Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
koopad EL 07-08/2003
Lhest liivakivis saab koobas

Suuri looduslikke koopaid peamiselt kll karstikoopaid kime sageli imetlemas vlisreisidel. Koduseid tunneme vhem. Ometi on nendegi seas thelepanuvrseid: nii lubjakivide aeglasel lahustamisel kujunenud ulatuslikke karstikanaleid kui ka paremini ligipsetavaid, phjavee mehaanilise uuristustegevuse tttu tekkinud liivakivikoopaid, mis paiknevad philiselt Luna-Eestis, Devoni liivakivide avamusalal.

Aeg on koobaste, eriti liivakivikoobaste suhtes armutu. Osa neist variseb kinni, osa hoopiski avardub vi muudab oma kuju. Sageli suunavad laevaringud koopaoja uuele teele, uuristus hakkab kulgema teisal ning osa koopaprandast jb kuivaks. Kike seda tuleb jlgida ja registreerida, et saada ettekujutust koobaste kujunemisloost ning ennetada ebameeldivusi hoonete ehitamisel ja koobastesse juhuslikult sisenejate jaoks.

Praeguseks on koobaste kohta juba ht-teist teada. Otsustavat osa nende tekkel mngivad kivimilaama lbivad lhessteemid, mis jrskudel orunlvadel sageli avanevad ja loovad eeldused phjavee kiireks liikumiseks ja uuristustegevuseks [3, 6]. Teame, et eriti soodustavad kiiret veevoolu lhede ristumiskohad nii vertikaalsetel kui ka kaldsuundadel. Lhede mju avaldub ka koobaste looduslikus kujus: piiratuna sirgetest lhepaaridest on nad enamasti tunnelilaadsed vi mitmete erisuunaliste lhede olemasolu korral sakiliselt looklevad kigud, moodustamata keerukamaid labrinte. Erisuunaliste ja eri kallakuga lhede ristumiskohad loovad eelduse suuremate thikute grottide tekkeks.

Prgutee ja pelgupaik. Inimeste thelepanu on maa-alused thikud kitnud iidsetest aegadest peale. Eelkige on huvi pakkunud koobastest vljuvad puhtaveelised allikaojad, mis on andnud kosutust teekijatele ja head joogivett mbruskonnale. Mitmele sellisele allikale on omistatud tervistavat vi taastavat toimet. Vikese Taevaskoja Emaltte vee noorendavasse toimesse nivad uskuvat ka praegused turistid. Silmangemist pidid parandama paljud allikad, niteks Helme Arstiallikas.

Salaprased maa-alused themikud, mis taga pool kitsenevad lbipsmatuks kiguks ja mille phjas niriseb vesi, on inimestesse sisendanud hirmu ja andnud ainet paljudele primustele [4]. Peamiselt seostatakse koopaid Vanapagana elu- ja tegevuspaikadega. Eriti rohkesti on niisuguseid primusi Viljandimaalt [2]. Sealsete Koodioru, Karksi, isu ja Maimu koobastes elanud Vanapaganate pered srases ksmeeles, et kasutanud koguni hist leivalabidat, mida aeg-ajalt kidud ksteiselt laenamas. Huvitav, et praegu on nimetatud koobastest paremini silinud just Maimu koobas, kus elanud Vanapaganate kige vaesem ja trjutum pere. Mistagi viis neist koobastest tavaliselt otsetee prgusse. Kohati kuulduvat koobastest ikka veel kangakudumise klbinat. Vrumaal olla Obinitsa Vanapaganad takistanud isegi kloostri ehitamist, mistttu see tulnud rajada Obinitsa asemel Petserisse.

Paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika sdade ajal. Kirjandusest leiab sellekohaseid viiteid Ahja je rgorus asuva Ooseme ehk Vanakivi koopa kohta. Seal varjunud inimesed Ivan Grozni sjakikude ajal; sellel olnud kuni 18 eri otstarbega kambrit, mis olid omavahel hendatud koridorilaadsete kikudega [1]. Prast Saesaare paisu rajamist 1952. a. ji see koobas vee alla, kuid samas Ooseme liivakiviseinas on praeguseks tekkinud juba uus kuue meetri pikkune allmaakik. Vhandu je orus on pelgukohtadena tuntud Uku, Vokiniidu, Sjatare ja Punnkla koopad, Viljandimaal Kariste ja Vaida koopad. Vaida koobast Viljandimaal ning Vikese Emaje orus Kingo oja suudmes paiknenud koobast kasutanud peatuskohana koguni Rootsi kuningas Karl XII. Mitut sellist koobast on inimesed tugevasti muutnud, kaevates juurde laiendeid ja lisakike.

