Eesti Looduse fotov�istlus
2012/01



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Taimeriigi rekordid EL 2012/01
Krged ja jmedad taimed

Krgemate ja jmedamate puude mtmine ja tulemuste vrdlemine huvitab nii selle alaga tegelejaid, tavalisi looduse- ja aiaspru kui ka turismikorraldajaid. Vaidluses rekordpuude krguse le on mnikord aetud taga lausa sentimeetri tpsust, aga tulemused olenevad enamasti mteriistade vimalustest ja metoodikast.

Seda laadi tegevusvlja saab tunduvalt laiendada, hlmates rekorditabelitesse ka kultuurtaimi, ennekike rohttaimi ja psaid. See on vimalik ainult siis, kui kaasata aiandus- ja taimehuviliste ldsus. Kogutud andmete phjal saaksid aiandushuvilised, aiakujundajad ja maastikuarhitektid lisaandmeid eri taksonite vimaliku suuruse kohta. Ilmselt tuleks teha ka taimede kirjelduste parandusi mrajates, taimetutvustustes, mginimekirjades ja kasutamise soovitustes.
Teisest kljest vib rekordtaimede kasvatamisest saada suisa omaette eesmrk, see viks mitmeti soodustada taimede tundmappimist, nende vaatlemist ja poputamist, nagu neme suurte krvitsate kasvatamise vistluse tulemustest.

Hiiglaslik kibuvits. 2010. aastal leidsime Kuusalu lhedalt kunagi pldudelt kokku veetud kivihunnikute vahelt koer-kibuvitsa, kes itses umbes seitsme meetri krguse toominga ladvaokste peal. Kibuvitsapsa oksad vonklesid mda toomingaoksi les valguse poole. Ilmselt on nad sbralikult koos kasvanud aastakmneid.
Koju judes uurisin raamatuid. Eesti NSV floora II kide (1962) pakub koer-kibuvitsa krguseks 1,5 m, sulgudes on antud erandlik krgus 2 m. Mnes raamatus on erandkrguseks pakutud ka kolme meetrit. Inglise kuningliku aiandushingu ksiraamatu Dictionary of Gardening (1999) andmetel leidub mnikord siiski ka ronivate vartega koer-kibuvitsu, kes vivad kasvada kuni 5,5 meetri krguseks. Vaid hiina kibuvits (Rosa chinensis) vib teistele taimedele toetudes kasvada veelgi krgemaks, kuni kuuemeetriseks.
2011. aasta juuni lpus kisin uuesti seda taime vaatamas; pildistasin, vtsin vajalikud taimeosad herbaariumi jaoks ja mtsin lihtsa krgusemtjaga krguseks kaheksa meetrit. Koer-kibuvits tuleks taimenimestikes arvata ronitaimede vi vhemalt poolronitaimede hulka ning kirjeldustes mrkida maksimaalse kasvukrgusena kaheksa meetrit. Samamoodi mne teise taime vraokstele toetudes ronivad meil ka mned kuslapuud, magedad sstrad (vhemalt 4 m) jm.

Forstia sorti Freja pildistasime mullu kevadel Veskimetsa eraaias. Taime ites latv oli 5,4 meetri krgusel. See sort kuulub vrdforstia sordirhma (Forsythia intermedia) ja on saadud Hiinast prit lookleva ja rohelise forstia ristumisel (F. suspensa viridissima).
Esimene nende liikide vaheline hbriid saadi 1885. aastal. ks vanemaid sorte on Berliinis Ludwig Spthi puukoolis hbriidseemikutest valitud Spectabilis. Sellest on edasi aretatud hulga sorte (Lynwood, Spring Glory jt.).
1950. aastatel koguti Rootsi pllumajanduslikooli Alnarpi botaanikaaeda kokku palju forstiasorte. Nende hulgas oli Lundi botaanikaaiast saadud ierikas kloon F. intermedia Spectabilis, kes samuti sattus Ronald Svenssoni vrdluskatsetesse. Kuna selle klooni ied olid omaprast sidrunkollast vrvi, pani Svensson sellele Skandinaavia muinasusundi peajumalanna jrgi uueks nimeks Freja.
Tin selle sordi Rootsist Eestisse ja paljundasin seda oma puukoolis paarkmmend aastat. Ka Tuuleveski tnaval kasvav on 12 aastat tagasi minu puukoolist viidud, istutatud maja seina rde. Kuna psas hakkas aga varsti knniteele laiutama, likas perenaine paaril aastal krvaloksad ra. Edasi on isend seina res ainult krgusse kasvanud, teda on pisut toestatud. Mullu sgiseks oli ta kindlasti juba kuuemeetrine ja kasvab veelgi. Kas kellelgi on krgemat forstiat?

Jgala mnd. 31. augustil 2011 leidsime Harjumaal Neeme klla viiva tee rest Linname veehoidla vastas metsas vgeva mnni. Rinnakrguselt mdetuna saime mbermduks 5,18 m.
Hendrik Relve raamatu Eesti plispuud (2000) jrgi on Eesti jmedaimaks mnniks peetud 4,58-meetrise mbermduga Krgepalu mndi Vrumaal. 0,5 m krguselt on jmedaim aga Padaoru mnd Lne-Virumaal, 5,2 m mbermduga. Harjumaa tsedaim mnd on selle teose phjal 3,1-meetrise mbermduga Ojasoo mnd Kue vallas.
Nimetasin leitud vimsa mnnipuu Jgala mnniks. Puu on vga ilusa omaprase harunenud vraga, mis pole mnnile tpiline. Vra lbimt on 15 m ja krgus umbes 20 m. Ei ole selgust, kas puu on kunagi kasvanud lagedal (praegu on ta mnninoorendikus), nii et tvi pole laasunud ja maapinnalhedased oksad on jmedate tveharudena ajapikku kokku kasvanud, vi on lhestikku trganud seemikute tusmed hiljem tvedena kokku kasvanud.
Oli, kuidas oli, ent praegu on mnd kauni ja huvitava vra ning tvega. Tahaksin kuulda teiste arvamusi, kuidas selle jmedust igesti mta, kui ilmselt kokkukasvanud harud moodustavad 1,50 m krgusel ikka veel he terviktve, vaid ks viksem haru vljub tvest ka allpool 1,10 m. Kindlasti on mooduseid mitu, aga kuidagi peaks kokku leppima, mil moel toimida.
Minu meelest ei tasu lhtuda eeskirjast, mille on kunagi Metsaordule kehtestanud Hendrik Relve ja mis on esitatud Plispuude projekti aruandes: harunenud tve puhul tuleb tve jmedus igal juhul mta harunemiskohast allpool olevast kige peenemast tveosast. Jgala mnni kige peenem koht on maapinna tasemel ja see on 4,16 m, seega peaks mnd olema vhemalt Harjumaa jmedaim ja arvatavasti Eestimaa seitsmes. Samas nen ma nimetatud raamatu piltidelt, et rinnakrguselt mdetud Eesti jmedaimad harilik vaher ja kallaspappel on kokku kasvanud harudega.
Olenemata mtmismetoodika vaieldavustest, peaksime siiski jmeduselt Eestimaal esimest-teist kohta jagava Jgala mnni vtma looduskaitse alla. Minu hinnangul tuleks mnni mbert vhemalt 30 meetri raadiuses maha raiuda sna hiljuti kasvanud mnninoorendik. Tiheda asetusega noorendik kasvab kiiresti krgusesse ja sirgub plispuust le, mnd jks varju ning hakkaks kiratsema, nagu on lheduses juba kuivanud teine samasuguse vraga mnd.
Erinevalt tavaprasest ksikpuu kaitse-eeskirjast, mille jrgi ei tohi kaitsealuse puu mber midagi muuta, tuleks antud juhul hoida puu mbrus pidevalt lage ehk teiste snadega: sekkuda isekujuneva looduse ellu aedniku moodi.
Samas noorendikus leidub lhimbruses veel kaks samalaadse laiuva vraga vana mndi: hiiglasest 14 meetri kaugusel kasvava mnni mbermt on 2,63 m (1,3 m krguselt) ja 44 meetri kaugusel sirguva mnni mbermt on 2,24 m (0,4 m krguselt). Seetttu tasuks ehk melda niteks suurema lbimduga lagendikule, kus kasvaksid ainult seda tpi mnnid. Kaitse-eeskirjas peaks olema mratud, et igasugune muu jrelkasv, ka psarinne, tuleks niteks iga viie kuni kmne aasta tagant maha raiuda.

