Eesti Looduse fotov�istlus
2011/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Rannad EL 2011/11
Jised sahad lkkavad kive randa

Phja-Baltikumi ndisaegsete ja ka vanade rannamoodustiste hulgas leidub paiguti vimsaid rahnukogumeid. Nende levikut pole vimalik seletada ainult tormilainetusega. Isegi erakordselt tugevad tormilained ei suuda paigast nihutada kmnete vi sadade kilode raskusi rndkive ega -rahne. Kuidas nad siis on sinna saanud?

Esmane kivirahnude kuhjumise eeldus on kivirikka moreeni laialdane levik meie rannikualadel ja aktiivne tormilainetus. Rahnude ja munakate sisaldus moreenis on le 30%. Moreenisette (moreenirandade) intensiivsel murrutusel toimub selle valikuline erosioon. Murrutuse kigus kannavad tugevad lained eemale merephjale moreeni kige peenemad, savikad osised, millest kujunevad phjasetted.
Vike kogus liiva kantakse tavaliselt naaberaladele, kus rannajoone sopikestes kujunevad vheaktiivsed liivarannad, nn. taskurannad, kust rannaliival pole neemikute vi muude takistuste tttu edasipsu piki rannajoont. Kruus ja veerised moodustavad samas murrutusrannas vheulatuslikke rannavalle. Kige jmedam ja ksiti raskeim moreeni koostisosa munakad ja rahnud jvad aga paigale rannajoone lhimbrusesse, kujundades seal nn. murrutussillutise.
Piirkondades, kus moreeni paksus on suhteliselt huke, paiknevad sellest vlja pestud rahnud vahetult vanemate setete, niteks lubjakivide pealispinnal. Neis piirkondades vib mitmel pool paesel rannal lausa sirge rivina nha rahnuvtmeid, mis kulgevad rannajoonega rbiti. Paiguti leiame suuri rahne ka paeklibust rannavallide peal mitme meetri krgusel ja kmneid meetreid rannajoonest maa pool.

Rahnukogumite rohkus iseloomustab ka rannalhedast merephja. Selline paljude kiviste madalate ja karidega rannikumeri kujutab tsist ohtu hooletutele ja vheste kogemustega paadimeestele.
Rahnukogumite ja ka ksikute suurte rahnude sattumine rannale tormilainete mjupiirkonda ei ole tavaprane tormilainetuse mju. Seda saab seletada vaid mere ajuj ehk triivj tegevusega rannikul [5]. Protsess on iseenesest lihtne: kivid jvad ajuj liikumisteele ette ning j surve kuhjab need rannale. Rahne liigutades kobestatakse ksiti rannalhedast merephja ja ranna setteid, nrgendades niiviisi nende vastupanuvimet purustavatele tormilainetele.

Eesti rannikul, nagu ka mitmel pool mujal Lnemere phjaosas, on nii mnelgi aastal tohutu hulk merejd kuhjunud rannalhedases meres, aga ka vahetult rannal. Autori varasemad uuringud randa lkatud ajujst kuhjunud jmgede ehituse ja kujunemistingimuste kohta prinevad 1957. aasta jaanuarist, kui Prnu lahe sopis liivase supelranna piires moodustusid kuni 15 meetri krgused jkuhjatised (# 1).
Sellised vimsad jkuhjatised tekkisid eriti tugeva lunakaarte tormiga talve algul paari tunniga, kui jkate polnud veel paks ega tugev. Prnu lahe pras, liivase supelranna piires on veealune rannanlv vga lauge, mitme lauskja veealuse liivavalliga. Just need vallid olid takistused, mille kohal hakkas j liikumine pidurduma ja jkuhjatised kujunema. Sama ngime ka tnavu kevadel Lti rannikul Vidzeme piirkonnas (# 2).
Seal, kus j kuhjumine ja liikumine oli olnud eriti intensiivne, murdsid jkeeled kohati jkuhjade vahelt lbi ja ohustasid oma liikumisteel Prnu ranna hooneid (# 3). Selliselt kujunenud jkuhjatised purustasid mitu kergemat rannarajatist, kannatada said ka mned puud. nneks tol korral midagi hullemat ei juhtunud ja j peatus vahetult hoonete vundamendi ees.
Rannale liikunud j haaras merephjast kaasa ka sealset liiva, mis hiljem kevadel vlja sulades kattis jkuhilaid ja takistas j kiiret sulamist. Vljasulanud liiv moodustas rannale ajutisi liivavallikesi.
Prnu lahes on ka hiljem korduvalt tekkinud eri suurusega jkuhjatisi. Niteks sama lahe idarannikul Valgerannas kujunenud jkuhjatised tungisid nelja-viie meetri krguste rannaluidete harjadele, purustades seal kasvavaid mnde.

