Eesti Looduse fotovõistlus
2011/06-07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2011/06-07
Miks piiritajad tulid sel aastal enne suitsupääsukesi?

Suitsupääsukeste tänavukevadine saabumismuster erines tõepoolest varasematest aastatest, mistõttu nii suitsu- ja räästapääsukeste kui ka piiritajate peamised rändelained saabusid Eestisse ühel ajal 16.–18. mai vahel koos uue soojalainega.
Sel kevadel oodati hasartselt esimest suitsupääsukest, kuna me oleme harjunud teda esimest korda nägema 15. aprilli paiku. Tänavu kohati esimesi rahvuslinde aga alles 24. aprillil.
Kuigi sellele järgnes mitu nädalat sooje ilmu ning ka putukaid oli palju liikvel, saabus päevasooja toojaid meile väga visalt. Alles vahetult pärast mai keskpaika, kui paljud linnuhuvilised olid pääsukeste pärast juba päris mures, saabus meile põhiline rändemass ning nädala jooksul järgnes aktiivne läbiränne põhja ja kirde suunas. Praegu on kõik linnud endale pesitsuspaiga leidnud ja pesitsema asunud.

Üks pääsukeste hilinemise esialgsetest pessimistlikematest teooriatest, mille järgi oli Aafrikas põuane ja putukavaene talv, ei pidanud õnneks paika. Hoopis vastupidi – talvituspaikades oli tänavu vihma ja seetõttu ka putukaid piisavalt. Samuti jõudsid suitsupääsukesed Lõuna- ja Lääne-Euroopasse pigem tavapärasel ajal või isegi veidi varem.
Täpselt samasugust rändemustrit ja rände viibimist täheldati ka suitsupääsukese Skandinaavia populatsiooni puhul, kes kasutab erinevalt meie lindudest Lääne-Aafrika ja Lääne-Euroopa rändeteed. Mai alguseks oli nende põhihulk jõudnud alles Hollandisse ning jõudis Rootsi mai teiseks nädalaks.

Skandinaavia pääsukeste hilinemist põhjendavad lääneeurooplased sellega, et pikka aega valitsesid Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias madalrõhkkonnad, mis peatasid põhjapoolsete asurkondade rände, seetõttu ületasid linnud Vahemere hiljem. Ilmselt võime meiegi süüdistada keerulisi ilmastikuolusid Eestist lõuna ja kagu pool, et meie pääsukesed nii hilja ja korraga kohale jõudsid.
Pääsukeste hiline saabumine on pannud linnuhuvilisi tähelepanelikult jälgima ka teiste Aafrikas talvituvate lindude saabumist. Ööbik alustas oma öiste serenaadidega samuti ligi kaks nädalat hiljem. Juuni alguse seisuga on vähe naasnud teisigi hiliseid pikamaarändureid, nagu punaselg-õgija, soo-roolind ja rukkirääk.
Kuid praegu, juuni alguses, on veel vara üheselt väita, kas tänavune aasta kujuneb tavapärasest linnuvaesemaks või -rikkamaks. Selliseid kokkuvõtteid saab teha pärast haudelinnustiku loendustulemuste kokkuvõtmist ja teiste aastate tulemustega võrdlemist.



Meelis Uustal, Eesti ornitoloogiaühingu aasta linnu projektijuht
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet