Eesti Looduse fotov�istlus
2012/01



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Usk ja teadus EL 2012/01
Inimese otsingud: vaimsus, usk ja (loodus)teadus

End ldiselt mitteusklikeks pidavate eestlaste seas on vaimsuse valdkonda kuuluvad ideed vga levinud. Mitme rahvusvahelise uuringu phjal [1] on Eestis traditsiooniliste religioonide jrgijaid vhe, samas on siin palju neid, kes usuvad vaimudesse-hingedesse vi leloomulike vimetega inimestesse.

Loomade hinge olemasolusse usub 84% eestlastest, kellest suuremal osal ei ole (uue) vaimsuse petustega mingit kokkupuudet [2]. Samas kuuluvad sellised tekspidamised siiski vaimse maailmapildi juurde.
Vaimsed ideed avalduvad erisugustes eluvaldkondades ning neid hise nimetuse alla koondada on keeruline. Enamasti pakuvad vaimsed petused mingi raami, kuidas mista elu vi elus ette tulevat, vi annavad selgituse, kuidas miski ttab, miks on miski oluline.
Peale konkreetsete petuste thendab vaimsete ideede jrgimine sageli avatust, vaimsuse jrgijad otsivad enda jaoks thenduslikku ja pdlevad maailma suurema mtestatuse poole. New Agei ideedele toetuv vaimsus rhutabki ldphimttena inimese enda rolli otsingutes, kasutades kll niteks raamatute vi loengute abi. Vaimsus ei thenda vaid mingit kindlalt piiritletud praktikat, nagu meditatsioon, vaid on pigem kui filter, mille toel inimelu vi ka loodus ja looduses kimine vib saada sgavama mtte.
Seda laadi thenduslikkuse otsingu nii looduses kui ka elus laiemalt vtab hsti kokku ks internetifoorumis osaleja oma postituses: Olen eneseotsimise teedel ja sooviks leida suunda vi rada, mida hingeliselt valida. ks tuttav vega inimene soovitas mul selleks kia lbi erinevad kultusekohad ja phapaigad Eestis, kuhu koondunud vgi ja phadus, et tajuda ja tunnetada mbritsevat ning leida endale see ige koht ja suund. Olen viibinud praeguseks paljudes kirikutes ja hiites, istunud ohvrikivide manu ja kastnud silmi allikais. Igal sellisel paigal on oma vlu, oma hing vi energia, oma jud ja kutse. Kuid ma ei ole veel suutnud leida sellist, mis oleks just taoline, kuhu jda soovikski, mille embus mind haaraks ja endaga seoks. Seetttu palun abi Teilt, kallid foorumikasutajad, saamaks infot paikadest, mis Eestis leiduvad ja kuhu viksin oma sammud seada, et seal rahulikult mtiskleda ning mbritsevat tajuda.
Tsitaat nitab, kui oluliseks peetakse eneseotsingutel loodust, millega seostatakse tnapeval sageli nii rahvatraditsioonilist kui ka uusvaimset thendust.

Suhestus loodusega: kuidas saab miski phaks vi eriliseks? Eestlaste eneseteadvuses sageli ilmnev arusaam eestlastest kui loodusrahvast toetub paljus mdile maalhedasest taluinimesest. Praegusaegse inimese loodusega suhestumise viisid on aga nilisest traditsioonilisusest hoolimata siiski ndisaegsed. Talurahvas ei linud phjuseta metsa jalutama, suhtumine loodusesse oli pragmaatiline ning loodus oma vimsuse ja jupositsiooniga mjus sageli ka hirmutavalt: pud hvitab vilja, hunt murrab karja.
Praegu thendab looduses kimine sageli jalutuskiku pargis vi thistatud matkarajal, et ammutada sealt energiat ja rahu. Kuigi looduse thenduslikkuse puhul peetakse silmas tavasid, lhtub see siiski praegusaegsete inimeste vajadustest.
Sellist looduse kohandamist ja mtestamist tuleb ette kllalt sageli. Niteks hiiepaikade korrastamine, thistus ning tutvustamine seob ajaloo, identiteedi- ja phaduseotsingud loodusega, kuid seab phaduse keskmesse ajaloosideme ning looduse ldise hingestatuse.
Peale selle on Eesti maastikku hakanud ilmestama sootuks senitundmatud sihtmrgid: energiasambad ja verajad. Otep energiasammas, esimene omasuguste seas, koondab uusi vrtusi ilmseimalt: selles peituv vaimne vrtus ti esile kohaliku looduse seniavastamata aspekti ja htlasi andis vikelinnale juurde kitva turismiobjekti.
Viimase kmne aasta jooksul on energiasambaid thistatud ka Tuhala niakaevu juures, energia- ja veradasid rajatud Elvasse ja Porkunisse, Kirna misast on kujunenud aga energiahuviliste armastatud sihtpaik. Need on vaid mned nited, kuidas loodust uut moodi mtestada.

