mida tean. ldjuhul ei saa nnda juhtuda, sest omanikud suudavad oma pesa kaitsta.

Kui hsti sa kajakate keelt mistad? Kas see saab ruttu selgeks vi pid siiamaani?

Kajaka keel koosneb peamiselt kehakeelest ja hlitsustest. Philise snavara saavad sna kiiresti selgeks juba need koolipilasedki, kes meil abiks kivad. Ega me kogu nende suhtlusest aru ei saagi, kuid aastatega lisandub kogemusi. Niteks piirirituaal on sna ilmne. Nokkimisega thistatakse valitud pesakohta, eriti vra isaslinnu juuresolekul. Kui nokk on hsti alla suunatud vi tiivanukid suletaskust vljas, siis on lind kuri. Koloonialise liigina on kalakajakal poosid ja hlitsused vga thtsad. Hea kalakajaka kehakeele spikri leiab hest 1978. aasta artiklist [1].

Kas kalakajaka koloonias on ka hiskondlik struktuur, niteks arvamusliidrid, kelle jrgi joondutakse?

Ei, nn. arvamusliidreid ei ole. Igaks seisab ikkagi ainult enda eest, taotleb seda, et tema sigimisedukus oleks vimalikult suur. Mis juhtub naabriga, see ei lhe eriti korda. Mnikord on naabrid kasulikud, mnikord ei ole.
On rvleid, kelle vastu lhevad kik korraga. Niteks kui onnis istudes ned, et terve koloonia tuseb lendu, kik 1200 kalakajakat, 400 tiiru, pardid pesadelt, siis vaatad, et selge pilt, merikotkas lendab le saare.
Kui on mingi viksem rvel: niteks ronk lendab piki saart, siis on hsti nha, kuidas ronga kohal on linnud kik hus, ronga eemaldudes lhevad jlle alla. Tpselt samasugune pilt nagu jalgpallitribnil, kus rahvas teeb nn. laineid.

Lindude hiskonnast veel: oma veebiettekandes [3] kirjeldad, et ks vheseid liike, kes hbekajakale vastu saab, on hahk, ja nimelt oma lasteaedade ssteemi tttu: mitu emalindu kaitseb ksteise lapsi.

Mitte ainult emad, vaid ka nndanimetatud tdid, kel endal jrglasi ei ole. Olen ninud kmmekonda emalindu mbritsemas umbes kuutkmmend hahapoega. Kord ngin juhtumit, kus hbekajakas pdis rnnata haha pesakonda. Ema tegi korraks hlt ja Paljarahu teisest otsast tuli vuhinal veel neli-viis emahahka. Maandusid, tegid ringkaitse ja selleks korraks oli hbekajaka jahikatse lppenud.

Kas srane naabrite abistamine on lindude seas tavaline? Kas lastakse mnikord teiste arvel ka liugu?

Hanelistel (partidel, hanedel) on pesaparasitism tavaline. Lihtsalt poetatakse oma munad teise linnu pessa. Pojad on neil pesahlgajad, saavad ise toitumisega hakkama. Erinevalt niteks tihasest, psukesest vi kalakajakast, kelle vanemad peavad poegi toitma. Nii pole pardiemale suur koormus, kui tema pessa mni muna rohkem juurde ilmub.
Pardi pesakond koorub tavaliselt korraga, mne tunni jooksul. Kuivavad ra, vtavad end emale sappa ja linud nad ongi ning enam tagasi ei tule. Mnikord jb mni muna miskiprast igel ajal koorumata, kuigi seal on tiesti eluvimeline poeg sees, ning koorub pikese soojuse kes pev vi isegi kaks hiljem. Kui mni teine pardipere juhtub nd sealt mda minema, siis vtab oma perest maha jnud poeg neile lihtsalt sappa. Pardiema teda ra ei aja.
Srane vermimise (ingl. imprinting) nhtus on ju hsti tuntud Konrad Lorenzi tdest: pojad peavad esimest suurt liikuvat objekti oma emaks ja jrgnevad talle kikjale. Vga raske on niteks hanepojast lahti saada, kui see sul saarel jrel hakkab kima.

