Eesti Looduse fotov�istlus
2011/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2011/10
Kuulo Kalamees

Tnavuse aasta puu harilik jalakas (Ulmus glabra) on troofilistes suhetes seentega tagasihoidlik, vib-olla ka vhe tuntud. Siinkohal tuleb juttu ainsast Eestis jalakaga seotud lehikseenest puidusaproob roosast vrkheinikust (Rhodotus palmatus) [2], kes kuulub Eesti punasesse nimestikku ohustatud liigina [3] ning on meil vetud valitsuse mrusega kaitse alla esimese kaitsekategooriana.

Eestis on teada kolm roosa vrkheiniku leiukohta. Viljandimaalt Loodi looduspargist (Natura loodushoiuala nr. 109) salumetsast leidis selle seene Soome mkoloog Ilkka Kytvuori Euroopa mkoloogide X kongressi ajal augustis 1989 [3].
Jgevamaal Alam-Pedja looduskaitsealal [3] saare-jalaka salumetsas on liiki hes ja samas kohas registreeritud korduvalt augustist oktoobrini: 1997 (Mall Vaasma), 2001 (Ilmi Parmasto), 2005 (Anu Kollom), 2008 (Mall Vaasma ja Indrek Sell), 2009 ja 2010 (Indrek Sell), 2011 (Kuulo Kalamees ja Indrek Sell). Enamasti on seen kasvanud mahalangenud jalakatvel, hel korral kogutud jalakaknnult.
Ida-Virumaalt Ontika maastikukaitsealalt salu-lehtmetsast (pangametsast) on teda leitud jalakaknnult 2006. aasta oktoobris (Ilkka Kytvuori).

Seen on omaprase vlimuse ja vrviga ning seetttu hsti ratuntav. Tema viljakeha on leni lheroosa kuni virsikuvrvi [1, 4]. Kbar on silmatorkavalt vrkjas-krjelis-soonelise limase pinnaga, ratmmatava veniva kbaranahaga, tugevalt lamendunud, sisserullunud servaga, kuni 8 cm laiune.
Eoslehekesed jalale kinnitunud kuni peaaegu vabad, hredavitu asetunud, kaunis laiad ja paksud. Jalg lhike, kverdunud, ekstsentriline, valgekiuline, kuni 6 1 cm. Seeneliha meeldiva puuviljalhnaga ja kibeda maitsega. Eospulber kreemikasroosa. Eosed kerajad, nsalis-ogalised, 57 m.

Vrkheiniku perekond on monotpne. Ainuke liik on harvana levinud kogu Euroopas, meie naabruses Norras, Rootsis, Leedus ja Venemaal [1], viimastel andmetel teada ka Taanist ja Ltist; mitmes riigis kuulub punasesse raamatusse. Liik on arvatud ka Euroopa punasesse nimestikku [2].
Euroopas kasvab ta mitmesuguste lehtpuude puidul, kuid eesktt siiski jalakal [1, 4]; Venemaal Krasnodari krais Kaukaasia looduskaitsealal oleme teda korduvalt leidnud pgil (Fagus), tihti psjalt kasvamas. Liik kuulub mittesdavate hulka.

1. Courtecuisse, Rgis; Duhem, Bernhard 1994, 2000. Champignons de France et d'Europe. Delachaux et Niestl.
2. Kalamees, Kuulo 2000. Eesti seenestik. CD. Tartu.
3. Parmasto, Erast (toim.) 1999. Eesti seente levikuatlas 2. Kaitsealused ja Eesti Punase raamatu liigid. Tartu.
4. Vesterholt, Jan 2008. Rhodotus Maire. Knudsen, Henning; Vesterholt, Jan (eds). Funga Nordica. Nordsvamp. Copenhagen: 261.


Kuulo Kalamees (1934) on T mkoloogia emeriitprofessor, uurinud lehikseente sstemaatikat, levikut ja ohustatust eriti Phjamaades.



Roosa vrkheinik: seenharuldus jalakal
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012