Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa kultuuriprand EL 2011/05
Palmse alleed ajaloolised maastikuruumid

Eesti maastikes jvad paljudes kohtades silma maalilised alleed, mis pldude vahelt juhivad teekija silmapiiril rohelise oaasina paistvasse misasdamesse. Vanad puud koolutavad tee kohale oma kroonid, milles vahel ksikute hallide juustena turritavad kuivanud oksad, moodustades meeleolukad vlvkigud, mille all rohekas valguses teepinnal helgivad pikeselaigud. Tnini silinud alleeruumidest on silmapaistvamaid Palmse misa alleed, mille omaaegne kogupikkus ulatus arvatavasti le seitsme kilomeetri.

Alleed kannavad pargikunsti ajalugu. Misaparkide alleed on ilmselt ks kujukamaid niteid kunagise Eestimaa villakultuuri pargikunsti kohta. Alleed annavad senini suureprase ettekujutuse pargiruumide tegelikust mjust ja ulatusest maastikus ning lubavad aimata, kui suurejooneliselt mnisada aastat tagasi maastikke kujundati.

Palmse alleed aastal 1753. Palmse misapargi alguprane ruum prineb 18. sajandi esimesest poolest, mil rajati esinduslik ja suurejooneline barokkaed. Aia rajamist alustati 1738. a., kui Arend Diedrich Pahleni eestvttel hakati kujundama tiigirseid aiaosi [1]. 1753. aasta plaanilt nhtub [3], et park jagunes phimtteliselt kolmeks osaks: cour d honneur (esivljak), broderiiparterite, boskettide ja terrassiga liigendatud tagavljak peahoone taga ning viljapuuaed.
Esivljakuga koos kavandati tollal valitsenud maastikukujunduse phimtete jrgi ristikujuliselt hargnevad alleed. ks alleeharu suundus peahoone kesktelje sihis otse maastikku; sellega risti, vahetult auhoovi eest kulgesid hel sirgel alleed Viitna ja Ilume poole.
Peahoone telje pikendusena istutatud allee ning lnepoolne alleeharu on 1753. a. plaanil kujutatud kuni plaani raamjooneni. Kuna ka hilisematel plaanidel ei ole alleesid mrgitud vi on seda tehtud fragmentaarselt, siis ei ole vimalik nende tpset ulatust mrata.
1753. a. plaanil on peateljel paiknev allee nhtav kuni Palmse oja lookeni, pikkusega umbes 400 m. Ligikaudu selle looke kohal paiknevad praegu ksikud jmedad reastikku asuvad knnud, mis allee ulatust vhemalt selle kohani kinnitavad. Samas, peateljesuunaline maastikku ulatuv ligi 1700 m pikkune avatud sirge siht on 18. sajandi keskpaigast alates psinud muutumatuna. Reljeefi omaprasid arvestades avaneb vaade peahoonele ligikaudu 650 m kauguselt.

Siiski ei viita teed piiravate kiviaedade vahel kski silinud puu ega knd, et allee oleks ulatunud 1753. a. plaanil nidatud mahust tunduvalt kaugemale. Vaatesiht tervikuna olevat Ants Heina andmetel misaomaniku kalli kapriisina kavandatud juba 1734. a. Huvitav on ka see, et peateljesuunaline allee on puhtalt pargikujunduslik element, sest see teesuund on lbi aegade olnud umbtee [1].
Viitna suunas istutatud allee ulatust saab tollaselt plaanilt hsti jlgida: algne istutus lppes umbes sel kohal, kuhu hiljem, 1831. aastal ehitati moonakamaja [1]. Seda mtet toetavad ka peavravast Viitna poole jvas alleeosas silinud neli-viis ksikut suuremtmelist harilikku prna.
Misapoolne puuderida vis ulatuda plaanil nidatust isegi mnikmmend meetrit kaugemale, nagu nib kinnitavat moonakamaja juures silinud ksik vana prn, mis asub alleejoonega hes sihis. Selle puu asukoha jrgi on idapoolse alleeharu kogupikkus ligikaudu 400 m. Vttes arvesse moonakamaja juurest jtkunud umbes sajameetrist, alleega samal joonel kulgenud teeosa, vib oletada, et peavravast itta suundunud alleeosa pikkus oli isegi ligikaudu 500 m.
Lnepoolse allee pikkus on 1753. a. plaani phjal umbes 1400 m. Samas suunas kulgeb umbes 1500 m pikkune sirge teeosa, mille trass on maastikus silinud suhteliselt muutumatult. Kuna sellesse alleeosasse jvad ka ksikud Ilume-suunalise alleeosa vanimad puud (tammed ja prnad), siis vib oletada, et esialgu rajatud allee viski olla istutatud ligikaudu sellises mahus.
Silinud vanemate puude jrgi vib arvata, et algsed alleed koosnesid liigiliselt arvatavasti harilikust prnast, harilikust tammest, harilikust vahtrast ning harilikust saarest. Vahtrad ja saared vivad prineda aga ka juba hilisematest vaheleistutustest 19. sajandi keskelt. Vaheleistutuste mtet nib toetavat asjaolu, et peahoone lhedaste alleeosade ksikud silinud prnad, tammed ja saared on kindlasti vanemad kui 1830.1840. aastail istutatud allee Ilume-poolses osas valdavalt kasutatud jalakad ja vahtrad.
Jndrikud lneprnad vahetult peahooneesisel alleede hargnemiskohal (diagonaalsed istutused ristmiku laiendustel ja puuderead kuni kuivatini) on istutatud arvatavasti 1840. aastatel, sest eelnevatel plaanidel ei ole alleede hargnemiskoha diagonaalseid laiendusi. Milline vis olla kasutatud liikide arvuline vahekord alleedes, on silinud puude phjal raske elda.

