Eesti Looduse fotov�istlus
2011/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2011/11
Sedapuhku rannarahvas

Eesti on oma asendi ja loodusolude poolest parasjagu mitmeklgne. Sellele rikkusele toetudes oleme end pris mitme nimega kutsunud: kll metsarahvas, siis maa- ja loodusrahvas, mnikord soorahvaski, kindlasti ka mere- vi rannarahvas.
Linnarahvas tegelikult ka, kuigi julgen arvata, et pigem sellega ei uhkustata. Hinge phjani linnainimene on ju (maa)elukauge, ei ta julge metsa ega sohu astuda, pelgab pimedust ega talu looduse vaikust vi kajakate kriiskamist mererannal. Usun, et sedasorti linnainimesi on siiski eestlaste hulgas vhe. Kas vi vikegi pliseestlaslik alge tunda ja teadvustada end metsa-, loodus- vi rannarahvana on meis ikka olemas.
Eesti Looduse viimaste aastate erinumbrite seast leiab meie kui metsarahva olemusest killukesi 2008. aasta novembrinumbrist. Mets katab eestlaste kodumaast umbes poole ja juba selleprast on nimetus metsarahvas igustatud.

Soodele, igemini sooradadele sai thelepanu pratud alles hiljaaegu: oktoobrikuus. Soode uurimisel peatuti aga palju pikemalt mulluses septembrinumbris. Usutluses Ann Marvetiga on kne all 1960. aastate lpus vallandunud soodesda: soode lausaline kuivendus ei mahtunud toona enam paljude eestlaste hinge. Selline ge vastuhakk nitab selgesti, et sood on meile olulised olnud lbi aegade, ka praegusajal. Nende puhul ei kida pelgalt loodusvrtus, vaid oma vgi on kultuurilool ja uskumustel, esivanemate suhetel soodega.
Ka merega on lood samasugused. Meil on pikk rannajoon, hulgaliselt saari ja laidusid, seeprast kujunenud ka omamoodi suhted ning seosed vetevljaga. Sedapuhku ksitleme ajakirjaveergudel eestlasi kui mere- vi rannarahvast.
Kuigi Lnemerest rkides lhevad mtted kigepealt teravatele aruteludele ja keskkonnaprobleemidele merealustele kaablitele, torujuhtmetele, sildadele, kiirlaevalainetele, naftannetustele jms. , ei plvi need teemad sel korral taotluslikult kuigi palju thelepanu. Seekord on vaatluse all eelkige mereprimus ja mereloodus. Lugeda saab tillukestest olevustest, kes mahuvad elama veepiisa sisse ehk taim- ja loomhljumist: nendest, kes on loodud hulkuma ja triivima, kui lhtuda otsetlkest kreeka keelest. Sellest, et Lnemeri pakub teadlastele lpmata palju td, kneleb Henn Ojaveer. Loodust kompavaid teemasid on veelgi.

Rannarahva aja- ja kultuurilukku ning aegade vltel kujunenud traditsioonidesse heidavad pilgu Marju Kivupuu, Valdeko Palginmm ja Tiina Peil. Mere ja inimese lbisaamist, rannarahva tekspidamisi ja nende eluringi kajastavates vanades mlestustes on palju selliseid mttekike, mida jrgitakse tnapevalgi ja kllap ka tulevikus.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012