Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitsealad EL 07-08/2003
Kaks kaitseala Piusal

Vrumaa ja Plvamaa piiril asub kaks Piusa-nimelist kaitseala: hel neist hoitakse nahkhiirte talvitusalana tuntud liivakivikoopaid, teisel kauneid jemaastikke liivakivipaljanditega.

Piusa koobastiku looduskaitseala (pindala 46 ha) asub Plvamaal Orava vallas, Kagu-Eesti lavamaa lunaosas. Kaitseala lbib phja-luna-suunaline ObinitsaOrava kruusatee, lunapiiril kulgeb ValgaPetseri raudtee.

Nagu nimigi tleb, on see kaitseala loodud eesktt hoidmaks Piusa liivakivikoopaid kui Eesti, aga ka Baltimaade suurimat nahkhiirte talvitusala. Siit on leitud seitset liiki ksitiivalisi: tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkrv, phja-nahkhiir. Nahkhiiri tuleb Piusale talvituma kuni 100 km raadiusest, kokku vib nende arv ulatuda kuni kolme tuhandeni. Kaitsealale jb ka II kaitsekategooriasse kuuluva kivisisaliku elupaik. Koobastiku klje all asuva karjri vanemates osades elavad veel kaitsealused kahepaiksed harivesilik ja mudakonn.

Piusa koopad on tegelikult kunagised klaasiliiva ehk kvartsliiva kaevandamiseks rajatud kigud. Ehituselt on tegu ristuvate ning paralleelsete koridoride ssteemiga, milles kike eraldavad lae toestuseks jetud liivakivist sambad. Siinse hea klaasiliivaleiukoha avastas 1920. aastal geoloog Hendrik Bekker. Heledat Sventoi lademe Gauja kihistu liivakivi hakati kaevandama 1922. aastal, tstuslikult 1924. aastal Mrsjamest. Esialgu tehti seda maa-alustes kikudes ehk stollides, liiv veeti vlja vagonettidega. Allmaakaevandus suleti 1966. aastal, kui koobastikust phja pool avati karjr, mille 1985. aasta toodang ulatus juba 28 000 tonnini.

Kaevanduskikude kogupikkus knib Eesti rglooduse raamatu andmetel 20 kilomeetrini. heks ilusaimaks peetakse Sammaskoobast, kige ebakorraprasema ehitusega on Mrsjame koobas. Kuus lnepoolset vanemat koobast on sna vikesed: kikude pikkus ulatub vaid mnekmne meetrini, krgus valdavalt kahe-kolme meetrini. Seitsmes ja kaheksas kaevandus raudteejaama krval erinevad teistest aga vga krgete, kuni kmnemeetriste kikude poolest. Kaevanduse selles osas alustati liiva kaevandamist lemistest kihtidest ning liiguti jrk-jrgult allapoole: nii tekkisidki krged ja avarad sammaskigud, idapoolseimas kaevanduses kulgevad need maa all mitmesaja meetri ulatuses.

Uuemate kaevanduskikude lagedes vib mrgata lhesid, mnes kohas on lagi sisse varisenud. Et ohtlikke kike sulgeda, ritati paarkmmend aastat tagasi koobaste sissepse lhkamise teel varistada, kuid enamasti see ei nnestunud.

Sammaskoopasse on plaanitud rajada muuseum, kus tutvustataks klaasiliiva kaevandamise ajalugu ning arengut, samuti kohaliku alusphja geoloogiat.

Kaitsealal on thistatud ka 1,4 km pikkune ppe-matkarada, kus tutvustatakse siinkandis vga iseloomulikku mnnimetsa ning seal kasvavaid taimi.

Kaitsekord. Kaitsealal tervikuna kehtib sihtkaitsevndi reiim. Kaitse-eeskirja (RT I 1999, 75, 707) kohaselt on kigile avatud suurim Sammaskoobas, mille ette on paigutatud teabetahvel, koopasse viib trepp. Uudistajaile avatud koopaosa on turvalisuse prast thistatud puidust piiretega.

lejnud koobastesse vib minna vaid kaitseala valitseja, Plvamaa keskkonnateenistuse loal 1. maist kuni 31. augustini pikesetusust kuni loojanguni.


Piusa je rgoru maastikukaitseala (pindala 1237 ha) asub Haanja krgustikul Vrumaa idaosas Vastseliina ja Mereme valla piiril. See kaitseala on asutatud knulise Piusa je ja seda ristavate Devoni liivakivi paljandite kaitseks. Jgi voolab kaitseala piires kuni 35 meetri sgavuselt alusphjakivimitesse likunud rgorus.

rgorus voolav Piusa jgi on Eesti jgedest suurima langusega ja suhteliselt suure kaldega (vt. lhemalt lk... Toim.). Kaitseala piires on Piusa madalaveeline, keskmiselt kmme meetrit lai, vga looklev ja sageli krestikuline. Langus on sellel ligul eriti suur 70 meetrit. rgoru veerud on jrsud, kohati kuni 35-kraadise kaldega. Kaitsealale jb 14 Devoni liivakivipaljandit ehk kohalikus keeles mri, mille krgus ulatub 630 meetrini. Peale nende veel 18 viksemat liivakiviavamust. Paljandid paiknevad enamasti je paremal kaldal, vaid kaks Kurja ja Prgi mr seisavad vasakkaldal. Piusa je rgorus asub Eesti krgeim Devoni liivakivipaljand, Hrm kla klje all paiknev Memine ehk Keldri mr, kus paljanduva liivakiviseina krgus ulatub 30 meetrini, oru veeru krgus aga 43 meetrini. Paljand on 150 meetrit pikk. Tuntud on ka 20,5 m krgune Hrm Alumine ehk Klksniidu mr, mida on peetud Eesti kaunimaks Devoni paljandiks.

Taimkattes on peale sellele maanurgale omaste mnnimetsade esindatud nii luhaniidud kui ka lammi- ja salumetsad. Piirkonnas kasvab palju stepipritolu taimeliike, neist mitu kaitsealust, nagu palu-liivkann, vsu-liivsibul, palu-pisrohi ja kokuld (vt. lk. .. Toim.). Loomaliikidest vrivad mrkimist mustlaik-apollo, harjus ning saarmas.

Kaitsekord. Kaitstav ala on jagatud kahte piirangu- ja kolme sihtkaitsevndisse. Piusa je rgoru maastikukaitseala valitseb Vrumaa keskkonnateenistus, kuhu tuleks prduda kigi kaitsealasse puutuvate ksimuste ja probleemidega. Looduskaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I 1997, 76, 1283).


1. Eesti looduse infossteem (seisuga 10.06.2003). www.eelis.ee

2. Heinsalu, lo 1987. Eesti NSV koopad. Valgus, Tallinn.

3. Jrveklg, Arvi (koost.) 2001. Eesti jed. Tartu likooli kirjastus, Tartu.

4. Kohava, Priit (koost.) 1983. Vru Metsamajandi jrelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. /K Metsaprojekt, Tallinn.

5. Raid, Maire (koost.) 1983. Rpina Nidismetsamajandi jrelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. /K Metsaprojekt, Tallinn.


Roland Mr (1975) on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo peaspetsialist.



Roland Mr
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012