Eesti Looduse fotovõistlus
2011/06-07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2011/06-07
Punast tolmpead asendab sel aastal tõmmu käpp

Võib vaielda seekordse põhiloo autori Kadri Taliga, kas tõmmu käpp on ikka üks Eesti väiksemaid orhideid. Kuid hoolimata oma mustvalgest, silmapaistvast välimusest jääb tõmmu käpp suviselt kirjus rohustus lihtsasti märkamata: taim on käpa ja sõrmkäpa perekonnas tõesti üks madalamaid ja tema tähelepanek nõuab peale taimetundmise ka head silma.
Paraku tuleb tõesti tõdeda, et tõmmu käpa leiukohti on meil aastakümnetega üha vähemaks jäänud, sest majandamata pärandkooslused kipuvad teadagi metsastuma. Elame ju metsavööndis ja niite on siin vaid inimtegevuse tulemusena. Loodetavasti on taim siiski laiemalt levinud, kui botaanikud teavad – meie lugejad saavad uutest tõmmu käpa leiukohtadest teavitada toimetust või artikli autorit.

Aasta orhidee valimise puhul on kohane tsiteerida Ann Marvetit tema aasta puude raamatu sissejuhatuses. „Taasiseseisvumise esimese kümnendi isamaaliste meeleolude ajel sugenes muude algatuste kõrval soov valida oma rahvuslinnu, -lille ja -kivi kõrvale ka rahvuspuu. Eesti Looduse lugejate lemmikuiks osutusid kadakas, kuusk, mänd ja pärn, ent lõplikku valikut teha oli raske. Ja siis, 1995. aastal, soovitas professor Viktor Masing rahvuspuu asemel järgida põhjanaabrite eeskuju ning valida igal aastal üks puuliik/puude perekond, et sellega lähemalt tuttavaks saada.”
Kas aasta orhidee valimine kestab meil aastakümneid või ununeb see algatus peagi, on praegu vara ennustada. Igatahes on teist aastat kestva traditsiooni tulemusena valitud selle aasta käpaliseks tõmmu käpp. Eelmise aasta orhidee oli punane tolmpea ning mulluse orhideeaasta kokkuvõtet saab lugeda mõnest järgmisest Eesti Looduse numbrist.

Ajakirja tellijad said seekordse Eesti Loodusega kaasa Looduse Raamatukogu esimese köite, Ann Marveti koostatud aasta puude ülevaate. Raamatusse mahtusid küll vaid esimesed seitse aasta puud: kadakas (1996), kuusk (1997), tamm (1998), kask (1999), pihlakas (2000), mänd (2001) ja pärn (2002). Teos põhineb Eesti Looduses ilmunud artiklitel, ent need on nüüdisajastatud ja lühendatud, nii et uuest raamatust saab lugeda vaid ajaproovile vastu pidanud kirjutisi, mis on nüüdisteadmiste valguses üle vaadatud. Edaspidi ilmub ka aasta puude teine valimik.
Sel aastal anname välja ka Looduse Raamatukogu teise väljaande, mille saavad Loodusesõbra tellijad. Järgnevatel aastatel loodame Looduse Raamatukogu üllitada rohkem kui kaks vihikut aastas. Raamatu saavad Loodusajakirjade tellijad tasuta – esimene köide läheb Eesti Looduse, teine aga Loodusesõbra tellijatele. Nii et tasub endale tellida vähemasti Eesti Loodus, pigem aga kogu Loodusajakirjade nelikpakett: http://www.eestiloodus.ee/teema3.html.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet