Eesti Looduse fotovõistlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa loodusharidus EL 2011/05
Hea paik loodusõppeks

Looduse ja kultuuripärandi kaitse kõrval on rahvusparkide oluline ülesanne tutvustada kaitstavaid väärtusi ning edendada selle kaudu keskkonnateadlikkust. Elurikkust ja looduses valitsevaid seoseid tundes mõistame iseenda sidet loodusega ja loodushoiu vajalikkust.

Et keskkonnaharidust tõhusalt jagada, on vaja koostööd. Lahemaa rahvuspargis pakuvad loodus- ja kultuuripärandi programme ja koolitusi keskkonnaameti hallatav Lahemaa rahvuspargi looduskeskus ning riigimetsa majandamise keskuse hallatavad Sagadi metsakeskus, Oandu looduskeskus ja Ojaäärse loodusmaja. Tähtis roll rahvuspargi pärandi tutvustamisel on muuseumidel, neistki mitu pakub programme ja koolitusi. Tuntumad muuseumid on Palmse mõis-vabaõhumuuseum, Käsmu meremuuseum, Kolga muuseum ja Viinistu kunstimuuseum. Loodust ja kultuuri tutvustavad ka ettevõtjad ja vabaühendused.
Et süvendada koostööd programmide ja koolituste alal ning luua rahvuspargis nendeks vajalikke tingimusi, kutsus keskkonnaamet kokku Lahemaa rahvuspargi koostöökogu ning selle juurde loodi külastuskorralduse ja keskkonnahariduse sektsioon.
Tähtsaim keskkonnahariduse sihtrühm on õpilased, keda siinsetes õppeprogrammides osaleb aastas üle 10 000, peamiselt Lääne-Virumaalt, Harjumaalt ja Ida-Virumaalt. Rahvuspargis on üle 4500 maaomaniku, kes on olulised partnerid looduse ja omanikuhoiul põhineva kultuuripärandi kaitsel. Seetõttu on vajalik anda ülevaade kaitseala väärtustest ja selgitada nende kaitseks seatud piiranguid kohalikule kogukonnale.

Lahemaa looduskeskus Palmses: värav rahvusparki. Rahvuspargi õppe- ja külastuskeskus rajati 2001. aastal Palmse mõisa endisesse talli-tõllakuuri. Aasta läbi jagab keskus rahvuspargi looduse ja kultuuriväärtuste, kaitsekorralduse, külastusobjektide ja piirkondlike turismiteenuste kohta esmast teavet, kaarte ja õpperadade voldikuid. Siin näeb ka interaktiivset püsinäitust, hooajalisi foto- ja maalinäitusi ning slaidiprogrammi.
Kooli õppekava toetavate programmide teemavalik on Palmses mitmekesine ning täieneb pidevalt, hõlmates ka õuesõpet. Keskuse loodusklassist kostab aasta ringi lasteaialaste ja koolijütside vaimustunud kilkeid, kui binokulaari abil vaadeldakse magevee pisiloomi või samblikke, uudistatakse topiseid ning puuseente ja koljude kogu.
Koolitatakse ka täiskasvanuid, peamiselt kohalikke elanikke, maaomanikke ja ettevõtjaid. Kord kuus toimuvad Lahemaa loodus- ja kultuuripärandi õppeõhtud, kus kohaliku pärandi kõrval tutvustatakse looduskaitseideid üldisemalt ja piirangute vajalikkust. Väga menukaks on saanud ehituspärandi koolitused. Talgupäevadel on asjatundjate juhatusel taastatud muinasmaastikke ja pärandkooslusi.

Alates 2004. aastast korraldatakse looduskeskuses Lahemaa noore looduskaitsja ehk nn. Junior Ranger’i kursust, mis tutvustab huvilistele kaitsealatööd, kodukandi loodust ja kultuuri, aga pakub ka loomingulist tegevust. Kursuse on välja töötanud Euroopa kaitsealade katusorganisatsioon Europarc’i föderatsioon ning seda on juba aastaid korraldatud paljudes Euroopa rahvusparkides. Kursuse läbinud saavad Europarc’ Junior Ranger’i tunnistuse ja vastava märgistusega vormi. Igal aastal osalevad kaks usinamat neist koos juhendajaga rahvusvahelises noorte looduskaitsjate õppelaagris.

