Eesti Looduse fotov�istlus
2011/08



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta orhidee EL 2011/08
Punane tolmpea: kaunis, kuid kauaks

Mdunud aastal valiti Eestis esimest korda aasta orhidee: punane tolmpea, meie kaunimaid kpalisi. Peale tutvustavate artiklite ja kaanefotode vttis Eesti orhideekaitse klubi ette liigi kasvukohtade inventuuri, et selgitada taimeliigi hetkeseisu.

Inventuuri alustades oli teada, et hulk varasemaid leiukohti on hvinud. Niteks polnud teada taime silimine Pandivere krgustikul viimasel kmnendil [5]. Samuti pole kontrollitud mitut mdunud sajandi esimesest poolest prinevat leiuteadet. htlasi oli mitmetes leiukohtades mrgatud arvukuse langust [3].
Punase tolmpea leiukohtade inventeerimisega tehti algust mullu juunis Harju- ja Raplamaal. Selgus, et silinud on vaid mned leiukohad. Tunamullu Tuhala kandis le aastate leitud taim oli taas puhkama jnud [3]. Seevastu leiti taimi Raplamaalt, kus paari aasta tagune seire polnud tulemusi andnud.
Seejrel taasavastati punane tolmpea Prnumaalt, kust oli teada varasemaid koordinaatideta leiuandmeid. Liigi leiukohad Lnemaal ja Vormsi saarel olid kll alles, kuid raskemat muret tekitas Mandri-Eesti suurima populatsiooni osaline hvimine inimtegevuse tagajrjel Pivarootsis (#).
Jrgnesid leiud Pandivere krgustikult ja uus leid Harjumaalt. Kui Hiiumaal on liigi levila psinud suhteliselt muutumata, siis Saaremaal ei nnestunud kahjuks enam mitmest kohast punast tolmpead leida.

Vrreldes punase tolmpea levikut Eesti taimeatlase (2005) ja inventuuri andmetega, (#) selgub, et suur hulk levikuatlase ruutudest kajastab vga vana teavet ja tenoliselt on paljud leiukohad ndseks kadunud. Pris kindel ei saa hvimises siiski olla: vib-olla ei leitud kontrollimisel ebatpse kirjelduse tttu iget leiukohta les. Samuti ei pruugi orhidee kasvatada vart igal aastal maapinnale.
Punane tolmpea kasvab Eestis peamiselt loometsades. 72% punase tolmpea leiukohtadest asub loometsas, aga kui sellele lisada looniidud ja Saaremaa looaladel asuvad maanteekraavi nlvad, siis suureneb loopealsete osakaal 77 protsendini (#).
Kui vrrelda metsa-, poolavatud ja avatud maastikke, siis 91% leiukohtadest asub metsas, 7% avatud maastikus ja 2% poolavatud maastikus. Vaadates ka pindala, selgub, et avamaastikul punane tolmpea peaaegu ei kasva. Talle on kige sobivamad mitmesugused loometsa kooslused (96%), neist on enim loomnnikuid lookaasikute, loomnnikute-kuusikute ning lookuusikute ees.
Maakondade kaupa jaotuvad punase tolmpea kasvukohad Eesti geoloogilise lesehituse jrgi, sest see taim vajab lubjarikast pinnast. Lne-Eestis ja saartel kasvab ta valdavalt loometsades ning Pandivere krgustikul salumetsades. Paiguti vib taime leida ka palumetsades.
Leiukohad asuvad peamiselt karbonaatsel ja kuival mullal ning poolvarjus. Liigi arvukus hakkab kahanema liiga valgusrikastesse vi pimedatesse oludesse jnud leiukohtades.

hes leiukohas on leitud kuni 2500 isendit, ent Eesti keskmine on 154 isendit leiupaiga kohta. Eestis viks seega kasvada ligikaudu 10 000 punase tolmpea taime. Suurima leiukoha pindala knib 63 hektarini (Hiiumaal). Eestis on punase tolmpea leiukoha keskmine suurus 4,5 ha ja kokku on meil punast tolmpead teada 270 hektaril. Harva kasvavad knealused taimed vga tihedalt koos.
Punase tolmpea taimede vitaalsus leiukohtades on le poole juhtudest keskmine, 40 protsendil hea ning 7 protsendil kidur. Kuigi praegu on elujulisus hinnatud veel keskmiseks, vib seisund kardetavasti halveneda, kuna hinnangu jrgi on 17% leiukohtadest halvas seisundis. Pealegi on rahuldavas seisundis 29% leiukohti, seega vib olukord kaitsekorraldusliku sekkumiseta kiiresti halveneda.
Suurim ohutegur punase tolmpea leiukohtades on elupaikade kinnikasvamine (#): nii vsastumise kui ka metsa jrelkasvu vi teise rinde tihenemise tttu (#). lejnud ohutegurid tulenevad pigem leiukohast. Samas peab neid kogu aeg silmas pidama, et suuremaid probleeme ra hoida.
Ohutegurid olid tugevad vi keskmised tervelt 55% leiukohtadest ning vaid viiendik leiukohtadest on praegu selgetest ohtudest vabad. Tugev oht lhtub ennekike arendustegevusest ja elupaikade kinnikasvamisest. Keskmist ohtu phjustab peamiselt tallamine, prgistamine ja lageraie.