Kuidas kalakajakad naabritega lbi saavad: kas tlitsemist on palju vi on asjad paigas?

Asjad on paigas. Kalakajakad on vga pesapaigatruud ja kui sul on ikka ks ja sama naaber kmme aastat, piisab vikestest mrguannetest, poosidest, et vastuolud laheneksid. Neil, kes alles hivavad pesapaika, kib kll aeg-ajalt selline taplus, et justkui sulekera veereb mda kolooniat ringi. Aga kui piirid on juba paigas, siis nad on paigas.
Meil on koloonias ks vike mtas, mida kutsume sakslase mttaks, sest seal pesitses aastaid ks Saksamaal rngastatud isaslind. Kord ji ta saabumisega hiljaks ja mtta oli hivanud teine, noorem isane. Ent kui sakslane lpuks hel peval platsis oli, ei tekkinud mingit ksimustki: noorem isane lihtsalt kadus sealt. Peremees judis koju ja kogu lugu.

Linnud on oma pereelu poolest inimesega mitmeti sarnased. Kuidas kalakajakal peresuhted on, kas harmoonilised vi tuleb ette ka nagistamist nagu inimperes?

Ei tule. Isaslind ja emaslind hauvad vrdselt, poegade eest hoolitsevad mlemad, mlemad toovad sa. Ja poegade jaoks on vanemad mistagi jumalad, nemad annavad sa ja katavad, mingi tli ei tule kne allagi.

Mistagi on igaks enda geenide levitamise eest vljas ja isaslinnud teevad palju lhenemiskatseid teistele emastele. Aga emased on vga truud, nagu pikaealiste lindude puhul tavaline. Meie pole srast uuringut veel teinud, aga ks Poola DNA-uuring nitas, et vaid nelja protsendi poegade isa ei olnud emase pesitsuspartner. Lhiealistel lindudel, niteks vrvulistel, on see teisiti, neil otsivad ka emased tihti paarivliseid suhteid.

Teete igal kevadel ndalate vi lausa kuude kaupa laidudel vlitid. Kuidas seal argipev vlja neb?

Oleme kohal aprilli keskpaigast juuli keskpaigani. Kajakad saabuvad juba enne meid. Puhkepevi praktiliselt ei ole, sest linnud ndalavahetust ei pea. Tippajal, kui on kige rohkem td, juame hommikul heksa paiku saarele ja htul kaheksa paiku rannikule tagasi. Juad koju, teed sooja toitu ja siis tuleb kohe hakata andmeid sstematiseerima. Niteks kui saarel on les mrgitud pesaomanikud, siis tuleb kohe jrele vaadata, kellelt on vaja vereproovi. Teinekord lpetad pool ks sel, et hommikul pool seitse jlle pihta hakata.
Karm elu vrskes hus. Abilised on kohal tavaliselt he ndala korraga, nii et vga konti ei murra. Samas on tohutu elamus loodusega nii lhedalt suhelda ja linnukoloonia tegelikku, hirimatut elu jlgida.

Kes saarel kivad? Kui suur on teie trhm?

Viimastel aastatel oleme olnud mina, Tartu likooli zooloog Lauri Saks ja tavaliselt keegi koolipilane abiks. Kivad ka vanemad ja kogenumad abilised, aga niteks likoolist on tnapeval tudengitel vga raske tulla maikuus kolooniasse tle. Koolipilastega on nii, et kellele hakkab meeldima, see kib aastaid. Varasematel aastatel oli meeskond suurem, kuid aeg on teinud oma t.

Nii et lastel siiski on looduse vastu huvi? Vi tulevad arvutid ja muu pnev jrjest peale ning lapsed kivad looduses ha vhem?