Veesoontest feng shuini. Energiasambad ktkevad endas looduse vaimset ja fsilist olemust. Veesoonte otsingud pajuvitsa, painutatud traatide vi pendli abil lhtuvad praktilisest vajadusest leida sobilik kaevukoht. Sedasorti abivahendite seotus nhtamatute (energeetiliste) jududega nii looduses kui ka inimeses on avardanud nende kasutusviise. Nnda on neid ptud rakendada niteks maa sees olevate torude ja elektriliinide, pommi vi muu ohtliku eseme leidmiseks, kuid ka selleks, et langetada elus olulisi otsuseid. petus, kus tde ilmub kosmose ja maa-aluste kiirguste mjuvljas ning pigem vaistu ja alateadvuse kaudu, laiendab looduse kui tnapeva vrtusskaalal he olulisima ressursi tarvituspiire.
Rahvaluule arhiivi talletuste andmetel on kaevukoha mramisel kasutatud mitmesuguseid vtteid. Teated viitavad niteks eriliste vimetega inimestele kaevuvtjatele. Ehkki kaevuvtjad tegutsesid kui professionaalid, on arhiivitekstid mitmel puhul maininud nende meetodite ebatavalisust. Samas kajastavad need vaid vee leidmise vajadust, mitte ldisemat elukeskkonna kvaliteeti, rkimata selle seosest vaimse mtmega.
Kui kaevu hakati kaema, siis olid selleks niisugused inimesed, kes tunnivad taevasi mrkisid, kus kohal vesi ligidal oli. See laskis seliti ree peale ja vahtis lesse, teised vedasid rege edasi; kus kohal taeva mrgid olid, sinna laskis seisma jeda ja kaevu kaeva; seal pidi siis vesi ligi olema. H II 74, 826 (12) < Torma, Avinurme.
Elumaja asukohaks sobiva paiga valik nitab looduse ja inimasustuse vahekordi. Arhiiviprimuses tulevad esile eelkige praktilised vajadused ning ohud. Hea paik oli pikesele avatud krgem ning kuivem koht. Tulekahju, suurimat hdaohtu varale, pti vltida aga sellega, et hoiduti maja ehitamast punaste sipelgate elukohta.
Tnapeval peetakse kodu valikul oluliseks tervise hoidu ja head aurat, mis viitab soovile elukohta laiemalt ja vaimselt mtestada. Siinjuures on huvitav jlgida, kuidas veesoonte puhul on rhk kaevukohtade otsingult kandunud tervisekahjulike tegurite selgitamisele. Kllap on meist paljud kuulnud, kuidas srmuse, traadist nurgikute vi varraste abil otsitakse kodudes erilisi kohti, et selgitada vi leida fsiliste vaevuste, halbade unengude vi laste ise rahutuse phjusi. Inimeste huvi on toonud tturule ka elukutselised vitsamehed, kes on oma teadmised saanud enamasti erisugustelt pendli-, energia- ja muudelt esoteerikakursustelt. Arvestades veesooni vi maakoorelhesid, selgitavad nad tasu eest vlja mitu olulist aspekti, mida kodu rajamisel vi elu paremaks muutmisel arvesse vtta. Nende petuste jrgi saadakse vaevustest jagu kll kile, fooliumi vi erilise vaiba asetamisega voodi alla; maakiirguste vastu on soovitatud aga eri viisil paigutatud metallarmatuuri.
Meie elu muutis vasktraat, vaat selline peenike nagu siin maas. Siis eldakse, ah ra jama, rgi kuidas on! Me ei oska kohe nha seda seost. Me kodu traaditasime ra Rein Weberi petuse jrgi. Muutsime kodu fooni. Kodu muutus paremaks, meie saime sellest juurde, sellest hakkas lhtuma teistsugune signaal. Tmbasime teistsuguseid asju ligi (vestlusest abielupaariga, kes vasktraadi abil judis otsuseni loobuda varasemast ametist ning phenduda meeleprasele koolitustle vaimsete petuste ja feng shui alal).
Feng shui seostab eluruumid inimese elus toimuvaga: niteks armastuse vi jukuse tsoonide kindlakstegemine ning nende eest hoolitsemine lubab kontrollida htaegu ruumi ja elu. Kui feng shui energiad on leitud, vivad inimesed end kodus mugavalt tunda ning samas loota, et feng shui tasakaal aitab eluga paremini toime tulla.
Nagu nha, seob siin uusvaimne petus rahvatraditsiooni teadusesarnaste mistetega. Ollakse seisukohal, et seelbi saavutatakse rakenduslikult oluline tulemus: viis, kuidas keskkonda, sealhulgas loodust mista ning ka ra kasutada.

