Eesti Looduse fotov�istlus
2011/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Vooluveekogude taastamine EL 2011/10
Baeri seadus ja meandrid kui vooluveekogude taastamise phialus

Viljaka universaalteadlasena svenes Eesti tuntumaid rahvusvahelisi teadlasi Karl Ernst von Baer peale kanade ja naiste munaraku, eestlaste endeemiliste haiguste ja Peipsi kalastiku vhenemise ka jeorgude asmmeetria phjustesse. Miks on jesngid sageli nii knulised?

Selle mistatuse le juureldes judis Baer 1856. aastal jreldusele, et meridiaani suunas voolavad jed ei uhu kaldaid vrdselt. Seadusprasust tpsustas prantsuse fsik Jacques Babinet 1859. aastal ja see on kokku vetud nn. Baeri-Babinet seadusena, mille jrgi phjapoolkera jed uhuvad ja uuristavad rohkem oma paremat ja lunapoolkera jed vasakut kallast. Nhtus on tingitud maa prlemisest tulenevast nn. Coriolisi just, mis tekitab liikumisele ristsuunalise kiirenduse. Eraldi uurimuses on nhtust selgitanud ka Albert Einstein 1926. aastal.
Muidugi mjutavad jgede voolusuunda ka pinnamood, pinnas ja alusphi. Siinkohal on aga thtis, et kskik kumb kallas on jrsem, jesngid kipuvad olema ikka knulised, sageli korrapraselt knulised, justkui kindlas rtmis. Siit juame uue misteni: meander. Meander thendab tasandikuje looget, mida kujundavad voolusngi phisuunast krvale kalduvad spiraalsed sekundaarvoolud.

Meander: kvaliteetne elupaik. Meandrite tippudes uhub veevool vliskurvi, selle kompenseerimiseks tekkinud ringvool svendab aga phja, uuristades sinna sgavamad kohad ehk vrendikud. Srased kokkuvttes spiraalse vooluga looketipud on vga hea uhteline elupaik suurtele kaladele ja teistelegi veeloomadele. Loogete vaheosadesse jv madal ala aga sobib noorkaladele ning, kui jephi seda vimaldab, siis ka kudealaks. Meandrite voolusngi phjas vahelduvad tavaliselt liiv, muda, kivid ja kruus. Teatud kohtades erodeerub materjal kallastelt, teistesse jllegi ladestub. Peamine on, et meandreerunud je(osa) vool ja phjaprofiil on tugevasti ebahtlane, mis loobki eelduse liigirikkale elustikule.

Viisaastakuplaani barbaarsus Oostriku je nitel. Vaatame veidi lhemalt Oostriku jge Endla looduskaitsealal. Tegu on plise forellijega. Andmeid forellide kohta selles jes on leida juba 17. sajandi lpust [12]. Kuid Oostriku je meandrid likab otsejoones lbi pikk inetu kanal (vt. skeemi). Jeloogetes seetttu veevoolu enam ei ole.
Tenoliselt taotleti kanalit rajades kuuse kasvukoha paremat boniteeti. Kui nii, siis on 1968. aastal rajatud kraav toonud oodatud kasu asemel hoopis kahju: lemjooksul, kus jgi voolab looduslikus sngis, on metsa kasv endine, alamjooksul, kus veereiimi on reguleerinud mainitud kanal, on kuused kallastel hulganisti surnud. Eriti omaprane on pris jesuudmes laiutav lbitungimatu kuivanud kuusevsa, kus surnud puud on kik vaid kahe meetri krgused.
Ka jeelanikele ti kanal katastroofi. Kui lhikonnas voolavad Vardja ja Vlingi jgi on oma looduslikus looklevas sngis suureprase vee-elustikuga kalajed, siis Oostriku kraavitatud alamjooksu kohta seda elda ei saa.
1930. aastatel olla Oostriku jel lendngega forelle pdnud Inglise konsul nimetanud seda Briti kalandusajakirjas heks parimaks Euroopa forellijeks, kus ta on kinud (Robert Allpere teade autorile 1983. aastal). Veel 1950.1960. aastatel oli Oostriku forellijena kuulus le Eesti [10, 11].
Ent edaspidi, prast je rikkumist kanali ja kraavidega, on Oostriku je forellisaak kahanenud minimaalseks, keskmiselt vaid 611 kilogrammini aastas [9].
Eespool oli juttu Baeri-Babinet seadusest. Kllap toimib see ka Oostriku kanalis, nii et pikema aja, vast sadakonna aasta vltel hakkab kanal oma sirgjoonelisust kaotama. Ent tenoliselt hineksid siis kanalile tekkinud knud vanade meandritega ja lpptulemuseks oleks midagi soojrve laadset, kust vooluvee-elustik sootuks kaob. Mingit kasu poleks sellest ka metsamajandusele. Seda ei saa vtta ka loodusliku arengu paratamatusena, sest kanal on tehislik.
Niisiis tasuks kanal sulgeda ja suunata Oostriku je vool taas meandritesse. See tooks kasu nii vee-elustikule kui ka metsamajandusele.