Palmse alleed aastal 1840. Suuri muutusi tehti 1840. aastate alguses, kui Carl Magnus von Pahleni eestvttel ehitati Ilume kivikabelit. Sel ajal istutati arvatavasti uued alleeosad PalmseIlume tee rde. 1795. aasta plaani alusel vib Ilume suunas rajatud alleed ksitleda kolmeosalisena [2].
Esimene osa on endise allee pikendusena kuni Muike kla servas asuva metsani rajatud ligi 1100 m pikkune alleeosa. Arvestades silinud vanemate puude arvulist osakaalu, visid selle philiigid olla harilik vaher ja harilik jalakas. Juurdeistutatud allee teine osa on umbes 1500-meetrine lik Ilume ristmiku ja Muike klaga piirneva puistu vahel. Selles alleeosas on vanadest puudest silinud enim jalakat, kuid liguti, eesktt Palmse-poolses osas, on valdav olnud vaher.
Kolmas osa hlmab Ilume teeristist kuni Ilume kabeliaiani kulgeva liigipuhta vahtraallee, mis on praeguseni peaaegu terviklikult alles. Puude istutusvahe reas on tihedam kui maanteersel alleel. Puiestee moodustab Ilume kabeliaiaga ansamblilise terviku tenoliselt htib selle istutusaeg kabeliaia rajamisega.
1840. aasta plaani phjal vib aimata ka misasdame lhedal varem istutatud alleedes tehtud muudatusi: peavrava esist ristmikku on laiendatud diagonaalsete nurgaligetega. Plaanil on ajaloolise esivljaku piires kuni kuivatini tppidega thistatud alleepuude lneprnade asukohad; mitu puud on praeguseni silinud. Kuna mujal alleedes ei ole lneprna kasutatud, siis vib oletada, et pargi ulatusliku mberkujunduse kigus muudeti ka misakeskuse alleede lhiosa.