Hilisematel aegadel, kui koopad kaotasid oma thtsuse varjumispaikadena, on nad psinud vaatamisvrsusena misaparkides vi maastikul (Helme, Koorkla, Pokardi, Arukla jt.). Neidki on saatnud legendid ja huvitavad vljameldised, eriti neist algavate salakikude kohta. Nii viinud Tori Prgust kik Viljandi linna, Kullame koobastest Tarvastu kirikusse, Arukla koobastest Tartu Toomemele ja Krkna kloostrisse. Kige lennukama arvamuse kohaselt olevat Ooseme liivaseinast Ahja jel viinud tunnelilaadne kik koguni Kiievisse! Koobastesse olla mnikord peidetud ka suuri varandusi. Eriti rohkesti on sellesisulisi primusi Ahja je res paiknevatest koobastest.

Looduslikke koopaid on kasutatud ka argisemalt, peamiselt kartulikoobaste vi muude hoidlatena, kuid siiski mitte eriti sageli, sest selleks sobivad ksnes kuivad themikud.

Tehiskoopaid on rajatud klaasliiva kaevandamiseks, niteks Piusal ja vib-olla ka Tartus (Arukla).


Paarkmmend tuntut ja tundmatut. Viimastel aastatel tehtud levaateuuringu phjal on looduslikke koopaid Eesti Devoni liivakivis, mille pikkus letab viis meetrit, htekokku 22. Loetelule lisandub veel heksa inimtegevuse kigus muudetud loodusliku algega koobast ja kaks tehiskoobastikku. Viksemaid uurdeid ja koobasteks laienevaid lhesid on registreeritud veel sadakond. Nendegi seas on mitu huvitava ehituse ja arengulooga objekti, nagu Karksi, Obinitsa, Kingo, Tilleoru jt. (tabel)

Kige sagedamini on koopaid ja uurdeid Arukla lademe punakatoonilistes liivakivides, pisut hredamalt Burtnieki ja Gauja kollakates vi valgetes liivakivides. Kitsukesel Prnu lademe avamusel on mitu mrkimisvrset koobast (Tori Prgu, Tori sild), Amata lademe niisama suurel avamuspinnal nad aga puuduvad. Neist thelepanekutest ei saa siiski teha eriti kaalukaid jreldusi, sest peaaegu kik looduslikud koopad paiknevad jrskude jeorgude veerudel vi ojakallastel, mille asendi mrab eelkige veevrgu areng, mitte niivrd alusphjakivimite iserasused.

Kahtlemata plvivad enim asjatundjate thelepanu kige pikemad koopad, mis geoloogide rmuks on raskesti leitavad ja halva juurdepsuga ning seetttu silitanud loodusliku algilme. Nendesse sisenemine nuab entusiasmi ja on vimalike juhuvaringute tttu isegi ohtlik. Nii tuleb Eesti pikima koopa Lopa Prgu (37 m) suu leidmiseks otsida les vaevumrgatav rada, mis viib vsastunud slkorgu ja seejrel liikuda taskulambiga kpuli mda klma allikaoja, et juda koopa lppu avarama grotini. Umbes sama tuleb lbi teha ka Tarvastu orus paikneva Matu (29 m) koopa puhul. Mnevrra lihtsam on siseneda Age koopasse Tartumaal Roiu lhedal, Vokiniidu koopasse Vhandul, Kullame koobastesse Tarvastu jel. Nendeni judmiseks tuleb siiski mnda aega liikuda teeradadeta maastikul mahalangenud puude, oksarisu, ngeste ja mtaste vahel.