Mitmel pool mujal Euroopas on kunagi hvitatud meandreid juba hoogsalt taastama asutud. Sealgi pole ajend ksnes paremad elupaigad vee-elustikule. Just meandrite gvendamine ja voolukanalite svendamine Euroopa suurjgede vesikondades phjustas niteks 2002. aasta tohutud leujutused Saksa- ja Tehhimaal, sest suurvesi sai takistamatult suure kiirusega allavoolu tulvata. Inimene osutus rumalamaks oma loojast loodusest.
Meandreid taastades on lnemaailmas seetttu mindud vga phjalikku teed pidi. Niteks Taanis on jgesid kanalikujuliseks gvendatud juba le-eelmise aastasaja lpust saadik ja looduslikud sngid seetttu tihtipeale muutunud juba karjamaaks. Sel juhul on vetud ajalooarhiividest vanad kaardid ning kaevatud uus sng kigi oma loogetega endist looduslikku sihti pidi.

Seda kike oodatakse mistagi ka Eestilt. Just sellelaadsete tde jaoks on Euroopa Liit meie keskkonnainvesteeringute keskusele raha eraldanud. Siin aga on tekkinud ebakla: sellal, kui Euroopas vooluveekogusid juba parandati, valitses Eestis veel nukogulik plaanimajandus ning jgede rikkumine svendamine ja gvendamine kis tie hooga. Isegi siis, kui tl endal mtetki ei nhtud ning ainus eesmrk oli vaid thive.
Riigikord vib vahetuda mne tunni jooksul, mtteviis muutub aga heal juhul plvkonniti. Nnda on Eestis kll viimasel kmnendil jrsult suurenenud mitmesuguste vooluveekogude parandamise projektide arv, kuid nende sisu on nii mnigi kord endiselt nukogulik. Uue, vooluveekogu parandamise sildi all svendatakse jgesid ja kaevatakse tulutuid kraave edasi.

Olgu loosung milline tahes, jeelustikule ja selle elupaikadele mjub je svendamine igal juhul halvasti. Je phi peab olema looduslikult ebatasane: moodustama krestikke ja jrske langusi. Selline phjaprofiil on vajalik, et saaksid elada ja paljuneda mitmesugused taimed ja veeputukad, tnu neile ka kalad ja teised veeloomad.Viksematele kaladele on vajalikud madalikud, suurematele vrendikud. Seda kike pakuvad meandrid parimal viisil.
Kui vooluveekogu parandamise sildi all muudetakse ekskavaatoriga jesngi, nii nagu seda tehti nukogude ajal, on tagajrjeks htlase phjaprofiiliga surnud jgi: elustik vaesub jrsult, kalad jvad ilma nii kudemiskohtadest kui ka elupaigast ning toidust. Ka taastuda ei ole phjaloomastikul vimalik, sest tekkinud on vee-erosiooni surmaring: ebanormaalne tulvavesi uhub minema kik elava.
Muda saab sngist teisaldada ka teisiti, mudapumpadega. Nii saadakse ksiti lisatulu: jemuda on vga vrtuslik vetis mahepllunduses. Ka jes on muda kohati vajalik, sest sealgi elutseb kalade toiduks vajalikke putukaid.