Soome alerukki (sm. kaskiruis) klvasin 2006. aasta lauritsapeval katseks maha, et uurida selle iluaianduslikku vrtust ja saagikust. Alerukis on paljukrreline. Trganud 28 taime andsid 2007. aasta suvel keskmiselt 40,5 hsti arenenud ja kpsete teradega pead taime kohta. Peas oli keskmiselt 39,3 tera. Keskmiselt andis iga taim (veidi mardatult) 1600 tera. Terade absoluutkaal oli 32,5 g (1000 seemet). Vrdluseks: rukkisortide Elvi ja Jgeva 909 terade absoluutkaal on umbes niisama suur.
Interneti andmetel on 2004. aastal Viljandi katsekeskuse riiklikes majanduskatsetes vrreldud kolmel katsepllul Viljandimaal, Vrumaal ja Sakus kolme rukkisorti Elvi tulemused olid kige paremad. Kui arvestada saagikust taime, mitte pindalahiku kohta, saadi katsetes Elvi puhul he klvatud tera kohta saagiks keskmiselt 44 tera, ent minu katse alerukkiga andis 1600 tera, seega 36 korda rohkem.
Kuna alerukis areneb paljukrreliseks puhmaks, piisab, kui klvata umbkaudu kmme tera ruutmeetrile, seevastu tavalist talirukist klvatakse umbes 500 tera ruutmeetrile. Plised pllumehed lhtusid rukki klvipinda valides tavateadmisest, mitu kotti rukist teatud suurusega perele aastas leivategemiseks kulub ja mitu kotti ehk tera selleks tuleb maha klvata.
Alerukki krred koos peadega olid enamasti 130150 cm pikkused. Pead olid enamasti 1317 cm pikad. Kige krgem krs on minu aias alerukkile soodsal 2010. aastal olnud 230 cm krgune, ilma mingi mineraal- vi muu vetiseta, ainult puutuhka kasutades. Skalde ohted on vga lhikesed, umbes he sentimeetri pikkused, terad paiknevad skalde vahel he-, mitte kahekaupa, nagu meie rukistel tavaliselt.
Mistagi vib tekkida ksimus, miks siis meie pldudel ei kasvatata 36 korda saagikamat rukist. Ent alerukist saab kasvatada vaid tuulevaiksetel metsalagendikel. Kuigi saagikas, pole ta seisukindel, lamandub pllul esimese tuulise vihmahooga ning kombaini asemel saab teda koristada vaid sirbiga, nagu on tehtud Karula rahvuspargis alepllunduse katsetes (vt. EL 2007, nr. 4, 2008, nr. 6).
Meie esivanemate tuhandeid aastaid kasvatatud alerukist viksime nd kasvatada aias ilu prast ja kui muistset kultuuriprandit. Mneti on ta teistest iluaianduses tuntud krgekasvulistest siidipristest ja krgetest tarnadest armsamgi. Toestama peame neid kiki, et nad esimese paduvihmaga ei lamanduks.

Vib-olla sooviks keegi minu ettepaneku jrgi kuskil registreerida puude ja psaste taksonite vi ka he- ja mitmeaastaste rohttaimede ja taimeosade rekordmtmeid, kuid praegu sellist andmebaasi veel ei ole, on vaid idee. Tenoliselt teeme sellesisulise kodulehe vi foorumi, kus igaks saaks kas ise vi moderaatori kaudu oma leiud les mrkida ja teiste omadega tutvuda.
Seni kui luuakse asjaomane register, viksid huvilised saata oma mtmiste tulemused ja rekordtaimede fotod, millel soovitatavalt ka mingi kindlamduline ese vi inimene, loo autorile: mati.laane@gmail.com.
Samas on iga Eesti jaoks tenoliselt seni tundmatut sorti puu vi psas ainuisendina juba iseenesest rekordtaim, olgu tema krgus milline tahes, seeprast tuleks needki registreerida. Sel puhul on siiski vaja kokku leppida, et kui eksootiline imetaim ra klmus, tuleks surmajuhtumgi koos phjusega ajaloo jaoks talletada.

Mati Laane (1946) on hariduselt botaanik, praegu aednik, aiakujundaja, lehtpuude ja -psasortide kollektsionr, aiandusartiklite ja -raamatute autor.



Mati Laane
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012