Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa loodusharidus EL 2011/05
Hea paik loodusppeks

Looduse ja kultuuriprandi kaitse krval on rahvusparkide oluline lesanne tutvustada kaitstavaid vrtusi ning edendada selle kaudu keskkonnateadlikkust. Elurikkust ja looduses valitsevaid seoseid tundes mistame iseenda sidet loodusega ja loodushoiu vajalikkust.

Et keskkonnaharidust thusalt jagada, on vaja koostd. Lahemaa rahvuspargis pakuvad loodus- ja kultuuriprandi programme ja koolitusi keskkonnaameti hallatav Lahemaa rahvuspargi looduskeskus ning riigimetsa majandamise keskuse hallatavad Sagadi metsakeskus, Oandu looduskeskus ja Ojarse loodusmaja. Thtis roll rahvuspargi prandi tutvustamisel on muuseumidel, neistki mitu pakub programme ja koolitusi. Tuntumad muuseumid on Palmse mis-vabahumuuseum, Ksmu meremuuseum, Kolga muuseum ja Viinistu kunstimuuseum. Loodust ja kultuuri tutvustavad ka ettevtjad ja vabahendused.
Et svendada koostd programmide ja koolituste alal ning luua rahvuspargis nendeks vajalikke tingimusi, kutsus keskkonnaamet kokku Lahemaa rahvuspargi koostkogu ning selle juurde loodi klastuskorralduse ja keskkonnahariduse sektsioon.
Thtsaim keskkonnahariduse sihtrhm on pilased, keda siinsetes ppeprogrammides osaleb aastas le 10 000, peamiselt Lne-Virumaalt, Harjumaalt ja Ida-Virumaalt. Rahvuspargis on le 4500 maaomaniku, kes on olulised partnerid looduse ja omanikuhoiul phineva kultuuriprandi kaitsel. Seetttu on vajalik anda levaade kaitseala vrtustest ja selgitada nende kaitseks seatud piiranguid kohalikule kogukonnale.

Lahemaa looduskeskus Palmses: vrav rahvusparki. Rahvuspargi ppe- ja klastuskeskus rajati 2001. aastal Palmse misa endisesse talli-tllakuuri. Aasta lbi jagab keskus rahvuspargi looduse ja kultuurivrtuste, kaitsekorralduse, klastusobjektide ja piirkondlike turismiteenuste kohta esmast teavet, kaarte ja pperadade voldikuid. Siin neb ka interaktiivset psinitust, hooajalisi foto- ja maalinitusi ning slaidiprogrammi.
Kooli ppekava toetavate programmide teemavalik on Palmses mitmekesine ning tieneb pidevalt, hlmates ka uespet. Keskuse loodusklassist kostab aasta ringi lasteaialaste ja koolijtside vaimustunud kilkeid, kui binokulaari abil vaadeldakse magevee pisiloomi vi samblikke, uudistatakse topiseid ning puuseente ja koljude kogu.
Koolitatakse ka tiskasvanuid, peamiselt kohalikke elanikke, maaomanikke ja ettevtjaid. Kord kuus toimuvad Lahemaa loodus- ja kultuuriprandi ppehtud, kus kohaliku prandi krval tutvustatakse looduskaitseideid ldisemalt ja piirangute vajalikkust. Vga menukaks on saanud ehitusprandi koolitused. Talgupevadel on asjatundjate juhatusel taastatud muinasmaastikke ja prandkooslusi.

Alates 2004. aastast korraldatakse looduskeskuses Lahemaa noore looduskaitsja ehk nn. Junior Rangeri kursust, mis tutvustab huvilistele kaitsealatd, kodukandi loodust ja kultuuri, aga pakub ka loomingulist tegevust. Kursuse on vlja ttanud Euroopa kaitsealade katusorganisatsioon Europarci fderatsioon ning seda on juba aastaid korraldatud paljudes Euroopa rahvusparkides. Kursuse lbinud saavad Europarc Junior Rangeri tunnistuse ja vastava mrgistusega vormi. Igal aastal osalevad kaks usinamat neist koos juhendajaga rahvusvahelises noorte looduskaitsjate ppelaagris.