Seda panin thele 1990. aastate alguses. Nd olen saanud vga hid abilisi niteks Tartus Aivo Tamme juhendatavast zooloogiaringist. Niteks Uku-Laur Tali ja Mark Gimbutas, kes on vitnud riigi bioloogiaolmpiaade ja esindanud Eestit vga edukalt ka rahvusvahelistel olmpiaadidel: nemad on kalakajaka alal juba telised profid.
Mark hakkas abiks kima kaheksanda klassi poisina, nd on ta juba esimese kursuse bioloogiatudeng. Sel talvel analsis ta siinsamas krvallaboris kalakajaka DNA-d. Uku-Laur lpetab tnavu gmnaasiumi, tema alustas kuuenda klassi poisina. Alguses ei ulatunud ta isegi vaatlusonni aknast korralikult vlja vaatama.
Mnes koolis on vga head petajad. Niteks Saaremaa hisgmnaasiumis on pilased vga loodushuvilised, palju tehakse uurimistid. Mu kursusekaaslane Inge Vahter on seal bioloogiapetaja. Omal ajal tuli palju huvilisi Tallinna 3. keskkooli bioloogia eriklassidest.

Kuidas sa teadustst puhkad?

Prast vlitid, juulikuus, ei taha tkk aega kajakaid nhagi. Siis ongi kige suuremaks puhkuseks perega koos maakodus toimetamine, seal on tegemist kllaga.
Ega lihtne ei ole, kui pereisa on aprilli keskpaigast juuli keskpaigani kodunt ra. Saan siis teha vaid paar kiirvisiiti koju, niteks tormipevadel vi abikaasa snnipeval.

Kas lapsed on tihti saarte peal kaasas olnud?

Vast kige sagedamini on kinud noorem poeg, kes tnavu lpetab Luua metsakooli. Talle on seal ka looduse pildistamine klge hakanud. Teised on valinud looduskaugemad erialad. Aga omal ajal oli vga mnus koos lastega vlitl olla, polnud seda ksiku hundi tunnet.

Sa ise oled vist ka fotograafiapisikuga nakatunud?

Olen nakatunud kll. Saare peal ned vga palju asju, mida tahaks teistegi jaoks jdvustada, aga selleks ei ole lihtsalt aega! Vga vara kevaditi, kui veel massmunemine ei ole pihta hakanud, olen mned klpsud saanud teha, samuti hooaja lpus, kui pojad on juba rngastatud ja tkoormus hakkab taas vhenema ning rohkem on onnist vaatlemist.
he suurema pildistamiselamuse sain kaks aastat tagasi varakevadel. Selle maja seintes, kus me vlitde ajal elame, talvituvad nastikud. hel aprillipeval sattusime peale, kui vlja oli tulnud emane ning lks lahti paaritumine. Kohal oli paarkmmend isast. Lksin vaikselt ligi, heitsin khuli ja tegin pilte meetri-poolteise kauguselt. Siis tundsin kll, et olen keset ehedat loodust. Isased ei teinud minust vljagi, ks roomas he kaenla alt lbi, teine teise alt, kolmas le jalgade. Muidugi, kuna asi kis kllalt kiiresti, siis kompositsioonile ei judnud eriti melda, aga pildistamiselamus jb kauaks meelde.


1. Ivask, Mari; Lilleleht, Vilju 1978. Kalakajaka (Larus canus) vanemlindude ja poegade vahelistest suhetest. Kumari, Eerik (toim.). Lindude kitumine. Ornitoloogiline kogumik VIII. Valgus, Tallinn: 149169.
2. Kirss, Indrek; Rattiste, Kalev 1982. Haudelinnustik ja kajaklaste pesitsuskoloogia Kbaja laidudel 1972. ja 1973. aastal. Paakspuu, V. (toim.). Eesti NSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud td III. Valgus, Tallinn: 109128.
3. Rattiste, Kalev 2010. Kalakajakas elu tis valikuid. Ettekanne Eesti ornitoloogiahingus 30. mrtsil 2010. www.eoy.ee/node/107



Ornitoloog Kalev Rattistet ksitlenud Juhan Javoi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012