Eesti Looduse fotov�istlus
2011/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Seened EL 2011/10
Mrkseened ja seenemrgistused V. Krbseseenemrgistus

Krbseseenemrgistust ehk mkoatropiinimrgistust, iboteenhappe-mustsimoolimrgistust vi pantherina-sndroomi phjustavad krbseseene (Amanita) perekonna punase krbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mrkained, mis halvavad kesknrvissteemi tegevuse.

Need mrkained tekitavad inimeses motoorset ja pshilist erutust, joovet, ebatavalist elevust, hallutsinatsioone jms. nhte [1, 4]. Krbseseentes sisalduvad ained sarnanevad oma toimelt atropiiniga, mistttu varem antigi neile koondnimetus mkoatropiin.
Hiljem selgus, et sellist mrkainet nagu mkoatropiin pole keemiliselt olemas ja mrgistust phjustavad hoopis teised ained. Ka nrvissteemi kahjustavale muskariinile [5] on krbseseentes sisalduvad atropiinitaolise toimega mrkained hoopiski vastupidise toimega.
Krbseseenemrgistust phjustavad Euroopas viis krbseseeneliiki: punane krbseseen (A. muscaria), kuning-krbseseen (A. regalis), panter-krbseseen (A. pantherina), nartsiss-krbseseen (A. gemmata) ja bee krbseseen (A. eliae) [4, 7].
Kigil neil on vatjas-nahkjas valge vi kollakas ld- ja rngasloor. ldloori jnustena jvad selle rebenemisel kbarale ebemed, mis tihti pestakse vihmaga osaliselt vi tielikult maha. Jala muguljale alusele ja vahel sellest veidi krgemale jb ldloorist ks kuni mitu jalale liibunud ebemelist kontsentrilist vti vi volti.
Rngasloori jnusena jb vanemalt jala laossa rippuv nahkjas rngas ehk rahvakeeli krae. Rngas vib viljakeha vananedes rebestuda ja vahel ka tielikult kaduda. Eoslehekesed on ksitletavatel liikidel valged ja vabad, ei kinnitu jalale. Seeneliha on samuti valge, kuid kbaranaha all eri liikidel kitsa ribana tihti mitmeti vrvunud.
Siinkohal on tarvis juhtida thelepanu liikide eristamiseks vajalikele juhttunnustele: kbara vlispinna, looride ja nende jnuste ning kbaranaha all kitsa ribana oleva seeneliha vrvi krval tuleb tpselt kindlaks teha kbaraserva ning jalal paikneva rnga lapinna rihvelsus (vaolisus) vi siledus.

Punane krbseseen (Amanita muscaria; snonm A. muscaria var. muscaria) on Eestis tavalisemaid lehikseeni, ta kasvab kikjal, igasugustes metsades ja puisniitudel jaanipevast kuni klmadeni. leni sarlakpunase kuni 20 cm laiuse tpilise kbaraga on ta igale inimesele juba lapseplvest peale tuntud ega vaja lhemat kirjeldamist [vt. 6, 8].
Vrib thelepanu, et punase kbaraga seente krval on tunduvalt harvemini leitud kas leni vi osaliselt oranikate vi kollakate, vahel isegi peaaegu valgete kbaratega vorme. Selliseid vrvimuutusi peetakse kas kbara pleekumiseks vanemas eas [7] vi ksitletakse neid hoopiski eri nimetuse saanud teisendite vi vormidena [2, 6].
Loorid vivad punasel krbseseenel olla valged vi helekollakad. Seeneliha on kbaranaha all sidrunkollane. Kbara serv on rihveljas, rngas jalal sileda lakljega [6, 8].
Punane krbseseen on nrgalt mrgine hallutsinogeenne seen [8], kes narkootilist joovet ega pshilist sltuvust tarvitamise jrel ldjuhul ei phjusta. Kll aga tekivad mrgistusele jrel rahutust unest virgudes ebameeldivad pohmelusnhud [4].
Punase krbseseene abil saadud joobetaoline meelierutav petteseisund on vimaldanud mnedel Phja-Euraasia himudel laskuda transsi, loitsida vi arbuda amaanlike paganausutalitluste puhul, nt. Lapimaal, Phja-Siberis ja Kamtatkal [3, 4, 7].

Kuning-krbseseen (Amanita regalis; snonmid A. muscaria var. regalis, A. muscaria var. umbrina) kasvab okas- ja segametsades juulist oktoobrini, Eestis kaunis harva.
Seen meenutab vliselt mnevrra punast krbseseent, mistttu tihti ksitletaksegi teda viimase teisendina. Phierinevus on kuning-krbseseene ookerpruun kbar ning veidi suuremad ja lihakamad viljakehad. Kuni 25 cm laiusega kbara serv on rihveljas ja rngas jalal sileda lakljega nagu punasel krbseseenel. Seeneliha on kbaranaha all punakaspruun. Loorid vivad olla valged vi kollakad [6, 8].
Kuning-krbseseen on nrgalt mrgine nagu punane krbseseen.

