Eesti Looduse fotov�istlus
2011/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2011/10
Uusi raamatuid

The Estonian Green Belt
Toimetanud Kalev Sepp. Eesti Maalikool, Tallinn, 2011. 96 lk.

Eesti rohevd tutvustav ingliskeelne raamat lhtub projekti Baltic Green Belt (Balti rohev) eesmrkidest. Balti rohev on ks osa Euroopa rohevst, mis kulgeb Barentsi merest Musta mereni endise raudse eesriide aladel. Just neil aladel on loodus ldjuhul paremini silinud kui teistes piirkondades, luues head eeldused loodusalade koridori tekkeks.
Eesti rohev raamat keskendub eelkige kultuuriprandile. Hiljuti tehtud phjalik inventuur nitas, et Eesti rohev alal ehk kogu Lne- ja Phja-Eesti rannikuvndis leidub 1268 prandkultuuriobjekti, millest veerand on militaarobjektid. Just militaarprand on selle raamatu philine huviobjekt, mida on phjalikult tutvustatud. Raamatu ja kogu projekti abil loodetakse ratada suuremat huvi militaarturismi vastu ja muuta elukeskkonda paremaks.

Hoiualadega jed Virumaal 2. Narva jgi
Anne-Ly Ferel ja Eva-Liis Tuvi. Toimetanud Juhani Pttsepp ja Eha Jrv. Keskkonnaamet, 2010. 176 lk.

lesehituselt ei erine teos esimesest kitest kuigi palju. Kuid Narva jgi oma suuruse ja thtsuse tttu annab tunduvalt rohkem ja mitmekesisemat ainest raamatu jaoks kui teised Virumaa jed. le poole raamatust keskendub inimesele Narva je kallastel: koostamisel otsisid autorid vanu kirjeldusi ja lid sidemeid kahel pool vett. Kirjapandu on osaliselt ka retk minevikku, kadunud klade ja nende lugude juurde. Teose vrtust suurendab phjalik kirjandusnimestik ja register.


Lillekla ajalugu 1940. aastani
Robert Nerman. Toimetanud Inna Saaret. 2011. 344 lk.

Tallinna ajaloo he parima tundja teos ksitleb Kristiine piirkonna phjapoolsemat osa Lillekla, mis ulatub Tildri ja Tondi tnavast Paldiski maantee ja raudteeni. Sajandeid oli see ks vhem asustatud alasid Tallinnas. 17. sajandist on neid alasid kuivendatud, siia rajatud suvemisu ning 19. sajandist alates hoogsalt elamuid ja tstusettevtteid. Eriti kiirelt arenes ehitustegevus enne Teist maailmasda ning sellele ajajrgule ongi raamatus phendatud suhteliselt rohkem ruumi.
Teos annab detailse levaate Lillekla piirkonnas asunud tstusettevtetest, suvemisatest ja elumajadest, miljst ja olustikust, unustamata ka tehnovrkude arengut, kauplusi ja histransporti. Rohked fotod ja skeemid aitavad vanasse olustikku sisse elada, ksiraamatuna kasutamist vimaldab aga phjalik register ja allikaviitestik.
Teos on sarja Kristiine heinamaast Kristiine linnaosani esimene raamat, jrgmistes on kavas ksitleda hilisemaid perioode ning Tondi ja Jrve ajalugu. Suureprane raamat Tallinnast huvitatutele, mis teeb kadedaks teiste asulate asukad: tahame ka nii phjalikku teost oma kodukoha kohta!

Jrvakandi lbi sajandite II
Koostanud Enno Alliksaar. Kujundus ja kljendus Armar Paidla/O Rajakaar. MT Jrvakandi arendusselts, 2011. 116 lk.

Jrvakandi vallavolikogu esimehe koostatud artiklite kogumik ksitleb laia teemavaldkonda metsavendadest ja klaasitehase ajaloost ning Katrin Karisma-Krummi lapseplvest kuni Rabarockini, Jrvakandi vibuspordi ajaloo ja kaitseliidu taastamiseni. Tutvustatakse Jrvakandi klaasimuuseumi, klaasistuudiot ja kultuurihalli. Huvitavat lugemist vivad siit leida ka muhulased: meenutatakse Jrvakandi tehase Hellamaa dolomiidikarjri ajalugu. Esimene sama nime kandev kodu-uurimusliku kallakuga kogumik ilmus 2007. aastal.


Targad taimed taskus
Aili Paju. Toimetanud Klli Trummal. Hermes, 2011. 104 lk.