Merej on sel viisil sageli kuhjunud ka Soome lahe lunarannikul Narva ja Tallinna lahes, samuti mitmel pool mujal. Niteks 1968. aastal tungis triivj Tallinna lahes mitmes kohas le kaitsva kaldarinnatise, purustades selle metallpiiret (# 4).
Tallinna lahest prinevad ka esimesed teadaolevad andmed jkuhjatiste vi jmgede kohta baltisaksa geoloogi Alexander von Keyserlingi kirjutisest [2]. Keyserling on artiklis kirjeldanud jkuhjatiste teket l vastu 3. veebruari (vkj.) 1863. aastal, ning toonud sellest sndmusest ka he rsij valli joonise (# 5). Sellel on hsti nha kaks suurt merephjast vlja lkatud rahnu umbes kolme meetri krguse valli peal.

Arvukate randa lkatud suurte rahnudega puutusin esimest korda kokku 1958. aastal, kui kogusin Muhu saarel ja selle lhimbruses diplomit jaoks materjali. Tol korral nitasid kohalikud randlased mulle suuri rahne, mis pidid kui mitte just igal aastal, siis sageli teist klge prama [4]. Oma silmaga ngin suurte rahnude randa sitmise jlgi mitmel pool saare rannikul. Selliseid jlgi vib sageli leida mitmest Eestimaa rannast (# 6).
Kige suurema elamuse valmistas Muhu looderannikul paikneva Kinastu laiu paeklibuvallidest rand. Selle jalamile, aga ka vallide sisse, selle peale ja isegi taha oli ajuj lkanud hulgaliselt suuri rahne.
Samas paigas 2004. aastal uuesti kies visin oma suureks rmuks klibuvallidel nha juba aastakmneid tagasi tuttavaks saanud pilti. Oli ilmne, et sna hiljuti oli klibuvalli piiresse lkatud uusi suuri rndrahne (# 7). Kllap on selle vikesaare/laiu klibuvallidega looderand millegi poolest soodne ajujle.

ks viimaseid detailsemaid uuringuid [5] mere ajuj mjust randade ehitusele ja arengule prineb 1997. aasta kevadsuvest Saaremaa phjarannikul Paastes. Piirkond oli huvitav seepoolest, et merej oli loodetuulte mjul tunginud ligi saja meetri kaugusele rannajoonest le lauge ja kamardunud randla rannamnnikusse, seda tugevasti rsides ja puid langetades (# 8). Merej purustava tegevuse jljed ilmnesid selgesti alles kevadsuvel prast jkuhjatiste sulamist (# 9). Siis selgus, et paiguti oli rannajoone lhimbrusest metsaservale lkatud ka rahne ja phjasetteid.
Samas piirkonnas, Jiste puhkerannas, rndas ajuj randa tnavu kevadel. Ajuj kuhilad jid napilt pidama puidust hoone trepi ees. Samal ajal tungisid supelranna vahetus lheduses jkeeled rannarsele maanteele nii, et seda tuli buldooseriga jst puhastada, et tee siduklblikuks teha.
2011. aasta oli jkuhjatiste kujunemise seisukohalt ldse sna viljakas, eriti Lne Eestis. Teadaolevalt kuhjusid ulatuslikumad jmed Kihnu majaka mbruses (# 10), Kuivastu sadama alal (# 11) ja tenoliselt mitmel pool mujalgi. Tnavune aasta oli rsij vormide kujunemise seisukohalt ks viimaste aastakmnete aktiivsemaid.