Panter-krbseseen (Amanita pantherina) kasvab okasmetsades, eriti liivastes ja luitemnnikutes, puisnmmedel; leidub meil juulist oktoobrini sageli, mnel aastal kohati hulgi; kasvab alati ksikeksemplaridena.
Kbar on phkelpruun, kleepuv, alati selgelt rihvelja servaga ja enamasti leni kaetud vikeste lumivalgete ebemetega, kuni 12 cm laiune. Jalg on valge, peenehrmjas, kuni 12 2 cm. Rngas on lakljel alati sile. Loorid on lumivalged. Seeneliha on kogu viljakehas valge, samuti kbaranaha all, lhn on ebameeldiv.
Panter-krbseseene juhttunnused on rihveljas kbaraserv, sileda lakljega rngas jalal ja lumivalged vikesed ebemed kbaral, seeneliha on valge ka kbaranaha all [6, 8].
Panter-krbseseen on vga mrgine, ohlikum kigist teistest siin ksitletud liikidest; vib phjustada surma.

Nartsiss-krbseseen (Amanita gemmata; snonm A. junquillea) on okas- ja segametsade seen, leitud Eestist mustika-palumetsast ja naadi-salumetsast vga harva juulist septembrini [4, 10].
Tema kuni 5 cm (harva kuni 10 cm) suurune kbar on ilusalt puhas-nartsisskollane vi mesikollane, vahel keskel tumedam, oranikas vi mesi- kuni rebasepruunikas, kergesti kaduvate valgete ebemetega, kleepuv, enamasti selgelt rihvelja servaga.
Jalg valge, ebemeline, pikk, alusel nrgalt muguljas ja vheste tupejnustega, pikalt ahenev ja juurduv, kuni 10 1 cm. Loorid on valged. Rngas on vatjas, kitsas ja huke, ebemeline, erakordselt kiiresti kaduv. Seeneliha kbaranaha all kollane. Kogu viljakeha on rmiselt hapra konsistentsiga [1, 2].
Vga mrgine; vljaspool Euroopat, Tiilis, on phjustanud isegi surmaga lppenud mrgistusi [1].

Beei krbseseent (Amanita eliae) on leitud Eestis vga harva augustis luitemnnikust ja puisniidult [4, 10].
Seene kbar on hallikaskollane, bee, nahavrvi, valkjas- vi kollakaspruun, enamasti laiade valgete vatjate ebemetega, kleepuv, rihvelja servaga ja kuni 9 cm laiune. Jalg on valge, allpool kahvatupruunikas, ebemelise tipuga, sgavale maapinda ulatuv, vahel juurduv, kuni 12 1,5 cm. Loorid on valged. Rngas on nahkjas, kitsas, ebemeline, kiiresti kaduv. Jala mugulja alusega kokku kasvanud tupp on laguneva vaba laservaga. Seeneliha valkjas, lhnata. Mrgine.

Krbseseenemrgistuse toimeained: iboteenhape, muskasoon, mustsimool; need ei hvi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte helgi muul seente kulinaarse ttlemise ega hoidistamise viisil.

Peiteaeg: pool kuni kolm tundi.

Smptomid: joobenhud (nagu alkoholi puhul), elevus, eufooria, dsfooria, rahutus leliigse liikumistarbega, meelepetted; suukuivus, ngemishired, pupillide laienemine; pulsi- ja hingamissageduse ning vererhu tus, sdamertmihired, krambid, sdameseiskus; vib jrgneda surm. gedas mrgistuspshhoosis vib mrgistatu toime panna enesele vi teistele ohtliku teo.

Sarnastest liikidest tuleb kindlasti esile tuua kahte krbseseent: panter-krbseseenega ravahetamiseni sarnane roosa krbseseen (Amanita rubescens) ja hall krbseseen (A. excelsa, snonm A. spissa). Mlemad on vrskelt mrgised, hemoltilise toimega, lagundades punaseid vereliblesid. Kupatatult on nad aga sdavad, kuna hemoltilised mrkained lagunevad keevas vees [2, 4].
Mlemaid liike peetakse mnedes raamatutes ka mittesdavateks, niteks Soomes [9], eriti kehtib see halli krbseseene kohta. Soovitatava mittesdavuse phjus on ilmselt rasegamise oht vga mrgise panter-krbseseenega. Igal juhul pole tegemist jvalt mrgiste seentega.

