Eesti Looduse fotov�istlus
2011/08



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Elurikkus EL 2011/08
Elurikkuse digitaalarhiivid ndisajal

Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi projekt Eesti elurikkuse andmebaas ja infovrgustik Natura 2000 initsiatiivi toetuseks li hea aluse edendada akadeemilisi ja riiklikke elurikkuse infossteeme ning vimaldas teha jtkuprojekte.

Elurikkus Eesti loodushoidjate meeles. Eri kliimavtmetes, mandritel ja eri tpi maastikel, igas elupaigas on aja jooksul kujunenud iseloomulikud liikide kooslused, mille seisund kajastab otsesemalt vi kaudsemalt meie elukeskkonna seisundit. Rahvusvahelises keskkonnapoliitikas juti olulise sammuni eluslooduse mitmekesisuse kaitsel 1992. a. RO konverentsil Rio de Janeiros, kus slmiti bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Eesti hines sellega 1994. aastal.
Bioloogilise mitmekesisuse snonmi elurikkus soovitas kasutada Mikk Sarv vhem kui seitsme aasta eest Euroopa Liidu toetatud algatuse Bioplatvorm ning sellega seotud bioloogilise mitmekesisuse teabevrgustiku [2] korraldatud konverentsi Elu keset elu arutelude kigus. ldsuse ette toodi see termin knealusel konverentsil 20. oktoobril 2004 vastu vetud prdumises Eesti riigiinstitutsioonide poole.

Bioloogilise mitmekesisuse snonmi elurikkus soovitas kasutada Mikk Sarv vhem kui seitsme aasta eest Euroopa Liidu toetatud algatuse Bioplatvorm ning sellega seotud bioloogilise mitmekesisuse teabevrgustiku [2] korraldatud konverentsi Elu keset elu arutelude kigus. ldsuse ette toodi see termin knealusel konverentsil 20. oktoobril 2004 vastu vetud prdumises Eesti riigiinstitutsioonide poole.
Dokumendis, mille on allkirjastanud kakssada kolm konverentsil osalenut, on snastatud ldphimtteid, milles Eesti loodushoidjate seas valitseb hismeel: Eesti eluslooduse liigi- ja vormirikkuse ehk elurikkuse silimine on Eesti riigi ja tema elanike ldine ja avalik huvi, sest elurikkus on osa siinsete inimeste aastatuhandete jooksul vlja kujunenud loomulikust elukeskkonnast; elurikkus kujutab endast ressurssi, mille kiki vimalusi pole veel kaugeltki tundma ega kasutama pitud; elurikkus on lahutamatult seotud kultuuri ja elulaadide mitmekesisusega ning need toetavad vastastikku teineteist; elurikkuse kadumine on prdumatu loomuga ning selle mju nii loodusele kui hiskonnale pole vimalik tielikult ette ennustada.
Jrgneb loetelu Eesti elurikkuse silimise eeldustest ning vajalikest sammudest viies valdkonnas: metsandus, pllumajandus, kalandus, planeerimine ning loodus- ja keskkonnaharidus.
Ehkki sellel dokumendil ei ole mingit otsest formaalset judu ning adressaadid saavad selle ksnes teadmiseks vtta, tundub tal olevat omalaadne vgi. Seal on snastatud paarisajale inimesele ja nende mttekaaslastele olulised tegutsemisjuhised, mis lhtuvad kaugele minevikku ulatuvatest vrtushinnangutest. Erast Parmasto [8] on nende kohta kirjutanud: Selliste nii-elda loomulike, psivate vrtushinnangute perre kuulub kik see, mis on seotud elu enese, elu kui psivuse kindlustaja limaks pidamisega.