Tiitellehe ja registrita raamatukeses tutvustatakse ligi 50 ravimtaime: iga liigi kohta on toodud joonistus ja foto ning taime lhikirjeldus, nidustused ja kasutamine. Huvi ravimtaimede vastu pole raugenud, kirjutab autor eessnas ja sellega jb le vaid nustuda.
Nagu ravimtaimeraamatutele kombeks, leidub ka siin rohkesti rahvaprimuse tasemel viteid. Teosest saavad kindlasti kasulikke nuandeid suitsetajad: kalmusejuurika nrimine aitab vabaneda suitsetamise pahest. Rkimata lhnavast varjulillest, keda peaksid teena tarvitama kllap mitmedki inimesed: unetuse, krussis nrvide korral annab rt tagasi hingerahu.
Tore on lugeda selliseid viteid: et pldosi on rikas rnihendite poolest, siis peetakse teda juuste, knte ja luude tugevdajaks. Miskiprast meenus seda lugedes he Tartu koloogiaprofessori eksamiksimus: Kust saab inimene elutegevuseks vajaliku ssiniku?. Sellele pidavat ndisajal 2/3 lipilastest vastama, et hust, ssihappegaasist.
Nutuks teeb islandi kokrva kohta videtu: raviks tarvitatakse taimekeha. Lihheniseerunud seent ei saa kuidagi taimeks pidada. Selliseid pisivigu leiab raamatukesest teisigi. Kokkuvttes tuleb tdeda, et ravimtaimeraamaturiiul pole selle teosega rikastunud, aga vikeses mdus raamat ei vta riiulis ka kuigi palju ruumi.


Edgar Tnurist pllumajandusjuhi ja looduskaitsjana. Meenutusi ja mtisklusi
Koostanud Oolav Tamberg. Kaas ja kljendus Katrin Mrk. 2011. 303 lk.

Kogumikus on avaldatud 32 autori artiklid Eesti kunagise pllumajanduse tippjuhi elust ja tegevusest. Edgar Tnuristi elu ks olulisi mlestusmrke on Lahemaa rahvuspark (vt. Eesti Loodus 2011, nr. 5, lk. 1618). Ta oli 19531961 ENSV pllumajandusminister, 19611979 Eesti NSV ministrite nukogu esimehe esimene asetitja, 19791984 Eesti maaviljeluse instituudi direktor. Kogumik sisaldab peale mlestuste ka ohtralt fotosid ja koopiaid dokumentidest ning Tnuristi trkiste bibliograafia.


Peipsi vesikonna kalad ja kalandus
Koostanud ja toimetanud Toomas Saat. Tartu likooli Eesti mereinstituut, 2010. 135 lk.

Peipsi-Pihkva jrve vesikond on umbkaudu sama suur kui Eesti pindala ning sellest suurem osa jb Venemaale Pihkva oblasti maa-alale. Peipsi kalastik on liigirikas ja annab 99% Eesti sisevete kalasaagist. Kogumikus antakse levaade piirkonnas elavatest kaladest ja nende rahvamajanduslikust thtsusest, ohustatud kalaliikidest, harrastuspgist, pikemalt ka Struuga ja Lahepera jrve kalastikust, peipsi siia, kaug-ida unimudila ja vingerja bioloogiast.


Sdav linn I
levaade linnalabori 2008. aasta katuseaianduse katsest ning linnas toidu kasvatamise perspektiividest. Koostanud Sander Tint. MT Linnalabor, 2009/2010. 113 lk.

Linnamaaharimise all mistetakse toidu kasvatamist linna piirides vi selle vahetus lheduses. Raport keskendub eelkige tarbeaianduse tervishoidlikele, koloogilistele, hiskondlikele ja sotsiaalsetele aspektidele. Eksperimendi kigus tekkis hulgaliselt lisaksimusi, niteks saaste ajalis-ruumilise dnaamika mjust eri sgitaimedele. levaadet kest pannes mistab lugeja, et paljud lahtised otsad nuavad edasist uurimist ja jrge raamatule.


Europardi talvekodu ja teisi linnujutte
Tarvo Valker. Toimetanud Egle Kaur. Huma, 2010. 64 lk.

Raamat jutustab elamuslikult lindudest, kelleta Lne-Eesti loodust oleks raske ette kujutada: valgepsk-laglede igakevadisest kokkutulekust Matsalus, uhketest ptipulmadest Haapsalu kaldapromenaadil ja pilkupdvatest luikedest meie rannikul. Siit saab lugeda merikotkastest ja sookurgedest ning paljudest teistest huvivrsetest lindudest. Peale linnuelamuste on ka argisemat juttu liikide kekigust Eestis. Loodetavasti paneb raamat ha rohkem inimesi enda mber elu mrkama ja seda hoidma.


101 Eesti puud ja psast metsas, pargis, aias
Rein Sander. Toimetanud Urve Tammjrv, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011. 222 lk.

Eestis kasvab looduslikult umbes 80 liiki puid ja psaid. Viimase paarisaja aasta jooksul on teistest maadest sisse toodud ilupuid tunduvalt rohkem. Teoses on ksitletud suuremat osa kodumaiseid liike ning sissetoodud puittaimedest sagedamaid ja tuntumaid liike ja kultivare. Autor on valinud liigid, mida ta paremini tunneb ja mida ta ise on aias kasvatanud. Raamat pole kll dendroloogiapik, ent puudest ja psastest huvitatu leiab siit kindlasti uut huvitavat teavet.



Eesti Loodus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012