Eesti Looduse fotov�istlus
2011/06-07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2011/06-07
Tihasepesa metalltorus

Avastasime oma maakohas Karulas majaseina najale toetatud vanast roostes torust rasvatihase pesa. Toru on kahemeetrine ja 10 cm lbimduga. Kuna pesa asub maapinnal, on tihasel pesale maandudes ja sealt lahkudes vaja lennata kahe meetri jagu pstsuunas samuti koorunud poegadel! See tundub kaunis veider. Samuti tundub imelik leiu aeg ja munade arv: veebist leidsin, et rasvatihane muneb mrtsis 612 muna, siin pesas arvan ngevat vhemalt 18 tkki. Fotod on aga tehtud mullu juuli alguses.
Kuna pike oli eelmisel suvel vga karm ning ka hk palav, siis on karta, et metalltorus oli pikese kes vga kuum. Paraku leidsingi paar ndalat hiljem viis linnupoega surnuna pesalt. Kas mni ldse ellu ji ja torust vlja sai, ei oska elda: vahepeal kisime linnas ning olukord ei olnud kogu aeg pilgu all.

TOOMAS PSUKE

Kommenteerib linnukoloog Marko Mgi:

Pesa asukohas pole midagi harukordset, seda enam, et toru on rsta all ja vihma eest kaitstud. Tegu on ju suluspesitsejaga. Lendamiseks on torus ruumi piisavalt, kuigi tiivaotsad kivad ilmselt hoogsalt vastu toru seina. Olen ka ise he samasuguse pesa leidnud samalaadsest torust, mis on aastaid olnud kasutuses aiapostina.
Kurna suurusest: juhul, kui tegu on he linnu kurnaga, on tegu mrkimisvrse saavutusega. Oma 15 tihaseuuringu aasta jooksul pole ma nii suurt kurna veel kohanud. Kirjanduse andmetel on rasvatihase suurim kurn 16 muna. ht sellist olen aastaid tagasi ka ise ninud.
Pigem kaldun aga arvama, et pesas olid vhemalt kahe linnu munad. Osa mune vib olla prit varasemast, vib-olla isegi eelmisel aastal hljatud kurnast. Vastuse oleks saanud ilmselt poegade koorudes: suure tenosusega ei koorunud hljatud kurna munadest poegi, samuti eelmise hooaja munadest.
sna tenoliselt surid pesas olnud pojad testi kuumastressi tttu: metalltorus tuseb pikese kes temperatuur mrksa krgemale kui looduslikes nsustes, kus puidust seinad pakuvad paremat kaitset nii kuuma kui ka klma eest.

Vib tekkida ksimus, miks munes tihane metalltorusse, kus jrglased on suvepalavaga suures ohus. Paraku lhtub tihane oma instinktidest ning ei oska kuigi hsti teha vahet, kas nsuse seinad on puidust vi metallist, peaasi, et nsuse suurus oleks pesitsuseks sobiv. Metalltorudega pole linnud lihtsalt kohastunud: inimene on need kasutusele vtnud evolutsioonilises ajaskaalas ju alles vga hiljuti. Srast nhtust, kus olend langetab otsuse tema evolutsioonis vlja kujunenud optimaalsete nitajate phjal, mis aga mingil phjusel (nt. kiire keskkonnamuutuse tttu) pole enam optimaalsed, nimetatakse koloogiliseks lksuks.
koloogilise lksuna suluspesitsevatele vrvulistele vivad toimida niteks isegi pesakastid, mis on seatud les paikadesse, kus toitu napib. Saatuslik eksitus avastatakse alles poegi toites. Samamoodi vivad tnapeval linnad toimida koloogilise lksuna inimestele.



Toomas Psuke, Marko Mgi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012