[ERALDI AKNAS] Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis [1] thendab bioloogiline mitmekesisus mis tahes pritoluga elusorganismide rohkust, muu hulgas maismaa-, mere- jt. veekossteemides ning neid hlmavates koloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja kossteemidevahelist mitmekesisust.
Konventsiooniga on hinenud 192 riiki ja Euroopa Liit. Kik riigid on kohustatud oma vimaluste piires elurikkust arvele vtma ning looma tingimused selle kestmiseks, vajaduse korral kaitsemeetmetega sekkudes. 2010. a. koostatud raporti andmeil on le 170 riigi koostanud rahvuslikud elurikkuse kaitse strateegiad ja tegevuskavad, 14 riigil neid parajasti koostati ning 9 riiki ei olnud raporti ilmumise ajaks nende koostamist alustanud [5].
Konventsiooni tegevuse raames peetud 10. bioloogilise mitmekesisuse konverentsil Nagoyas ji klama eesmrk: Inimesed on teadlikud elurikkuse vrtusest ja teavad, kuidas seda kaitsta ning mistlikult ja sstvalt kasutada. Vrtushoiakute kujundamisel ning loodusharidusel ja loodushoiuteabe levikul on olnud pearhk ka RO rahvusvahelise elurikkuse aastal (2010) ja dekaadil (20112020), nii maailmas kui ka Eestis.
Eestis on riiklikul tasandil ptud rahvusvahelisest bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni nudeid jrgida Looduskaitse arengukava aastani 2020 eelnus, hlmates olulise ka detailsemast, Eesti eriprast lhtunud dokumendist Looduskaitse arengukava aastani 2035. Uuema dokumendi eelnus on ksitletud ka loodusteaduslikke kogusid ning infossteeme. [AKNA LPP]

Selleks, et hinnata looduse mitmekesisuse kaitse vajadust igas konkreetses piirkonnas, vajame levaadet selle olukorrast. ks olulisi tnapevaseid abivahendeid selles valdkonnas on digitaalarhiivid.

Digitaalarhiivide eesmrkidest. Digitaalarhiivide rajamise ja arendamise eesmrgid vib tinglikult jaotada kolmeks. Teaduslikud sihid: abivahend vi keskne meetod teatud alus- ja rakendusuuringutes, nt. taksonitevaheliste seoste, taksonite leviku analsil; elurikkust ja keskkonda hoidvate eksemplaride ja proovide arhiivide korrashoid, teadusphine vljund haridusse ja loodushoidu.
Haridus- ja teavituseesmrgid, sh. parem ld- ja krgharidus, ppekava toetav huviharidus, huviharidus eri sihtrhmadele, petajate ja ametnike tienduskoolitus ning muu elukestev pe, teaduse populariseerimine, ldsuse teavitamine ning ssteemse elurikkuse info ja terminoloogia kttesaadavaks tegemine.
Juriidilisi otsuseid toetavad sihid looduskaitses on lubade vljastamine (ehitusload, raieload) ja planeeringute koosklastamine (nt. keskkonnaregister ja sellega seotud andmebaasid).
Ideaalis viksid haridus- ja teavituseesmrgid olla teadusphised, tuginedes uusimale teadusele, mida on selgitatud nii avalikkusele kui ka otsustajatele arusaadavas vormis; juriidilised otsused peaksid olema tehtud targasti: phinema nii svateadusel kui ka heal haridusel.

