Eesti Looduse fotov�istlus
2011/08



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Rahnud EL 2011/08
Pärispea poolsaare suured kivid

Maikuus ilmunud Eesti Looduses, mahukas Lahemaa rahvuspargi erinumbris, pakkus mulle palju muu kõrval erilist huvi Kalle Suuroja kirjutis Lahemaa rändrahnudest. Olen olnud pikalt Lahemaaga seotud, pärit kiviselt Pärispea poolsaarelt. Seda lugedes vaimusilmas taas mööda koduseid kive kõndides tekkis mul aga mõningaid küsitavusi ja mõtteid, mida tahaksin jagada.

Oma mõtete kirjapanekul lähtun ma Kalle Suuroja artiklis „Kivihiidude maa” (lk. 24–25) olnud kivide nimedest ja üldjuhul ka sealsest käsitlusjärjestusest. Erand on vaid Painuva kivi, mis tuleb kõne alla koos Tiirukiviga. Sealjuures piirdun ma Pärispea poolsaare põhjapoolmikuga, mida tunnen poolsaare lõunaosast paremini.

Jaani-Mardi suurkivi (Sorrukivi, Sõrrukivi). Paralleelnime Sõrrukivi kohalik rahvas ei kasuta. Seal kõneldud murdele on see nimekuju võõras. Rannakeeles pole ju õ-häälikutki. Sorrukivi on kasutusel küll, tuleb talu nimest. Viimast silmas pidades oleks nimi ehk õigem kirjutada lahku: Sorru kivi.
Päris korrektseks ei saa pidada ütlust, et kivi asetseb otse Viinistu külas, ehkki küla maal asub see küll. Kivi on Jaani-Mardi talu koplis, Sunimäelt umbes nelisada meetrit edela pool. Sunimäena tuntakse platsi Viinistu küla keskosas.

Tiirukivi (ka Tiiru kivi, Viinistu Tiirukivi, Painuva suurkivi) paikneb Viinistu maal, külast lõunas, Haldi saare kohale jääval laugel mererannal Viinistu–Turbuneeme tee ja mere vahel. Paralleelnime Painuva suurkivi pole kindlasti õige kasutada. Eksitus võib olla tulnud sellest, et on küsitud kivi kohta Viinistu külast lõunas. Vastaja on aru saanud, et ju see kivi peab siis olema Turbuneemega seotud ja Painuva kivi seda on.

Painuva rändrahn (Painuva kivi) on silmatorkav kivimürakas meres Turbuneeme ranna ees Painuva talu lähedal. Sellega tahtnud Juminda neeme otsas seisnud Kalevipoeg tabada Pärispea poolsaare lääneküljel Odakivil istunud Vanapaganat. Kivi aga lennanud hoopis kaugemale ning prantsatanud merre teisel pool Pärispea poolsaart, Eru lahes Turbuneeme küla all. Kalevipoeg torisenud: „Osudin Odakivesse, paiskasin aga Painuvasse”.
Üle merepinna küündivast Painuva kivist umbes 50 meetrit kirde pool on üsna suur veealune kivi, nn. Painuva paas. Selle juurde jääb koht, mille kohalik nimi on Painuva sored. „Soretama” tähendab rannamurdes ’kihisema’ või ’mullitama’.
Kohalike elanike andmeil jookseb seal paari meetri sügavusel vee all merepõhjast välja mageveeallikas. Rahvas pajatab, et tüvene ilmaga nägeb kohe, kuida siel vesi virvendäb ja soretab ja keväjäl sulab sinne kaige esimäseks jää sisse auk [1].
Välistatud pole ka maagaasi väljumine kõnealuses paigas. Seal kandis tuleb ette maagaasiga seotud ilminguid, kas või näiteks Maalahes. „Tüvene ilm” tähendab aga (tuule-)vaikset ilma.

Launiidu kivi (ka Laoniidu kivi) nime on kohalik rahvas hääldanud lühendatult Launidu: Launidu kivi, Launidu koplid, Launidu tanuv. Vanas kõnepruugis käändus see sõna nii: ladu, lau. Kui nimevormi Laoniidu on kasutatud, siis küll väga harva.
Segadust tekitab kivi asukoha määrang. Väide, et Launiidu kivi paikneb Viinistu küla põhjapiiril, on vale. Küla põhjapiiril kõnealune kivi ei asu, Maalahe lõuna- või edelarannal aga küll, Maalahe ja Viinistu–Pärispea tee vahel.
Mitte väga ammu seisis Launiidu kivi päris Maalahes. Edgar Lilheina 1962. aasta tööst võime lugeda: Paraaigu on Launidu kivi kuival, aga kadund Huda Mihkel oli oma nuorespolves, kui Suomest suola toi, vene lasti suolakotti Launidu pääle väljä pand [1].
Juhin tähelepanu ka sellele, et Lahemaa kaardil Eesti Looduse mainumbris ei ole Launiidu kivi näidatud õiges kohas. Launiidu, nagu öeldud, paikneb Maalahe lõuna- või edelarannal, Viinistu–Pärispea tee lähedal. Kohas, kus Launiidu kivi kaardil on näidatud, asub Maalahe ääres küll silmatorkav rändrahn, kuid see on teine kivi. Kaitsealuste rahnude nimekirjas seda pole ja nime ei tea ma tal ka olevat. Kivi ümbrust on kutsutud Ülelaherannaks.
Muidugi võiks nii see – Ülelaherannal asuv, kaardil ekslikult Launiidu kivina näidatud rahn – kui veel kaks Viinistu küla mail paiknevat kivipurakat seniste kõrval samuti kaitstavate rahnude nimekirja kuuluda. Suurust neil jagub.
Üks neist, Küürakivi, paikneb Vana-Hantsu talu maal küla põhjaserval, teine aga nn. Nõmme põldude (murdes Numme pellud) kohal, soostunud lepa-kasemetsas Viinistu–Pärispea teest põhja pool. Nõmme põldude kohale jäävat kivi on raske leida ja üldiselt seda ei teata. Kohtades, kus Pärispea poolsaarele omast kivirohkust pole, oleksid need kivid kindlasti ammuilma kaitse all.

1. Lilhein, Edgar 1962. Kohanimesid Pärispea poolsaarelt. Võistlustöö. Käsikiri eesti keele instituudis.

Elle Linkrus (1935) on geograaf, pärit Pärispea poolsaarelt Lahemaal.

Painuva rändrahn Turbuneeme lähedal Eru lahes on rahvapärimuse järgi üks Kalevipoja viskekividest



Elle Linkrus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012