Eesti Looduse fotov�istlus
05/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EUROOPA HARULDUSED EESTIS EL 05/2002
Pst-linalehik

See metsastepist prit taim on leidnud Eestis sobivaid kasvumaid kuivadel lubjarikastel looaladel, kus jagub ka piisavalt valgust. Ta pole siin kll kadumisohus, ent vajab siiski thelepanu: teda ohustab helt poolt kasvukohtade hvitamine maaparandustdel, teiselt poolt pealetungiv vsa.

Pst-linalehiku leiukohad Eestis: ring thistab leide enne 1920 aastat, kollane mumm 1921-1970 ning roheline hilisemaid
Linalehikuliste sugukonda kuuluv pst-linalehik (Thesium ebracteatum) on sna thelepandamatu kollakasroheline psik, kes samamoodi kui lejnud linalehiku liigid (neid on le 300) kasvab poolparasiidina teistel niidutaimedel. Lisaks tavalise taime kombel toitumisele kinnitub ta juurtel olevate iminappade abil peremeestaimede juurtele, vttes sealt vett ja mineraalsooli. Nnda elab pst-linalehik osaliselt mitmesuguste niidutaimede, eesktt krreliste arvel.

Tavaliselt kasvab mitu linalehiku taime lhestikku, sageli on nad isegi hulganisti koos. Sellist kasvuviisi vimaldavad maa-alused peenikesed roomavad vsundid e. stoolonid. Pstised harunemata varred knivad 1025 sentimeetrini, harva krgemale ning kannavad kitsaid terve servaga lehti. Hredavitu kobarisikut vib pealiskaudsemal pilgul eristada ainult itsemisajast viljade varisemiseni. Igal ksikul vikesel iel on temast mitu korda pikem kandeleht, mis jtkub ierao suunas vi vikese nurga all: nii meenutavad ieraag ja kandeleht heskoos pris lehte ja is nib istuvat lehe peal. Prast viljade varisemist jb kandeleht psima ning ie ja vilja kohta mrgib vaid

vike arm vi kerge murdenurk.

ied on pst-linalehikul kellukjad, lihtne iekate seestpoolt valge, vljast oliivjas. Ta itseb juunis, kuid mitte kik taimed, ja kikidest itest ei arene vilju. Vili on ovaalne phkel, mis langeb maha koos sellest lhema iekattega. Philiselt paljuneb see liik vegetatiivselt, stoolonite abil.

Pst-linalehiku priskodu on meist luna pool metsastepis, liik kuulub seega pontosarmaatilisse flooraelementi. Eestis kasvab ta Harjumaal ja Raplamaal, vhesel mral ka Lnemaal, puudub tielikult saartel (vt. levikukaarti). Taime
meeliskasvukohad on lubjarikkad madala rohustuga looniidud, loometsa valgusrikkad hilud ja servad, raiesmikud, aru- ja puisniidud.

Mdunud suvel liigi seisundit uurides selgus, et meil on veel rikkaid leiukohti, kuid paljudest varem teada olnud paikadest on ta hvinud kas vsastumise vi maaparandustde tttu. Aru- ja puisniidul psib linalehik ainult niitmise varal, muidu hvib vsastumise (valgustingimuste halvenemise) tttu. Sama oht on kinni kasvavatel loopealsetel.


Pst-linalehiku Eesti populatsioon moodustab pindalalt vikese, kuid kompaktse isenditerohke osaareaali (vt. levilakaarti). Praegu pole see liik meil kadumisohus, seeprast ei ole ta siin ka looduskaitse all, kll aga on kantud ohualti liigina punasesse raamatusse. Philevila piires siiski theldatakse tema seisundi halvenemist.



Vilma Kuusk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012