Projekt Eesti elurikkuse andmebaas ja infovrgustik Natura 2000 initsiatiivi toetuseks. Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetatud projekti Eesti elurikkuse andmebaas peamine eesmrk oli kivitada leriigiline andmebaaside vrgustik, mis vimaldaks hendada eri asutustes kogutava kvaliteetse teabe ning teha siduspringute kaudu ldsusele kttesaadavaks loodushoiu ja loodushariduse jaoks vajalik teave elurikkuse kohta.
Andmeid taime-, looma-, ja seeneliikide kohta sisestasid ning kontrollisid vastava ala sstemaatikud. Aastail 20082010 teoks tehtud projekti juht oli Tartu likool (T) ning partnerid Eesti maalikool (EM), keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus (ITK) ja Eesti looduseuurijate selts (LUS).
Projekti taotlus valmis augustis 2006 ning oli suuresti inspireeritud info- ja tehnokeskuse (alates 2010. aastast keskkonnateabe keskus) eestvedamisel 2005. aastal korraldatud seminarist Simisalus, kus paljud kolleegid esitlesid oma andmebaase ning kus tunnustati Eesti elurikkuse andmebaasi vajalikkust.
ks philesandeid oli koostada htne liiginimekiri ja seda kontrollida, sisestades andmebaasi allikaid tendavad kirjed taksonite leidumise kohta Eestis.
Projekti vtme-eesmrk oli arendada vlja htne liiginimede andmebaas ning teha see kttesaadavaks teistele projekti partneritele. Tehnilisest kljest oli vaja vtta tarvitusele otstarbekas andmesisestusliides, leida esmased graafilised vimalused kuvada levikukaarte ning arendada loodusvaatluste kasutajaliidest.
Projekt keskendus kolme andmebaasi lhendamisele, eelkige liiginimestike htlustamise kaudu. Nendeks olid Eesti looduse infossteem (EELIS; ITK), loodusvaatluste andmebaas (LVA, LUS) ning e-Elurikkus (T loodusmuuseum koosts EM, LUS-i ja ITK-ga).

Eesti looduse infossteem, EELIS. Infossteemi EELIS infolehe phjal [3] hakati looduskaitseregistri elektroonilist andmebaasi keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuses (praegu keskkonnateabe keskus) koostama juba 1996. aastast ning EELIS-e andmekogu sai alguse 1999. aastal.
EELIS-est on ndseks kujunenud eelkige keskkonnaregistrit toetav sidus-infossteem, seega on tema phieesmrk anda vimalikult terviklikku teavet looduskaitsevrtuste, nende paiknemise ja nendega seotud piirangute kohta, mis hlbustab juriidiliste ja haldusdokumentide ettevalmistamist loodus- ja maakasutust puudutava arenduse puhul.
Muidugi ei piirdu EELIS-e roll ja vimalused ksnes sellega: vrtuslikku infot, eelkige looduskaitse kohta saavad siit nii ametnikud, pedagoogid kui ka ppurid. Oma phisihi tttu on EELIS-e pearhk olnud kaitstavatel aladel ja liikidel, kuid seal, kus on olnud judu ja vimalusi, on ptud hlmata kiki Eesti liike.
EELIS-e andmebaas kajastab arusaamu isendite liigilise kuuluvuse kohta viimase toimetamise seisuga, mille aluseks on keskkonnateabe keskusele laekunud teave; vanem info ning varasemad ksitused arhiveeritakse. Kui on vaja teada mingi liigi mramise ajalugu vi liiginime muutusi, tuleb appi akadeemiline andmebaas e-Elurikkus.

Loodusvaatluste andmebaas LVA. Loodusvaatluste andmebaasi [7] hakati arendama 2005. aastal Eesti looduseuurijate seltsi ja bioloogilise mitmekesisuse teabevrgustiku (BTV) hisalgatusena, koosts keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusega (ITK).
LUS-i loodusvaatlustel on pikaajaline traditsioon, mis phineb vaatlejate vrgustikul ning nende postitatud vaatlusvihikutel. Tollase LUS-i presidendi Marek Sammuli, Silja Kana jt. aktiivsel eestvedamisel otsiti koos Lauri Kleiniga (BTV) ndisaegsemat, internetiphist lahendust. PHARE projekti toel oli LUS-il vimalus leppida kokku tehnilise toe arendamises. Eri vimalusi kaaludes peeti otstarbekaks, et LVA koduks saab ITK server, kus oli vimalik soodsatel tingimustel kiiresti vlja arendada ja andmebaasi jaoks kohaldada ka Regio kaardirakendus.
Loodusvaatluste andmebaasi tugev klg on aktiivne huviliste kaasamine. LUS-i praeguse teadussekretri Silja Kana algatusel on mitme projekti toel andmebaasi tutvustatud eri sihtrhmadele, eelkige petajatale ja loodushuvilistele le Eesti.
Loodusvaatluste andmebaasi phisiht on loodushariduslik: olulisem, kui info tpsus, mida eksperdid saavad lisatud info phjal ldjuhul vaid kaudselt kontrollida, on ratada loodushuvi ning ppida suhtlusvimaluse kaudu, niteks liike mrama.
htlasi on LVA kasutatud ka niteks vrliikide sisestamise kampaania kigus. Sellise kampaania teavet ei saa pidada teaduslikus mttes katvaks ega ssteemseks, ksnes sel teel saadud infost ei piisa, et teha loodushoiuotsuseid. Kuid kogutud andmed toovad esile hulganisti uusi vrliikide leiukohti, mida looduskaitseametnikud ja teadlased saavad kontrollida ja vajaduse korral tpsustada. Samuti lvad sellistes algatustes vahel kaasa ka teadlased ise.
LVA-l on veel ks vrtus juhul, kui seda juhtub vaatama mni huviline mnelt kaugemalt maalt. LVA on kige sagedamini vaadeldud liikide edetabelis on krgel kohal niteks pder, rebane ja toonekurg liigid, kelle looduslikud asurkonnad on paljude Kesk-Euroopa huviliste jaoks vike ime.