Vhemalt kuigivrd on meil keskkonnahoidlik mtteviis siiski edenenud ning vooluveekogude looduslikke snge on hakatud ka taastama. Niteks pab Keila linn seda teha Keila jega, kuid sealgi ptakse sngis ladestunud mudast vabaneda ekskavaatori abil. Mnede projektide jrgi on ette nhtud avada ka endiste looduslike sngide suubekohti. Ent vooluveekogude parandamist Euroopa mistes, s.t. terviklikku je tervendamist juhtimist looduslikku sngi ja meandritesse ei julge Eesti loodusettevtjad ilmselt partei ja valitsuse kartuses senini ette vtta.
Ja ausalt elda, kuskohast neil olekski uudset teavet nii vee-elanike elupaikade kui ka meandrite vrtuslikkuse kohta vtta! Kahjuks ei ole eesti keelde tlgitud mitte htegi selleteemalist teost! Nii ongi vlja kujunenud olukord, kus Euroopa rahadega edendatakse nukogudeaegset maaparandust.

Meie vooluveekogude parandamise projektides ilmneb sageli veel ks nukogulik aspekt: kaevatakse uuesti lahti metsakuivenduskraave. Justkui saades aru oma tegevuse kuritegelikkusest happeline ja liigtoiteline vesi, veetemperatuuri tstmine, muda on leiutatud ainulaadne vahend selle leevendamiseks: settebasseinid kraavide suudmetesse! Paraku ei ole mitte kellelgi mitte kusagil varem tulnud phe midagi sellist teha, seetttu pole ka kellelgi kogemusi, kui thusad srased leiutised on. Kll olen aga ninud, kuidas RMK rajatud hiiglaslikust settebasseinist Vlingi je vasakus kaldas tulvab muda otse samas allavoolu asuvale je ainsale suuremale kruusakoelmule!
Oostriku je veekvaliteedist pole kevadise suurveega ldse mtet rkida: see on must kui tint jkke tulvavast happelisest veest, mida metsast kannavad sinna tervelt ksteist reoveekraavi. Euroopas on selliseid kraave juba pikemat aega kinni aetud. nneks on sraste edumeelsete projektidega algust tehtud ka Endla looduskaitsealal.

Kokkuvtteks. Vooluveekogusid parandades tasuks nii palju kui vimalik tutvuda asjakohase kirjandusega; vike loetelu on pakutud siinsamas artikli lpus. Kus vhegi vimalik, tuleks taastada looduslik sng.

Taastamisjuhiseid:

1. Madsen, Bengt Lauge 1995. Danish Watercourses ten years with the new watercourse act. Ministry of Environment and Energy, Denmark. Miljnyt 11. (Parimaid tid sel alal, loetav veebist:
http://redac.eng.usm.my/EAH/document/Danish%20Watercourses.PDF)
2. Manual of River Restoration Techniques. The River Restoration Centre: www.therrc.co.uk/rrc_manual_pdf.php
3. Pohlhausen, Henn 1978. Lachse in Teuchen, Seen, Flssen und Bchen. Paul Verlag, Hamburg, Berlin.
4. Runnstrm, Hans; Nilsson, Olle W. 1981. Fiskevrdens ABC. Oskarshamn.
5. Tarzwell, Clarence M. 1936. Experimental evidence of the value of trout stream improvement in Michigan. Transactions of the American Fisheries Society 66.
6. White, Ray J. 1968. So baut man Forellenunterstnde. Paul Verlag, Hamburg-Berlin.

