Eesti Looduse fotov�istlus
2011/06-07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2011/06-07
Miks piiritajad tulid sel aastal enne suitsupsukesi?

Suitsupsukeste tnavukevadine saabumismuster erines tepoolest varasematest aastatest, mistttu nii suitsu- ja rstapsukeste kui ka piiritajate peamised rndelained saabusid Eestisse hel ajal 16.18. mai vahel koos uue soojalainega.
Sel kevadel oodati hasartselt esimest suitsupsukest, kuna me oleme harjunud teda esimest korda ngema 15. aprilli paiku. Tnavu kohati esimesi rahvuslinde aga alles 24. aprillil.
Kuigi sellele jrgnes mitu ndalat sooje ilmu ning ka putukaid oli palju liikvel, saabus pevasooja toojaid meile vga visalt. Alles vahetult prast mai keskpaika, kui paljud linnuhuvilised olid psukeste prast juba pris mures, saabus meile philine rndemass ning ndala jooksul jrgnes aktiivne lbirnne phja ja kirde suunas. Praegu on kik linnud endale pesitsuspaiga leidnud ja pesitsema asunud.

ks psukeste hilinemise esialgsetest pessimistlikematest teooriatest, mille jrgi oli Aafrikas puane ja putukavaene talv, ei pidanud nneks paika. Hoopis vastupidi talvituspaikades oli tnavu vihma ja seetttu ka putukaid piisavalt. Samuti judsid suitsupsukesed Luna- ja Lne-Euroopasse pigem tavaprasel ajal vi isegi veidi varem.
Tpselt samasugust rndemustrit ja rnde viibimist theldati ka suitsupsukese Skandinaavia populatsiooni puhul, kes kasutab erinevalt meie lindudest Lne-Aafrika ja Lne-Euroopa rndeteed. Mai alguseks oli nende phihulk judnud alles Hollandisse ning judis Rootsi mai teiseks ndalaks.

Skandinaavia psukeste hilinemist phjendavad lneeurooplased sellega, et pikka aega valitsesid Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias madalrhkkonnad, mis peatasid phjapoolsete asurkondade rnde, seetttu letasid linnud Vahemere hiljem. Ilmselt vime meiegi sdistada keerulisi ilmastikuolusid Eestist luna ja kagu pool, et meie psukesed nii hilja ja korraga kohale judsid.
Psukeste hiline saabumine on pannud linnuhuvilisi thelepanelikult jlgima ka teiste Aafrikas talvituvate lindude saabumist. bik alustas oma iste serenaadidega samuti ligi kaks ndalat hiljem. Juuni alguse seisuga on vhe naasnud teisigi hiliseid pikamaarndureid, nagu punaselg-gija, soo-roolind ja rukkirk.
Kuid praegu, juuni alguses, on veel vara heselt vita, kas tnavune aasta kujuneb tavaprasest linnuvaesemaks vi -rikkamaks. Selliseid kokkuvtteid saab teha prast haudelinnustiku loendustulemuste kokkuvtmist ja teiste aastate tulemustega vrdlemist.



Meelis Uustal, Eesti ornitoloogiahingu aasta linnu projektijuht
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012