e-Elurikkus on T loodusmuuseumi, EM, Eesti looduseuurijate seltsi ja keskkonnaministeeriumi keskonnateabe keskuse koostst loodud portaal, mis on meldud ldsusele [4]. Praegu hoitakse andmebaasi T serveris ning regulaarselt tehtavaid varukoopiaid EM serveris. Portaali sisu toetub relatsioonilisele andmebaasile, mille andmeid teadlased pidevalt kontrollivad. Sellises andmebaasis on suur hulk tabeleid, mille seosed on mratud andmemudeliga. Nii on e-elurikkuse andmebaasis eraldi liigi- ja perekonnanimetused (nt Canis ja lupus); pringu puhul seotakse need taksoninimetusteks (Canis lupus) ning seostatakse kirjandusallikate ja iga eksemplari koguja, mrangu autori vi vaatluse tegijaga. Nii on hiljem vimalik hinnata iga vaatluse vi mrangu konteksti ja kvaliteeti [6].
E-elurikkuse andmebaasi alus on Eesti liikide nimestik, kus kirjandusallikatega seotud liiginimetuste arv peaks peagi letama 23 500 piiri. Nendest le 4800 liigi on seeni, le 12 000 llijalgseid ning veidi alla 1000 muid selgrootuid, ning vaid veidi le 500 selgroogsed, kellest veidi le 370 liigi on linnud. Vetikaid on hinnanguliselt 2000, soontaimi alla 1500 ning sammaltaimi le 500. Bakterite ja tsanobakterite liikide arv on hinnanguliselt umbes 1000, protistide liike on ligikaudu 500.
Veel kirjandusallikatega sidumata, liiginimekirjades leiduvate liikide arv on ligikaudu 25 000. Asjatundjate hinnangul viks Eesti liikide hulk veelgi suureneda, eriti llijalgsete arvel, kui meie kollektsioonid uuriksid lbi nende rhmade eksperdid, keda Eestis praegu ei ole. Kui Eesti loodust uuritaks phjalikult, sh. eri suuruses, ka mikroskoopilisi mullakihi elanikke, viks liikide hulk ilmselt juda 30 000 40 000-ni.
E-elurikkuse liiginimestiku praeguse seisu on taganud paljude sstemaatikute ning neile andmehalduses abiks olnud kolleegide koost, mida toetas Norra/EMP projekti Eesti elurikkuse andmebaas ja infovrgustik Natura 2000 initsiatiivi toetuseks.