Muud kasutatud allikad:

7. Eilart, Jaan 1967. K. E. Baerist ja Baeri seadusest Eesti Loodus 18 (1): 4950.
8. Einstein, Albert 1983. Jesngide meandrite tekke phjus ja nndanimetatud Baeri seadus Eesti Loodus 34 (3): 196197.
9. Jrva Kalastajate Klubi arhiiv, pgiandmed 19661990 (ksikiri).
10. Kiisla, Leo 1957. Mni sna forellist. ngemees kalavetel I. Tallinn.
11. Kits, Elmar 1967. Jrvevahi jutustus. ngemees kalavetel III. Tallinn.
12. Kroon, Kalle 2007. Jeforelli pritolust Kesk-Eestis. Eesti Loodus 58 (8): 442443.

Kalle Kroon (1966) on sihtasutuse Eesti Forell asutajaliige, Magister artium.


LISAKAST

Coriolisi jud

Kuna maakera on oma telje suhtes kige jmedam ekvaatoril, siis on maakoore prlemiskiirus seal kige suurem, ning mida pooluste poole, seda aeglasem. Jrelikult, kui mingi keha liigub maakoore pinnal pooluse suunas, s.t. suurema prlemiskiirusega alalt viksema prlemiskiirusega alale, pab ta inertsi tttu hoida senist prlemiskiirust ning kaldub oma algkursist maakera prlemise suunas krvale. Kui see keha aga liigub ekvaatori poole, s.t. viksema prlemiskiirusega alalt suurema prlemiskiirusega alale, jb ta maakoore prlemisest inertsi tttu maha, kaldudes seega maa prlemisele vastupidises suunas.
ldjoontes kalduvad maakoorega paralleelselt liikuvad kehad, sealhulgas voolav vesi, phjapoolkeral oma algkursist paremale (vt. joonist), lunapoolkeral aga vastupidi, vasakule. Srane nhtus ilmneb mujalgi prlevates taustssteemides (proovige prleval karussellil ksteisele palli visata!) ning seda nimetatakse avastaja Gaspard-Gustave Coriolis jrgi Coriolisi efektiks, keha selle liikumissihist krvale kallutavat judu aga Coriolisi juks.
Coriolisi ju tugevus oleneb keha liikumissihist maakera prlemistelje suhtes. Mida lhemal poolustele, seda rohkem on maakoor Maa teljega risti, seega seda rohkem hlbivad maakoorega paralleelselt liikuvad kehad prlemisinertsi tttu oma algkursist.
Argiaskeldustes on Coriolisi jud pris mrkamatu. Niteks kui korvpallur sooritab Tallinnas 20-meetrise likaugviske, siis kaldub pall Coriolisi ju mjul oma algsihist krvale kigest millimeetri jagu, nii et mngutehnikas seda ilmselt arvestama ei pea. Kll tuleb Coriolisi juga arvestada pikemate teekondade puhul: veehoovuste vi humasside, aga ka satelliitide ja lennukite liikumist ennustades. Niteks just Coriolisi ju mjul tekib ringjas huliikumine tsklonites ja antitsklonites: hk ei saa liikuda otse krgema rhuga aladelt madalama rhuga aladele, vaid on sunnitud seda tegema spiraalselt. Passaattuuled ei puhu Coriolisi ju mjul mitte tpselt ekvaatori suunas, vaid viltu: phjapoolkeral edelasse ja lunapoolkeral loodesse.

LISAKAST

Meandrite teke

Inertsi mjul uhub ja uuristab veevool eriti tugevasti voolusngi vliskurve ning ajapikku vib vhese langusega alal pehmes pinnases voolav jgi seetttu muutuda limalt loogeliseks. Looketippudes tekkiv ringvool uuristab nende phja sgavad hauakohad vrendikud. Vrendikest vlja uhutud pinnas aga kuhjub allavoolu. Tulemuseks on vaheldusrikas voolukiirus ja phjareljeef, mis pakub mitmekesiseid elupaiku ja loob niiviisi eeldused liigirikkale elustikule.



Kalle Kroon
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012