Palmse alleed aastal 2010. 19. sajandil loodud ja tnini peaaegu terviklikult silinud Palmse alleeruumid ei ole Eestis tavalised: paljudes misakomplekssides on alleepuud jnud jalgu pldudele, maanteelaiendusele vi ehitustegevusele. Kuid probleeme tuleb ette siingi. Nende mistmiseks tuleks puisteid vaadelda 2010. aasta sgisel tehtud inventeerimise alusel ning mitte pelgalt puuridade, vaid alleeruumidena.
Inventeeritud alleeruumis kasvab kokku 34 liiki puid ja psaid, neist 28 on ksikisendid vi heliigilised vikesed rhmad alleejoontel. lejnud liike leidub alleeruumis paiknevates vi sellega piirnevates rhmades ja puistutes. Enamjagu on meie kodumaised leht- ja okaspuuliigid, peale selle ksikud vrliigid.
Kui jtta krvale psad, okaspuud ja looduslikult kiiresti uuenevad lhiealised lehtpuuliigid, valitsevad alleedes harilik vaher, harilik jalakas, harilik saar, harilik tamm ning harilik ja lneprn. Phipuuliik on praegu harilik vaher: 42% alleeruumi ksikpuudest.
Metsa, parkmetsa vi mne suurema pargi puhul, mis ei vaja suurt hooldust, on liigirikkus tervitatav. Seevastu allee on olemuselt vga selgelt mratletud arhitektooniline maastikuelement, sestap hgustavad erilaadsed liigid terviklikku muljet. Palmse puhul ei ole liigirohkus siiski suur probleem, sest liikide arvu on paisutanud alleeruumiga klgnevad puistud ning puud ksikutel erakruntidel.
Kll aga tekitavad kohati probleeme istutatud vi isetekkelisest uuendusest kasvama jetud unapuud, pihlakad, toomingad, remmelgad, arukased jms., mis ei suuda allee philiikidega pikemas perspektiivis vistelda ei krguses ega ka elueas. Juba praegu on mni alleelik muutunud ebahtlaseks: samaealiste, kuid eri liiki puude krguse ja vrakuju erinevuste tttu. Kardetavasti sveneb see tendents aja jooksul veelgi.
Allee ldilme oleneb suuresti alleepuude vanusest ning esialgu istutatud liikidest. Kuna puude vanust on vanematel pargipuudel sagedase tvemdaniku tttu suhteliselt raske mrata, siis ei ole kindlalt teada, millised visid olla Palmse alleede autentsed, s.o. esimeste istutuste liigid ja kui ulatuslikult on silinud vhemalt 19. sajandi keskelt prinevad alleepuud.
Et teha kindlaks algistutuse ajast silinud puud Palmse alleedes, veti inventuuril aluseks rinnasdiameetri piirmr 60 cm: suurema lbimduga puud arvestati n.-. autentseteks. Piirmra seadmisel lhtuti hariliku tamme parameetritest metsanduslikes kasvukigutabelites. Loomulikult on selline piirvrtus rmiselt tinglik. Krvale jeti kiirekasvulised lehtpuuliigid (remmelgad, haavad jm.) ning okaspuud.
Inventeerimisandmete phjal selgus, et 1115 alleepuust on 212 isendit (liigiliselt harilik vaher, harilik jalakas, harilik saar, harilik tamm, harilik prn, lneprn) oletatavasti istutatud hiljemalt 19. sajandi keskel. Silinud puudest le poole on vaher ja jalakas, jmedaimad on aga lneprnad (kuni 455 cm) ja harilik prn. Just need puud loovad oma mrkimisvrse suurusega mulje vanast alleest ning on kahtlemata selle vrtuslikumad osad.
le 36% puudest jvad diameetrivahemikku 220 cm, ligikaudu 20% hlmavad 2040 ja 4060 cm diameetriga puud; le 60 cm lbimduga puid on ligikaudu viiendiku. Diameetrite erinevus on knekas nide alleepuude morfoloogilise mitmekesisuse kohta. Seeprast on alleeread liguti vga mosaiiksed ning allee hoomamatu. Osalt on see meie ajaloo kontekstis paratamatu nhtus, osalt tuleneb aga praegusest sihipratust tegevusest, mistttu on alleeruumi istutatud ja jetud kasvama palju eriliigilisi ja -vanuselisi puid.
Kuigi le kolmveerandi Palmse allee puudest on elujulised, teeb muret autentsete alleepuude seisukord: ligikaudu 70% vanadest jalakatest, vahtratest ja saartest on halvas vi vga halvas seisundis. Mnevrra parem on lugu tammede ja prnaliikidega: ligi 60% vanadest, jmedatest puudest on rahuldavas seisundis.
Et umbes 2/3 silinud vanadest alleepuudest on jalakad, vahtrad vi saared, pole paraku just puude vanema ja vrtuslikuma osa seisund kiita. Mistagi on peamised probleemid seenhaigused ning nende tttu murdunud ja kuivanud oksad jms. Kahju teevad vsastumine ja kasvama jetud looduslik uuendus, mis kohati halvendavad vrtuslikumate alleepuude kasvutingimusi.
Kuid eks vanu puid kimbutavad ikka hdad. Palju suremat muret teeb tsiasi, et alleepuudena perspektiivsetest isenditest vaid heksal protsendil ei ole silmaga nhtavaid mehaanilisi vigastusi vi on vigastused paranenud. Mis kige hullem: vigastatud on palju noori ja elujulisi puid, mis peaksid olema allee jrjepideva psimise alus. Kuna iga vigastus loob haigustekitajatele hea vimaluse puu nakatada, vivad vanuse poolest noored puud olla mnekmne aasta prast juba tsiselt kahjustatud.
Eelkige saavad puud viga otseselt alleeruumis vi selle piiril tehtavate tde ja puude hoolduse kigus. Paraku ei ole midagi imestusvrset, et vanas allees pole aastaid puuvrasid jrjepidevalt hooldatud. Enamik kuivi oksi ja palju kuivanud harusid on likamata, mistttu murdunud suured oksad on tekitanud ulatuslikke rebendeid.
Paradoksaalselt tundub, et suuremat kahju teeb hoopis oksalikus, mille kvaliteet on kohati rmiselt halb. Eriti jhkralt on tee hooldaja piiranud puude vrasid, tehes seda arvatavasti rootorniidukiga. Valesti on raiutud noorte puude oksi: nnda on ligi kolmandikule alleepuudest tekitatud eri pikkusega tkad. Likekohtadel on silmatorkavalt palju koorerebendeid.
Selline tegevus muinsus- ja looduskaitsealusel alleel on arusaamatu, ebaprofessionaalne ning ebaeetiline. Halva oksalikuse tagajrjel tekkinud suurtele tgastele ja rebenditele ei suuda puu thusalt kasvatada kaitsvat armkudet. Seetttu luuakse haigustekitajatele head vimalused nakatada isegi noori puid.
Muretsema panevad ka rohked mehaanilised koorevigastused, mille phjuseks vib olla ettevaatamatu alleealuse niitmine ja manverdused pllutmasinatega. Ilmselt tuleb alleeruumiga piirnevate maaomanike hulgas teha teavitustd nii puude hooldamise kui ka alleeruumis lubatud tegevuse kohta. See puudutab nii puudele kinnitatud elektrikarjuseid kui ka omaalgatuslikke taastamisistutusi. Ehkki selline algatus on tervitatav ning vib anda hid tulemusi, nagu niteks Ilumele istutatud uus tammerida, tuleks silmas pidada, et istutusmaterjal oleks hea kvaliteediga ning istutusvahe ja istutusjoon iged. Praegu on taastamisel valdavalt kasutatud vikesemdulist ja ebakvaliteetset istutusmaterjali.