BALTICDIVERSITY. Tinglikult vib eelkirjeldatud Eesti elurikkuse andmebaasi projekti heks jtkuprojektiks pidada INTERREG IVA Lnemere projekti: BALTICDIVERSITY loodusvaatluste piirilese juurdepsu poole, mis vltab 1. septembrist 2011 kuni 2013. aasta lpuni.
Projekti juhtpartner on Tartu likooli loodusmuuseum ning Eesti partnerid EM ja TT geoloogia instituut. Vlispartneritest on kaasatud Rootsi riiklik loodusmuuseum ning Helsingi likooli loodusmuuseum. Kutse osaleda said ka Eesti loodusmuuseum Tallinnas ning Lti loodusmuuseum Riias, kuid kuna esmane taotlus tehti majanduslanguse ajal, tuli neil osalusest loobuda, sest eelarves puudus kaasfinantseerimise tagatis. Nii Eesti kui ka Lti loodusmuuseumi hoitakse toimuvaga kursis, otsides edasisi koostvimalusi.
Projekti eesmrk on arendada Kesk-Lnemere piirkonnas koostd loodusvaatlustel ja kogudel phinevate digitaalarhiivide alal, hlmates peale praegu elavate liikide ka fossiile, samuti Maa ajaloos valitsenud keskkonnatingimusi kajastavaid geoloogilisi kogusid ja geoloogilist informatsiooni. Projekti vljunditena luuakse vimalus teha hisotsinguid projekti partnerriikide andmebaaside kaudu, kaardirakendused, mis vimaldavad kuvada mitme riigi andmeid jne. Projekti ritustel tutvustatakse elurikkust ja geoloogiat mlemal pool Lnemerd.

NATARC. Eesti teaduse teekaardi projekt NATARC loodusteaduslikud arhiivid ja andmevrgustik, mis viiakse ellu aastail 20112015, keskendub mnede hoidlate sisustamisele ja riistvara hangetele, et parandada loodusteaduslike kogude seisundit ja arendada nende digitaalarhiive. Projekti juhtpartnerid on Tartu likooli loodusmuuseum, Eesti maalikool, TT geoloogia instituut, Eesti loodusmuuseum ning keskkonnaamet.
Projektile NATARC aitasid teed sillutada akadeemik Dimitri Kaljo eestvttel kivitatud riiklik programm Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud (20042008) ning hilisem loodusteaduslike kogude hooldamise ja talletamise riiklik finantseerimine: enne seda olid kogud hvimise rel.
Suuri investeeringuid tehakse likoolide serveritesse, et tagada arendusvimalused ja turvaline andmehoid. Teekaardi projekti nupidamistel on peale partnerite olnud kaasatud KKM ja selle haldusalast analsi- ja planeerimisosakonna, loodusmuuseumi, keskkonnaameti, keskkonnateabe keskuse ja maa-ameti esindajad.

Teisi veebiphiseid digitaalarhiive. TT geoloogia instituudi koordineeritav andmebaas SARV [geokogud.info.ee] koosts T loodusmuuseumi ja Eesti loodusmuuseumiga hlmab valdava osa Eesti geoloogilistest kollektsioonidest. Andmebaasil SARV ja selle edasiarendustel on ks vtmerolle nii projektis BALTICDIVERSITY kui ka projektis NATARC.
Digitaalarhiivina on avalikkusele kttesaadav ka EM soontaimede silikuphine herbaarium koos skaneeritud herbaarlehtedega lethe.zbi.ee:1443/herbaarium/otsing.php.
Mitu elurikkuse uurimisega seotud digitaalarhiivi toetavad eelkige teadusuuringute eesmrke ning nende tkeel on inglise keel. Niteks on teaduseesmrkidel pikemat aega tegutsenud T koloogia ja maateaduste instituudi mkoloogide eestvedamisel maailma seeneliikide molekulaarse identifitseerimise andmebaas [unite.ut.ee], millele viitab ka ks juhtivaid teadusinformatsiooni andmebaase ISI Web of Knowledge.
Ka T koloogia ja maateaduste instituudi botaanikaosakonna taimekoloogia ppetooli juures tegutsev trhm on koostanud teadusuuringuid toetava andmebaasi MaarjAM arbuskulaarse mkoriisaga seente jaoks: [maarjam.botany.ut.ee]. Nende mikroskoopiliste seente omapra on, et enamikku neist keegi veel n.-. ngupidi ei tunne. ldjuhul ei ole neil ka snalist nime: neid iseloomustab ainult DNA-jrjestus ning tinglikult antud koodnumber.
Mikroobitvede eluskultuuride kollektsiooni andmebaas [miccol.ut.ee] koondab infot le 2000 eluskultuuri kohta.
Peale selle on koostatud mitu loodusharidusliku suunitlusega andmebaasi, kuid piirdume siin digitaalarhiividega, mis phinevad konkreetsetel kogudes olevatel eksemplaridel vi loodusvaatlustel.
Teaduses on valdkondadevahelised seosed tihedad; elurikkuse andmebaasidega on hisosa ja histe rakenduste vimalus nendel digitaalarhiividel, millel phinevad tnapeva meditsiin, veterinaaria, pllukultuuride ja metsade kaitse patogeenide eest jpm. [6]. Elurikkuse digitaalandmebaaside arendamisel ja rakendamisel on ilmselt mndagi ppida ka meditsiinis kasutatavate infossteemide kogemustest, kuid see on teine ja palju laiem teema.