Energia miste. Energia nii fsikalise, mdetava nhtuse kui ka eluju ja tervise thistajana seab keskmesse inimese: meie kehalised tajud viitavad paiga erilisele mjule. Kui krgeid puid vaadates ei hakkaks pea ringi kima vi kusagil paigal seistes ei hakkaks jalgades sipelgad jooksma, ei tekiks silda nhtava ja nhtamatu vahel ning paiga mju jks kindlaks tegemata. Teisest vaatenurgast vib vita, et koolis pitud teadmised elektri ning muude kiirguste olemusest on andnud ettekujutuse, mille kaudu selgitatakse looduses ning inimkehas toimuvat. Nende teadmisteta jks paljud kehalised tajud teadvustamata vi vhemalt nimetamata. Niakaevu energiasamba juures tajutakse kiirgusnhtusele omast soojust, kte surinat ning srtsumist, maakiirgusi maandatakse samamoodi kui elektrissteemi.
Tuhala niakaevu ja energiasammaste hea peremees Ants Talioja tugineb pendlimeeste mtmistulemustele ja on seadnud tugevamad energiasambad ngstrmi skaalal ritta: Neli tkki [energiasammast] on 18 000 ngstrmi, ks on 19 000, Otep oma on 14 000 ja Kirna misa pargi omad ei leta 14 000. Aga ks sama vimas energiasammas on Prantsusmaal Lourdesi koopas. Rein Hanstein kis seal ja mtis selle ra: ta ei olegi nii vimas, kui siin on ks (vestlusest Ants Taliojaga).
Olgu eldud, et Kirna misa on sageli tutvustatud kui ht viiest kige vimsamast energeetilisest paigast maailmas. Huvitaval kombel ei ole Tuhala energiasammas koondanud enda mber nii arvukalt tervenemise ning vaimse rkamise lugusid kui Kirna misapargi pingid. Phjus on ilmselt nende valdajate erisugustes tlgendustes. Kui Tuhala energiasammas seostub loodusliku karstiala omapraga, siis Kirna misa perenaine Helle Anniko viitab ennekike esoteerilistele kategooriatele. Tema meelest ilmneb Kirna misa mju maakoorelhede, seal elanud munkade ning kosmilise, maavlise elu koostoimes. Ka tervis on neis tlgendustes holistliku vaatenurga kaudu mratletav. See mratlus sisaldab kll tervendust kte ja pendliga, kuid peab samavrra oluliseks inimese mtlemise ning suhete muutumist.

Vaimsuse suhe teadusega. Vaimsed petused laenavad meelsasti misteid teadustekstidest: niteks viitab praegusajal Eestiski leviv kvantmstika kvantfsikale. Samuti vetakse le struktuuride vi institutsioonide nimetusi: Eestis tegutsevad biosensoorse pshholoogia instituut vi intuitiivteaduste kool. Selline mistete ja elementide kasutus nitab eelkige teaduse mjukat positsiooni: teaduse misted vi institutsioonid mjuvad usaldusvrselt ning teaduslikkuse sildi omistamine aitab vaimseid petusi kaalukamana nidata. Niteks kvanttehnoloogial phinevad kvantripatsid vi terved praktikad, nagu kvantpuudutus, on petajate vitel just kvant-lhenemise tttu mrksa thusamad kui traditsioonilisemad energia ja puudutusega ravimise viisid (nagu reiki).
Vaimsuse suhe teadusega on aga keerulisem kui vaid elementide laenamine. Vaimsed petajad gurud on sageli teaduse suhtes heatahtlikult leolevad, vites, et laboris pipetiga ttavad silmaklapistatud (loodus)teadlased on kaotanud oskuse nha laiemaid seoseid. Vaimsed petajad mtlevad enda snul vabalt ja jrgivad vaistu, mis aitab nende loodud teooriates juda pris teadusest aastakmneid ette.
Sellisel retoorikal on pikk ajalugu. Juba Lne esoteerika esiema Helena Blavatsky hendas 19. sajandi lpul oma petustes religioosse, filosoofilise ja (loodus)teadusliku aspekti. Sel viisil li ta enda vitel krgema teaduse vormi: vaimse teaduse, mis on vimeline seletama tavateaduse jaoks mistetamatuid nhtusi.
Tuleb tunnistada, et Blavatsky mahukatest tdest ja utoopilistest ideedest vib hea tahte korral leida ka viteid, mida teadus on tepoolest hiljem kinnitanud. Niteks kirjutas ta, et aatomit saab jagada omakorda veelgi viksemateks osakesteks.
Nii Blavatsky kui ka paljud teised vaimsed petajad jrgivad oma videte testamisel teadusliku arutluse loogikat ja julgustavad inimesi leidma oma tde. Juba 1889. aastal snastas Blavatsky hiljem teosoofia hingu motoks kujunenud phimtte: kski religioon ei ole krgem kui tde.
Uue vaimsuse jrgijad nevad sageli end otsijatena ning uusvaimsest vaatenurgast on teadus nende jaoks ks ekspertssteem, mis kehtib krvuti ning vrdsena teiste religioossete ja vaimsete petustega.
Kantud demokraatliku pluralismi ideest, rhutab uue vaimsuse keskne phimte, et igaks otsustab ise oma intellektuaalsele arusaamale vi sisetundele toetudes, mis on tema jaoks ige. Teaduse domineeriva positsiooni tunnistamine tundub seetttu uue vaimsuse jrgijatele ndismaailma sobimatu. Vaimne otsija neb end kui telist skeptikut, kes ei usu pimesi teadust, vaid leiab oma te. Selleks vib olla teadus, vaimne-esoteeriline petus vi mingi sisemisel ratundmisel rajanev arusaam. Seetttu ei jrgi vaimsed petused ldiselt mtilisi vi religioosseid-dogmaatilisi seletusskeeme, kus maailma kivitaja on tavainimesele hoomamatu krgem jud. Vastupidi, nhtusi selgitatakse niteks mteriistade ja empiiriliste andmete abil.
Hea nide on eespool kirjeldatud ngstrmi skaala, mis aitab energiasambaid mta ja reastada, samuti saab niteks Hartmanni vresid vi bioenergiaid teaduslikult kontrollida pendli vi muu mteriistaga. Nhtusi selgitatakse isegi rhutatult ratsionaalselt, kasutades selleks ka teadustermineid. Niteks Kirna misas tervendavad inimesi erilised energiad ning igaks teeb ise otsuse neid energiaid kasutada; see ei ole tingimata seletamatu ime vi krgema ju armulikkus, mis pingil istuja terveks ravib.