tekstikast
Ajuj, mis tungib rannale ja kuhjub jmgedeks, haarab tavaliselt rannalhedaselt merephjalt kaasa setteid ja kuhjab need ebakorrapraste pinnavormidena rannale. Randa tungivad jkeeled vivad liigutada ka ksikuid suuri, le meetrise lbimduga rahne ja kuhjata need kokku nii rannalhedasel merephjal kui ka rannas (# 12). Viksemad rahnud ladestatakse rannajoone mbrusesse vallideks vi kuhilateks.
Selliseid ksikute suurte rahnude liigutamise jlgi saab hsti jlgida kevaditi paguvee ajal prast merej sulamist, kui laugel merephjal paljastuvad rahnude rndamisest phjustatud mitmekmne, isegi le saja meetri pikkused sgavad vaod. Kohati lkkab j randa rahne koos kruusa-veeristikuga ja kuhjab need rannajoone mbrusesse ajutisteks vallideks, millest hilisem tormilainetus veelgi murrutades peenese vlja peseb. Nnda vivadki moodustuda rahnukogumid, mnikord lausa sirgjoonelised vallide read (# 13).
Pole pris heselt selge, millisest sgavusest ajuj ksikuid rahne vlja tukab. Veealuste uurimistde kigus Muhu kirderannikul Pulli panga rannalhedases meres oleme ninud rahnude liikumise jlgi rannalhedasel merephjal paljanduval moreenil kolme-nelja meetri sgavusel. Nende vagude pikkus oli vahemikus 510 meetrit ning laius ja sgavus umbkaudu meeter. Seega pidid need rannalhedaselt merephjalt vlja kangutatud rahnud olema mrkimisvrselt suured.
Rannas, niteks Vormsi lnerannikul, Saaremaal Tagalahe kagurannal ja mujalgi, kus olid paljandunud lubjakivid, leidus suurte rahnude kogumeid, mis olidki tenoliselt sealsamas rannalhedaselt merephjalt moreenist vlja tugatud. Kirjandusest on teada, et Botnia lahe rannikul on j seesuguseid rahne vlja tuganud veelgi suuremast sgavusest.

Jmgede kujunemise seadusprasusi tuleks kindlasti edasi uurida. Praegu pole vaatlus- ega mtmisandmed jkuhjatiste kujunemistingimuste ega aja kohta piisavad, et kirjeldada selgeid seoseid, vi on nad koguni osaliselt teineteisele vasturkivad [1, 3, 5]. Seniste andmete phjal on jmgede kujunemistingimused, sh. kliimaolud, olnud vga mitmekesised. Nii kujunesid Prnus jmed 1957. aastal jkatte kujunemise algfaasis jaanuaris, Pirita rannas 1967. aastal aga vastupidi: kevadel, jmineku hakul mrtsis.
Edasiste uuringute kigus tuleks tiendada nii hdroloogilist, klimaatilist kui ka geomorfoloogilist andmebaasi ja tpsemalt kirjeldada olusid kuhjunud jmgede kujunemise ajal ja kohtades. Pole ka teada, millised tegurid ja eeldused soodustavad selliste jkuhjatiste kujunemist. Vrdlemisi ulatuslikul merealal kujunenud merej ju hoopis kaitseb randa.
Igatahes muutub jmgede vimalike kujunemistingimuste igeaegne prognoosimine jrjest olulisemaks, kuna inimtegevus rannaaladel aina hoogustub ning pealetungiv j vib inimesi ja hooneid ha enam ohustada.

Kaarel Orviku (1935) on geoloog, Tallinna likooli koloogia instituudi teadur.


1. Jaagus, Jaak 2006. Trends in sea ice conditions on the Baltic Sea near the Estonian coast during the period 1949/502003/04 and their relationships to large-scale atmospheric circulation. Boreal Environment Research 11: 169183.
2. Keyserling, Alexander von 1863. Notiz zur Erklrung des erratischen Phnomens. Mit einem Zusatz von dem Akademiker K. Baer. Bull. Cl. Phys.-mat. Acad. Sci. St.-Petersb. VI: 191217.
3. Mardiste, Heino 1999. Ice conditions in the Vinameri and their influence on the traffic between West-Estonian islands and the mainland. Publ. Inst. Geogr. Univ. Tartuensis 84: 3742.
4. Orviku, Kaarel et al. 2003. Increasing activity of coastal processes associated with climate change in Estonia. Journal of Coastal Research 19: 364375.
5. Orviku, Kaarel et al. 2011. Sea ice shaping the shores. Journal of Coastal Research SI64: 681685.
6. Tnisson, Hannes et al. 2008. Coastal damages on Saaremaa Island, Estonia, caused by the extreme storm and flooding on 9 January 2005. Journal of Coastal Research 24: 602614.
7. Oрвику, Kаарел 1965. O накпении валунов на морских берегах Эстонии. Oкеанология 2 (5): 316321.

TEKSTIKAST
Ajuj ehk triivj on tuule ja hoovuste mjul veekogul liikuv j, mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale. Kui vaba veepinda on vga vhe, siis nimetatakse sellist ajujd paakjks. Ajujd liigutavad peamiselt tuuled ja hoovused. Ajuj hulka kuuluvad ka jmed.
Kinnisj asub tekkekohas ning on kinnitunud kalda vi ranna klge.
Rsij on ajuj liikumisel ahelike vi vallidena kuhjunud jmurd, rannale kuhjudes moodustab jmgesid.



Kaarel Orviku
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012