Sagadi looduskool Sagadi misas on Asta Tuusti eestvedamisel tegutsenud alates 1999. aastast. Esimesena omataoliste seas hakati pakkuma ppekavakohaseid loodusharidusprogramme ldhariduskoolidele [10]. Nd haritakse juba kiki vanuserhmi: ka lasteaialapsi ning tiskasvanuid. Peamine sihtrhm on loodusega seotud ametite pidajad: petajad, loodusgiidid, keskkonnahariduse spetsialistid ja metsamehed.
Koolitusvaldkonnad on elurikkus ja selle kaitse, looduse vahendamine, sstev areng ja uespe, metsateemalised ritused ja ttoad. Plaanis on vlja ttada ka uurimusliku ppe suund. Koolitused phinevad kogemuslikul aktiivppel: teooria krval pannakse suurt rhku praktilistele oskustele.

Oandu looduskeskus tutvustab rahvuspargi loodust, looduses liikumise vimalusi ja piiranguid ning metsatid lbi aegade. Keskus tegutseb Tiina Neljandiku juhatusel endises metskonnakeskuses, kus on siinse kandi metsi majandatud le 150 aasta. Seetttu ksitletakse ka prandkultuuri: eelmiste plvkondade jlgi maastikul. Filmi- ja slaidiprogramme ning nitusi pakutakse nii pea- kui ka krvalhoonetes [7]. Looduskeskuse kbitares saab aimu, kuidas vanasti metsapuude seemet varuti, proovida ldimis- ja tuulamismasinat ning uurida kodu- ja vlismaiseid kbisi ja seemneid. Suures knis avatud nitusel toovad vanad fotod, primused, mlestused ning triistad vaatajale lhemale aja, kui metsatd tehti ksisae ja kirvega, puid veeti vlja hobuse ja reega.
Puuriidad peidavad endas ksimusi ja vastuseid eri puuliikide ning nende kasutamise kohta. Metsa-apteek misaaegses jkeldris tutvustab meie thtsamaid ravimtaimi ja seda, kuidas neid koguda ning kasutada loodust ja ennast kahjustamata. Looduskeskuse uele rajatakse taimetarga rada, kus suvel saab tutvuda ligi saja taimeliigiga. Loodusritusi ja ppepevi eri vanustele korraldatakse aasta lbi, eriti innukalt osalevad pered ja noorte spruskonnad.

Ojarse loodusmaja hoone on ehitud 1855. aastal, kui Palmse misnik Karl Magnus von der Pahlen lasi ehitada kladesse talumajasid. Ojarsel oli tistalu ehk nn. kuue peva talu. Nitus tutvustab teot aastaringi [8]. Koosts Oandu looduskeskusega on loodusmajas ja Ojarse loodusrajal igal aastal toimunud ldsusele mni suurem loodusritus, haritakse ka koolipilasi.

Palmse mis-vabahumuuseum annab suureprase levaate Eesti misaelust ja -arhitektuurist lbi sajandite. Misal on eriline koht Lahemaa rahvuspargi ajaloos: rahvuspargi algaastatel 19751985 taastati misahooned Lahemaa rahvuspargi fondi toel, misamaja avas uksed 1986. aasta suvel. Hulk stiilseid krvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega prinevad enamikus 19. sajandist. Hiljuti renoveeritud linnaserehe ruumidesse on loodud vana aja hngu ja kigi tnapevaste mugavustega koolituskeskus, kus korraldatakse programme pilastele ja teistelegi [9].