Sagadi looduskool Sagadi mõisas on Asta Tuusti eestvedamisel tegutsenud alates 1999. aastast. Esimesena omataoliste seas hakati pakkuma õppekavakohaseid loodusharidusprogramme üldhariduskoolidele [10]. Nüüd haritakse juba kõiki vanuserühmi: ka lasteaialapsi ning täiskasvanuid. Peamine sihtrühm on loodusega seotud ametite pidajad: õpetajad, loodusgiidid, keskkonnahariduse spetsialistid ja metsamehed.
Koolitusvaldkonnad on elurikkus ja selle kaitse, looduse vahendamine, säästev areng ja õuesõpe, metsateemalised üritused ja töötoad. Plaanis on välja töötada ka uurimusliku õppe suund. Koolitused põhinevad kogemuslikul aktiivõppel: teooria kõrval pannakse suurt rõhku praktilistele oskustele.

Oandu looduskeskus tutvustab rahvuspargi loodust, looduses liikumise võimalusi ja piiranguid ning metsatöid läbi aegade. Keskus tegutseb Tiina Neljandiku juhatusel endises metskonnakeskuses, kus on siinse kandi metsi majandatud üle 150 aasta. Seetõttu käsitletakse ka pärandkultuuri: eelmiste põlvkondade jälgi maastikul. Filmi- ja slaidiprogramme ning näitusi pakutakse nii pea- kui ka kõrvalhoonetes [7]. Looduskeskuse käbitares saab aimu, kuidas vanasti metsapuude seemet varuti, proovida lüdimis- ja tuulamismasinat ning uurida kodu- ja välismaiseid käbisi ja seemneid. Suures küünis avatud näitusel toovad vanad fotod, pärimused, mälestused ning tööriistad vaatajale lähemale aja, kui metsatööd tehti käsisae ja kirvega, puid veeti välja hobuse ja reega.
Puuriidad peidavad endas küsimusi ja vastuseid eri puuliikide ning nende kasutamise kohta. Metsa-apteek mõisaaegses jääkeldris tutvustab meie tähtsamaid ravimtaimi ja seda, kuidas neid koguda ning kasutada loodust ja ennast kahjustamata. Looduskeskuse õuele rajatakse taimetarga rada, kus suvel saab tutvuda ligi saja taimeliigiga. Loodusüritusi ja õppepäevi eri vanustele korraldatakse aasta läbi, eriti innukalt osalevad pered ja noorte sõpruskonnad.

Ojaäärse loodusmaja hoone on ehitud 1855. aastal, kui Palmse mõisnik Karl Magnus von der Pahlen lasi ehitada küladesse talumajasid. Ojaäärsel oli täistalu ehk nn. kuue päeva talu. Näitus tutvustab teotöö aastaringi [8]. Koostöös Oandu looduskeskusega on loodusmajas ja Ojaäärse loodusrajal igal aastal toimunud üldsusele mõni suurem loodusüritus, haritakse ka kooliõpilasi.

Palmse mõis-vabaõhumuuseum annab suurepärase ülevaate Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Mõisal on eriline koht Lahemaa rahvuspargi ajaloos: rahvuspargi algaastatel 1975–1985 taastati mõisahooned Lahemaa rahvuspargi fondi toel, mõisamaja avas uksed 1986. aasta suvel. Hulk stiilseid kõrvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega pärinevad enamikus 19. sajandist. Hiljuti renoveeritud linnaserehe ruumidesse on loodud vana aja hõngu ja kõigi tänapäevaste mugavustega koolituskeskus, kus korraldatakse programme õpilastele ja teistelegi [9].