Punase tolmpea kaitstusest. Mullu novembri seisuga on eri kaitsealatpidega kaetud 175,7 ha punase tolmpea leiukohtade pindalast ehk 64% ning pisut le poole liigi arvukusest (52%) [2]. Kmnest kige isendirohkemast Eesti leiukohast poolte silimine oleneb isendite kaitse edukusest. Saaremaal asuvast Eesti neljast suuremast leiukohast, mida sisuliselt viks ksitleda kui hte laiaulatuslikku leiukohta, on kaitse all pindalalt vaid 17%, kuid arvukuse poolest asub siin 61% kogu punase tolmpea asurkonnast. Arvukuselt Eesti teisest ja neljandast leiukohast on kaitse all 3% pindalast [2].
Kaitstava ala osakaal ei anna aga selgust, kuivrd on punane tolmpea tegelikult kaitstud. Koorunmme ja Tagamisa hoiualal sobivad punase tolmpea leiukohad kaitse-eesmrgiks seatud loodusdirektiivi liikide elupaikade vi elupaigatpidega [1]. Ehkki loodusdirektiivi alusel kaitstakse mitut elupaigatpi, ei tarvitse see tagada punase tolmpea leiukohtade soodsat seisundit.
Kaitse-eeskirjad vi hoiualade kaitse mrused ei arvesta paraku kllaldaselt kohalike liikide kaitse vajadusi ja on liiga direktiivikesksed. See on nende phipuudus. Tihti pole kaitse-eeskirjades seatud sihiks hoida liike, mille nn. esindusaladega on tegemist.
Mningatel juhtudel on aga pstitatud eesmrgid vasturkivad. Niteks, eeskiri rgib protsessi kaitsest, kuid vajalikud kaitsealuste liikide hooldustd on keskendunud elutingimuste hoiule ehk seisundikaitsele [1]. Et probleeme lahendada, on hdavajalik saada paremad teadmised meie loodusvrtuste paiknemise kohta ning talletada see teave keskkonnaregistrisse.

Kuidas edasi? Punase tolmpea leiukohtade kontroll ja ldine leviku uurimine on olnud pigem lokaalne, hekordne tegevus. Keeruline on hinnata punase tolmpea seisundit ksikute taimedega leiukohtades, kuna soikeaja tttu ei pruugi taimed igal aastal itseda [3].
Punase tolmpea nende leiukohtade krval, mis on vaatlusel all riikliku soontaimede seirekava alusel, tuleks liigi jlgimine seada sihiks kaitsekorralduskavades (nn. liigi esindusalad) tulemuslikkuse seirena.
Endiselt on vaja teha kikide kaitsealuste taimede korralisi lepinnalisi inventuure, mis hlmaksid niteks kogu maakonda. Sellised inventuurid annavad parema levaate kaitsealuste taimeliikide leiukohtadest ning arvukuse ja elupaiga muutustest. Nende andmete phjal saab objektiivselt hinnata ohukategooriaid ja otsustada, mida teha, et taimede soodne seisund siliks.
Ligi poolte leiukohtade tulevik oleneb kaitsemeetmetest, kuna tingimused on muutunud liigile ebasoodsaks. Vajalik on parandada valgusolusid ning rakendada rangemat kaitsereiimi. Seetttu on lhiaastatel hdatarvilik koostada punase tolmpea liigikaitse tegevuskava.

Punase tolmpea senine kaitstus nib tegelikkusest parem: enamjagu selle taime leiukohti jb testi kaitsealadele, kas tervikuna vi osaliselt. Et tagada tegelik kaitse, tuleb aga praegusi kaitsereiime muuta, vttes arvesse punase tolmpea nudlusi. Osa alasid peaks veel kaitse vtma vi seniseid kaitsealasid laiendama nii, et Eesti kmne suurima populatsiooni kaitse oleks tagatud.

1. Hoiualade kaitse alla vtmine Saare maakonnas. Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a. mrus nr. 176. www.riigiteataja.ee/akt/13350225.
2. Keskkonnaregister: register.keskkonnainfo.ee.
3. Kivistik, Arne 2010. Punase tolmpea kadumised ja ilmumised. viiul 8: 78.
4. Koorunmme looduskaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2004. a. mrus nr 182. www.riigiteataja.ee/akt/13132178.
5. Kukk, lle; Ene Hurt 2004. Lne-Virumaa ohustatud ja kaitsealuste taimede levik ja kaitse. EPM keskkonnakaitse instituut. Tartu.

Toomas Hirse (1979) on orhideeuurija, Eesti orhideekaitse klubi liige.



Toomas Hirse
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012