Meremuuseum asub juba 1453. aastal rikutes mainitud kaptenite klas Ksmus, vanas kordonihoones. Siin saab tutvuda kla ajalooga ja kuulata meremehelugusid. Muuseumi eestvedaja Aarne Vaik mtles seda 1993. aastal luues kohe ka loodusharidusele. Eesmrk oli pakkuda koolippekava toetavat loodus- ja uespet merekossteemi, rannikuelupaikade ja -protsesside kohta.
Esmalt hakati tutvustama merebioloogiat. Mda ei saa ka geoloogia ega jaja teemast: Ksmu on tuntud ohtrate rndrahnude poolest ja siin asub Eesti suurim kiviklv. Muinasaega ja selle sidet tnapevaga tutvustab viikingiprogramm. mberkaudse looduse krval pib meremuuseumis tundma ka rahvakalendri thtpevi. Nitus on aastatega ha tienenud, eelkige on see rikas kalapgiriistade ja meresiduvahendite poolest [4].

Viinistu kunstimuuseum avati le 600 aasta vanuse kalurikla kolhoosiaegse kalatstuse renoveeritud hoonetes 2002. aasta suvel. Pidevalt tieneva psinituse krval neb siin klalisnitusi Euroopas ainulaadsetes silindrikujulistes nitusesaalides endise kalatstuse mberehitatud veemahutites [11].
Praegu valmistab kunstimuuseumi rajaja Jaan Manitski Viinistul ette merekeskust, kus saab aasta otsa ppida tundma merekossteeme ja tegelda nende kaitse probleemidega.

Koolide merepevad. Juba praegu on Viinistu ja Prispea poolsaare rannalooduse pperajad menukad rahvusvahelises Lnemere-projektis osalevate koolide merepevadel. Merepevadel selgitavad pilased merevee kvaliteeti vee-elustiku phjal, mravad ja loendavad merelinde, teevad rannikuvaatlusi ja merekeskkonna mtmisi [1]. Programme viiakse ellu koosts Eru lahe rannarahva seltsi ja selle eestvedaja, teeneka bioloogiapetaja Linda Metsaoruga.

Jaanioja ksittalu Vsul pakub ehedaid elamusi lastele, peredele ja muudele seltskondadele. Loovuslaagrid ja ksittoad petavad loodust tundma ja sbralikult tarvitama ning tutvustavad Eesti rahvakalendri thtpevi, kombeid ja uskumusi [3]. Jaanioja muinasjutumetsa pidevalt uueneval taimetargarajal aitab ide puhkevaid tavalisi metsataimi tundma ppida taimeraamat. Taimetarga radu on koosts Lahemaa looduskeskusega loonud teisedki talud.

Talutid ja -tegemisi saab uudistada mitmes Lahemaa taluperes. Muinasprandirikastel maadel asuvas Iisaka lambakasvatus- ja ksittalus saab muu hulgas kuulata jutte muinaseestlaste elust ja talu ajaloost ning meisterdada lambavillast [2]. Sae talus Lahemaa lneservas saab tutvust teha Eesti maalamba, nn. Lahemaa lambaga ning ppida kedervarrega ketrama [6].

1. Eru lahe rannarahva selts: www.rannarahvas.ee
2. Iisaka lambakasvatus- ja ksittalu Lahemaal Uuri klas: www.iisakatalu.ee
3. Jaanioja ksittalu: www.jaanioja.ee
4. Ksmu meremuuseum: www.kasmu.ee
5. Kolga muuseum: www.kuusalu.ee/kultuur ja sport/muuseumi/kolga_muuseum
6. Lahemaa lammas: www.lahemaalammas.ee
7. Oandu looduskeskus: www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/looduskeskused/oandu-looduskeskus
8. Ojarse loodusmaja: www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/looduskeskused/ojaaarse-loodusmaja
9. Palmse mis: www.palmse.ee
10. Sagadi mis: www.sagadi.ee
11. Viinistu kunstimuuseum: www.viinistu.ee/site/pages/kunstimuuseum.php

Maret Vildak on keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitse juhtspetsialist.
Kerli Kue on keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist.



Maret Vildak, Kerli Kue
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012