Mugavamad on kuulsamad. Paljudesse Eestimaa koobastesse pseb aga tunduvalt kergemini. Sagedamini kiakse Emaltel ja Taevaskoja Neitsikoopas, Tori Prgus Prnu jel, Uku koopas Vhandul ning Allikukivi koobastes Kilingi-Nmme lhistel. Allikukivi koobaste puhul vrivad vaatamist ja uudistamist koopaseintele loodusjudude kujundatud huvitavad mustrid ja sambad, mida ei varjuta ka asjaolu, et huviliste turvalisuse tagamiseks on siinne suurim koopasaal pealt kaitstud betoonvlvitisega. Kllaltki tihti satuvad turistid ka Viljandimaal Pollis asuvasse Maimu koopasse ja Snna koopasse Ruge kandis. Maimu koopa on Eesti kultuurilukku talletanud August Kitzberg jutustuses Maimu. Ka sama autori teine teos Kauka jumal on koopaolustikuga seotud: tegevuspaiga prototp on just Luna-Eesti pikima koopa lhedal asuv Lopa talu.

Eesti kige tuntumad koopad on Piusa, Helme ja Arukla koopad, mis asuvad tiheda liiklusega teede res; neisse pole vaja siseneda erivarustuses. Piusa ja Arukla on tielikult inimeste rajatud. Piusa vanast klaasiliiva kaevandusest, kus 1922.1976. a. toodi maapinnale hinnalist valget liiva, on alates 2001. aastast matkajate jaoks kohaldatud 100 x 100 meetri suurune 56 meetri krguste sammaskikudega osa, mis jaoti hlmab ka pperaja. 1830. aastatel esimest korda trkisnas kirjeldatud Tartu phjapiiril paiknevate Arukla koobaste tekkelugu ja -aeg on praeguseni ebaselge. F. R. Kreutzwaldi arvates on need iidsed pelgupaigad, mis hiljem kasutati laoruumidena. Mned autorid on pidanud neid valge liiva kaevandamisel kujundatud kikudeks. Teaduslukku on Arukla koopad linud unikaalsete kalafossiilide leiukohana, kus aastail 18341859 tegi vljakaevamisi Tartu likooli professor Herman Asmuss [5].

Ka Helme koobastes Trva lhistel kib igal aastal sadu inimesi. Koos ordulossi varemete ja ohvriallikaga moodustavad sealsed koopad huvitava ja vaatamisvrse kompleksi. Avaratesse koopasaalidesse on kerge siseneda ja taskulambi valgel neb seintel ka looduslikke uurdeid. Helmes vib htlasi nha, kuidas inimkte laiendatuna kaotavad koopalaed psivuse ja varisevad sisse. Lehtrilaadsed langatused koobaste kohal on ses mttes vga petlikud. Osa koopassteemist on varingute prast kinni mritud. Umbes samalaadseid ilminguid vib nha ka Valgamaa lunapiiril asuvate Koorkla koobaste juures, kuid asukoha tttu suurtest liiklusteedest eemal kib matkajaid siin vhem. Peipsi rde sattudes tasub uudistada koopaid Kallaste linna supluskoha lhistel. Erinevalt eelmistest on siin koobast kujundanud ka jrvelainetus.

Eesti koobaste kohta on kirjutanud sisuka levaateraamatu lo Heinsalu [1]. See raamat, hea teejuht koopahuvilistele, sisaldab andmeid aastatest 19611984, mil lo Heinsalu uuris ja mdistas Devoni koopaid.



1. Heinsalu, lo 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus.


2. Heinsalu, lo; Kurik, Elga 1967. Prguhauad ja prguaugud. Eesti Loodus 18 (4): 211217.


3. Kleesment, Anne; Pirrus, Enn 2000. Fracture systems in Devonian sandstones, south Estonia. Eesti TA toimetised 49 (4): 284293.


4. Laugaste, Eduard; Liiv, Ellen 1970. Muistendid Vanapaganast. Eesti Raamat, Tallinn.


5. Mark, Elga 1958. Arukla koobastikust. Eesti Loodus 9 (1): 3840.


6. Pirrus, Enn jt. 2002. Joint systems in Devonian sandstones in the KiidjrveTaevaskoja research area, southeastern Estonia. Eesti TA toimetised 51 (2): 121132.



Anne Kleesment (1935) on Tallinna tehnikalikooli geoloogia instituudi erakorraline teadur.



Anne Kleesment
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012