Tsiteadus jb kaugeks. Loodusteadusliku tausta vi teaduslik-materialistliku mtlemisviisiga inimestele vib vaimse lisandiga rahvateaduse menu vrreldes pris teadusega tunduda mistetamatu.
Ilmselt on selle ks phjus, et niisugune vaimne teadus on teaduskaugele inimesele siiski mneti aru- ja kttesaadavam. Ndisaegne teoreetiline fsika vi analtiline filosoofia ei vasta tavalise inimese jaoks arusaadavalt ksimustele maailma olemuse vi elu mtte kohta. Ilma taustateadmisteta jb teadus paljudele kaugeks, peaaegu kttesaamatuks, muutudes paradoksaalselt omamoodi esoteerikaks (selle algses thenduses).
Mitmesugused teaduslikkusele apelleerivad vaimsed petused suudavad paljude inimeste jaoks kirjeldada maailmas toimuvat mistetavamalt vi lihtsalt pnevamalt. Niteks pakuvad mstikud haaravat meelelahutust, rgitades kuulajaid-lugejaid juurdlema pramiidide ehitamise vi kadunud Atlantise tsivilisatsiooni le.
Uus vaimsus rhutab inimese enda rolli te leidmisel. Siinjuures peetakse teaduse eeskujul olulisimaks katsetamist ja seda, kuidas nhtuste olemusest aru saadakse, ehkki leitud selgitus vib sageli toetuda pseudoteadusele vi vljameldud traditsioonile.
Samas vib just petuste aluseks olev otsimise ja avastamise loogika olla tnapeva inimeste jaoks sobiv: see asjaolu aitaks selgitada vaimsuse teemade populaarsust Eestis vrreldes niteks traditsiooniliste religioonidega.
Kasutades sageli teaduslikku snavara ja rhutades taasleitud traditsiooni, vahendavad seesugused petused loodust, maailma ja elu lbi uusvaimse filtri. Vaimsuse jrgijad tunnevad, et nad suudavad nende ideede abil mbritsevat paremini mista ning veelgi enam, ka enda kasuks rakendada. Nnda kasutataksegi ra looduse jude, kui kiakse end Kirna misapargis energiaga ravimas, vi teadust, kui kantakse kvanttehnoloogiat kvantripatsina kaelas.

1. Eurostat 2005. Eurobarometer 225: Social values, Science & Technology http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_225_report_en.pdf
2. Saar Poll 2010. Ksitlusuuring Uus vaimsus 2010.


Marko Uibu (1983) on Tartu likooli religiooniantropoloogia doktorant, uurib uue vaimsuse ideid ja praktikate thendust ning rolli hiskonnas.
Kristel Kivari (1975) on Tartu likooli folkloristika eriala doktorant, uurib kultuuri ja looduse kokkupuutepunkte energiasammaste ja maaenergiate kontseptsioonides.



Marko Uibu, Kristel Kivari
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012