Roosa krbseseen (Amanita rubescens) erineb panter-krbseseenest kbara kollakas- vi hallikaspruuni phivrvuse ja kogu viljakeha vlispinna ning seeneliha roosaka vi lihapunaka vrvuse poolest. Enamasti avalduvad roosad toonid ebahtlaste laikudena ja avalduvad kindlalt vanematel viljakehadel. Ka seeneliha vrvub murde- ja vigastuskohtadel aeglaselt roosakaks, eriti hsti avaldub roosa toon tigude vi usside sdud aukudes.
Roosa krbseseene kbaral on hallikad nsajas-pramiidjad ebemed, kbara serv on alati sile, jalal olev rngas pealmisel pinnal aga rihveljas. Seeneliha on kbaranaha all ja jala alusel pruunikasroosa kuni -punane, lhnata.
Juhttunnused panter-krbseseenest eristamiseks: viljakehal roosakad toonid, kbaral hallikad nsajad ebemed, kbaraserv sile, rngas lakljel rihveljas.
Roosa krbseseen kasvab juulist oktoobrini okas- ja segametsades; Eestis vga sage [6].

Hall krbseseen (Amanita excelsa; snonm A. spissa) on halli vi hallikaspruuni vrvi, kbar on enamasti sileda servaga, kergelt raphitavate valkjate vi hallikate jahukate ebemetega. Rngas jalal on pealt valge, alt hallikas, lakljel alati rihveljas. Loorivdid mugulja jala allosas on hallikad ja ebemjad. Seeneliha ja eoslehekesed on jvalt valged, ainult kbaranaha all on seeneliha kitsalt hall. Seenel ilmneb redise vi kartuli lhn.
Juhttunnused panter-krbseseenest eristamiseks ei avaldu alati selgelt ega heselt: hallil krbseseenel on pruunikashalli kbara serv ainult tavaliselt sile, kbaral on mningad valkjad vi hallikad ebemed, kll aga on rngas lakljel alati rihveljas. Peale panter-krbseseene on hall krbseseen tihti vga sarnane kuning-krbseseenega. Seeprast peab halli krbseseene mramisel olema eriti thelepanelik. Roosast krbseseenest eristavad halli krbseseent alati puuduvad roosakad vi punakad vrvitoonid.
Hall krbseseen kasvab Eestis okas- ja segametsades ning puisniitudel kuuskede all; kaunis harv, sagedamini vib teda leida Kagu-Eesti moreenkngaste metsadest juunist oktoobrini [4, 10].

Kik eelnimetatud krbseseened, nii mrgised kui ka sdavad, on oma vlistunnustelt rmiselt varieeruvad ja nende mramine vib tihti osutuda limalt raskeks. Viljakehade vanuse ja ilmastikuolude, niteks vihma tttu vivad eristustunnused muutuda ebaselgeks vi tiesti nhtamatuks. Samuti ei oska vhekogenenud seenestajad olulisi tunnuseid alati thele panna.
Lpuks eriline hoiatus: roosa ja halli krbseseene suure sarnasuse tttu panter-krbseseenega ei tasuks neid ldse sgiks korjata, eriti kehtib see halli krbseseene kohta. Panter-krbseseene mrgistus on tsine ja ohtlik, see vib tuua surma.


1. Bresinsky, Andreas; Besl, Helmut 1985. Giftpilze. Wissenschaftliche Verlagsgesellschaft mbH, Stuttgart.
2 . Galli, Roberto 2001. Le Amanite. Edinatura.
3. Jrgenson, Aivar 2005. Seened kultuuriloos. Argo. Tallinn.
4. Kalamees, Kuulo (toim.) 2000. Eesti seenestik. CD. Tartu.
5. Kalamees, Kuulo. 2011. Mrkseened ja seenemrgistused. II Muskariinimrgistus. Eesti Loodus 62 (6/7): 4445.
6. Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello 2010. 400 Eesti seent. Loodusfoto, Tartu.
7. Knudsen, Henning; Vesterholt, Jan (eds.) 2008. Funga Nordica. Nordsvamp. Copenhagen.
8. Raitviir, Ain 2005. Vike mrkseente raamat. Maalehe raamat. Tallinn.
9. Salo, Pertti jt. 2007. Phjala seeneraamat. Sinisukk, Tallinn. (Tlge soome keelest)
10. Vaasma, Mall 2009. Checklist of the species of the genera Amanita and
Limacella (Agaricomycetes) in Estonia. Folia Cryptogamica Estonica 45.


Kuulo Kalamees (1934) on T mkoloogia emeriitprofessor, lehikseente sstemaatika, koloogia ja fenoloogia uurija ning seente sdavuse ja mrgisuse selgitaja.





Kuulo Kalamees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012