Palmse alleed aastal 2020. Et hoida Palmse alleesid praeguses mahus ja vhemalt samas seisus, on ilmselt kaks moodust.
Esimene, pigem lhitulevikku mjutav tegevusplaan hlmab alleeruumi kompleksset hooldust: hooldada tuleb vrasid ning raiuda murdumisohtlikud puud, vsa ja vrtuslike puude vradesse ulatuvad isetekkelised puud. Seejuures on oluline, et puude vrasid hooldaksid kogenud spetsialistid. Teine vimalus, mille viljad ilmnevad kaugemas tulevikus, on uuendada alleesid jrk-jrgult, loogiliste likudena, nii et uuendatud alleeosad mjuksid vaadetes terviklikult.
Mlemal moodusel on omad head ja vead. Kindlasti ei tohiks jtta alleepuid ainult teehooldaja meelevalda. Kui riik on pidanud Palmse puiesteid kaitse vriliseks, siis peaks riik ka nende hea kekigu eest seisma. Algatuseks piisaks sellest, kui need ametkonnad, kes peavad tagama alleede kestmise, ning teised ametkonnad, kes peavad alleesid hooldama, istuksid hise laua taha, et lppeks puude kahjustamine.
Loodetavasti ei pea aastal 2020 Palmsest Ilume poole kndides lgu kehitades nentima, et tehtud hooldustdest hoolimata on puud veel elus

1. Hein, Ants 1996. Palmse. Tallinn.
2. Karte von der im Jahr 1790. Festgesetsten Grenze zwischen den Gter Palms und Sagad mit seinen Umliegenden Gegenden. EAA f. 1690, n. 1, s. 64.
3. Pahlen, G. F. 1753. Plan der Hoflage von dem Guthe Palms. EAA f. 1690, n. 1, s. 34.

Sulev Nurme (1971) on maastikuarhitekt, ttab O-s Artes Terrae.



Sulev Nurme
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012