Tulevikuvimalused teha koostd Eestis ja rahvusvaheliselt. Paljude riikide kogemus nitab, et elurikkuse digitaalarhiivid on vajalikud looduse kirjeldamisel, teadusts ja looduskaitse planeerimisel ning toetavad loodusharidust. Ka Eesti jaoks pakub digitaalarhiivide ning eriti nende vrgustike arendamine vimalusi vajalikku infot senisest paremini hallata.
Norra/EMP projekt Eesti elurikkuse andmebaas aitas luua elurikkuse digitaalarhiivide selgroo praeguse seisuga kige terviklikuma Eesti liikide nimekirja, millest saab lhtuda, arendades loodusteaduslikke digitaalarhiive. Kivitatavad projektid BALTICDIVERSITY, NATARC jt. loovad eeldused teha aktiivset koostd akadeemiliste ja riiklike digitaalarhiivide arendamisel. Kaardirakenduste valdkonnas on elurikkuse andmebaaside arendamisel oluline igaklgne koost geoinfossteemide asjatundjatega, sh. riiklike infossteemidega keskkonnateabe keskuses ja maa-ametis.
Perspektiivsed koostsuunad on andmemudelite lhendamine Eestis ja ka rahvusvaheliselt, sh. histegevus Phjamaade asjakohaste infossteemide arendusmeeskondadega ning Euroopa taksonoomiaga tegelevaid asutusi hendava vrgustikuga CETAF (Consortium of European Taxonomic Facilities, www.cetaf.org). Selle tisliikmeks veti 2009. aastal vastu Eesti teaduste akadeemia egiidi all neli suuremat Eesti loodusteaduslikke kogusid haldavat asutust: EM, Eesti loodusmuuseum ja Tallinna tehnikalikooli geoloogia instituut ning Tartu likooli loodusmuuseum.

1. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. www.riigiteataja.ee/akt/12918700
2. Bioloogilise mitmekesisuse teabevrgustik. btv.eelis.ee
3. EELIS infoleht. www.eelis.ee
4. E-elurikkus. http://elurikkus.ut.ee
5. Global Biodiversity Outlook 3. Executive Summary. 2010. http://www.cbd.int/gbo/gbo3/doc/GBO3-Summary-final-en.pdf
6. Kljalg, Urmas; Abarenkov, Kessy (2011). Elurikkuse informaatika. Erast Parmasto jt. (toim.). Teadusmte Eestis (VI). Elu ja maateadused. Eesti teaduste akadeemia, Tallinn: 1726.
7. Loodusvaatluste andmebaas. loodusvaatlused.eelis.ee
8. Parmasto, Erast 2011. Kaks nurjalinud (khmnokk)luigelaulu. II. Elurikkus ja inimese vrtushinnangud. Akadeemia 7: 12111225.


Ivar Puura (1961) on kaitsnud filosoofiadoktori t ajaloolise geoloogia ja paleontoloogia erialal, ttanud T loodusmuuseumis projekti Eesti elurikkuse andmebaas (20082010) ning INTERREG IVA projekti BALTICDIVERSITY juhina (alates septembrist 2011).




Ivar Puura
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012