Meremuuseum asub juba 1453. aastal ürikutes mainitud kaptenite külas Käsmus, vanas kordonihoones. Siin saab tutvuda küla ajalooga ja kuulata meremehelugusid. Muuseumi eestvedaja Aarne Vaik mõtles seda 1993. aastal luues kohe ka loodusharidusele. Eesmärk oli pakkuda kooliõppekava toetavat loodus- ja õuesõpet mereökosüsteemi, rannikuelupaikade ja -protsesside kohta.
Esmalt hakati tutvustama merebioloogiat. Mööda ei saa ka geoloogia ega jääaja teemast: Käsmu on tuntud ohtrate rändrahnude poolest ja siin asub Eesti suurim kivikülv. Muinasaega ja selle sidet tänapäevaga tutvustab viikingiprogramm. Ümberkaudse looduse kõrval õpib meremuuseumis tundma ka rahvakalendri tähtpäevi. Näitus on aastatega üha täienenud, eelkõige on see rikas kalapüügiriistade ja meresõiduvahendite poolest [4].

Viinistu kunstimuuseum avati üle 600 aasta vanuse kaluriküla kolhoosiaegse kalatööstuse renoveeritud hoonetes 2002. aasta suvel. Pidevalt täieneva püsinäituse kõrval näeb siin külalisnäitusi Euroopas ainulaadsetes silindrikujulistes näitusesaalides – endise kalatööstuse ümberehitatud veemahutites [11].
Praegu valmistab kunstimuuseumi rajaja Jaan Manitski Viinistul ette merekeskust, kus saab aasta otsa õppida tundma mereökosüsteeme ja tegelda nende kaitse probleemidega.

Koolide merepäevad. Juba praegu on Viinistu ja Pärispea poolsaare rannalooduse õpperajad menukad rahvusvahelises Läänemere-projektis osalevate koolide merepäevadel. Merepäevadel selgitavad õpilased merevee kvaliteeti vee-elustiku põhjal, määravad ja loendavad merelinde, teevad rannikuvaatlusi ja merekeskkonna mõõtmisi [1]. Programme viiakse ellu koostöös Eru lahe rannarahva seltsi ja selle eestvedaja, teeneka bioloogiaõpetaja Linda Metsaoruga.

Jaanioja käsitöötalu Võsul pakub ehedaid elamusi lastele, peredele ja muudele seltskondadele. Loovuslaagrid ja käsitöötoad õpetavad loodust tundma ja sõbralikult tarvitama ning tutvustavad Eesti rahvakalendri tähtpäevi, kombeid ja uskumusi [3]. Jaanioja muinasjutumetsa pidevalt uueneval taimetargarajal aitab õide puhkevaid tavalisi metsataimi tundma õppida taimeraamat. Taimetarga radu on koostöös Lahemaa looduskeskusega loonud teisedki talud.

Talutöid ja -tegemisi saab uudistada mitmes Lahemaa taluperes. Muinaspärandirikastel maadel asuvas Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalus saab muu hulgas kuulata jutte muinaseestlaste elust ja talu ajaloost ning meisterdada lambavillast [2]. Sae talus Lahemaa lääneservas saab tutvust teha Eesti maalamba, nn. Lahemaa lambaga ning õppida kedervarrega ketrama [6].

1. Eru lahe rannarahva selts: www.rannarahvas.ee
2. Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalu Lahemaal Uuri külas: www.iisakatalu.ee
3. Jaanioja käsitöötalu: www.jaanioja.ee
4. Käsmu meremuuseum: www.kasmu.ee
5. Kolga muuseum: www.kuusalu.ee/kultuur ja sport/muuseumi/kolga_muuseum
6. Lahemaa lammas: www.lahemaalammas.ee
7. Oandu looduskeskus: www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/looduskeskused/oandu-looduskeskus
8. Ojaäärse loodusmaja: www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/looduskeskused/ojaaarse-loodusmaja
9. Palmse mõis: www.palmse.ee
10. Sagadi mõis: www.sagadi.ee
11. Viinistu kunstimuuseum: www.viinistu.ee/site/pages/kunstimuuseum.php

Maret Vildak on keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitse juhtspetsialist.
Kerli Kõue on keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist.



Maret Vildak, Kerli Kõue
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet