Eesti Looduse fotov�istlus
01/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
AASTA PUU EL 01/2002
Prna aastal prnapuudest.

Hariliku prna looduslik leviala.
Vanad hiieprnad ja vhesed metsa-prnad. Ka enamik taluue ja pllure plisprnasid on kodumaist pritolu. Kuid parkides ja linnahaljastutes neme hsti-kohanenud vraid.

Prna perekond on prnaliste sugukonnas thtsaim ja tuntuim. Selle moodustavad 2550 sageli ksteisest raskesti eristatavat heitlehist puuliiki Euroopa, Aasia ning Phja-Ameerika parasvtmest ja lhistroopikast ning mni liik ka toopikast. Tpset liikide arvu perekonnas on raske elda, sest neid pole lihtne eristada: prnaliigid ristuvad kergesti omavahel, andes segatunnustega hbriide; ksikute liikide eristamist raskendab ka liigitunnuste muutlikkus.

Peale Eestis looduslikult kasvava hariliku prna (Tilia cordata)kasvatatakse siin veel kmmekonda vrliiki. Kigil prnadel on marad vi laimunajad ning tavaliselt sdaja vi viltusealuse ning teravneva tipu ja saagja vi hambulise servaga lihtlehed. Knnastesse koondunud kollakasrohelised vi valged ied lhnavad tugevasti ning on meerikkad. isikuvarre klge kinnitub kahvaturoheline piklik keeljas tiiba meenutav lehe-ke kandeleht. Selle jrgi ongi vanakreeka keele kaudu (kr. k. (ptilon) sulg, tiib) tuletatud prna teaduslik perekonna-nimetus Tilia. Vili on prnadel tavaliselt heseemneline karvane(mnikord ka paljas) pikiribiline phklike.

Perekonna tuntuim esindaja harilik prn on laia areaaliga liik, mille phjapiir ulatub Phja-Euroopas Laadoga ja Oneega jrve phjaosani, lbides Soomet umbes Kuopio ja Vaasajoonel ning knib le Botnia lahe ka Edela- ja Luna-Skandinaaviasse; idas ulatub hariliku prna levila le Uurali mgede Lne- ja Luna-Siberisse kuni Tomskini, lnes Briti saarteni;lunas kulgeb levila piir Phja-Hispaaniast lbi Vahemere maade, Krimmi ja Kaukaasia kuni Vike-Aasiani (vt. kaardiskeemi).

Siberis moodustab harilik prn suure tootlikkusega puhtpuistuid prnikuid; areaali lne- ja keskosas kasvab sageda-minisegus hariliku tamme ja teiste laialehiste lehtpuudega. Eestis on hariliku prna enamusega puistuid metsakorralduseandmeil ainult ligikaudu 90 hektaril, peamiselt phjarannikul ning Lne-Eestis nii mandril kui ka saartel ja laidudel. Mnikord vib rohkesti prna kohata ka puisniitudel. Enamasti kasvab ta aga meil salumetsades (naadi ja snajala metsakasvukohatbis).

Kuivrd prn on meie kodumaistest lehtpuudest kige varjutaluvam, jb ta puistus tavaliselt alusmetsa- vi teise rindepuuks, judes harva larindesse. Ta eelistab kasvada parasniisketel viljakatel ja huumusrikastel muldadel, kus seltsib haava, arukase ja kuusega, vahel ka sanglepaga. Olles kllalt aeglasekasvuline, eriti nooremas eas, vib harilik prn heades kasvutingimustes sirguda siiski kuni 35 meetri krguseks. Ta on ka pikaealine, elades 300400, sageli aga isegi kuni 600 aastat.

Puit, niin, mesi. Prna puit on pehme ja kerge (tihedus0,530,57 g/cm3; vrdluseks: kase puidu tihedus on0,630,67 g/cm3) ning vrvuselt valge vi kreemikas, kergelt pruuni vi punaka varjundiga. Ta pole kll eriti vastupidavmdanikele ja kahjuritele, kuid see-eest kergesti lhestatav, eriviisidel tdeldav ja immutatav ning seetttu leidnud laialdastkasutust tisleri, treimis- ja nikerdustdel nii skulptuuride ja mbli kui ka muusikariistade valmistamisel. Puidust mrksa rohkem on prna levila piires elavad rahvadkasutanud prna niint. See koore alumine, pikkadest painduvatest ja tugevatest rakukimpudest koosnev kiht oli omaaegses 22 talumajapidamises oluline kite, jalatsite (viisud), mattide, kottide, mrdade jms. tooraine. Niint veti noortelt, kuni 40-aastastelt prnapuudelt, mida omal aja nimetatigi Phja-Eestis niinepuudeks, Luna-Eestis ja saartel lhmusteks, kuna prn(Vru murdes phn) oli vanema puu nimetus [3]. Arvatakse, et just koore laialdase kasutamise tttu nnda hvitati rohkesti noori puid vhenes mdunud ja lemdunud sajandil prnadearv Eestis ja mujalgi Euroopas oluliselt. he viisupaaritegemiseks vajati ju 23 noort niinepuud ning suvel kulus talus tjalatsina 34 paari viiske inimese kohta ndalas.

Prna on ajast aega peetud heaks meeandjaks: lhikesele itsemisajale vaatamata vivad mesilased hea ilmaga korjata hektarisuurusest prnapuistust kuni 1000 kg mett. Peene aroomi ja meeldiva maitse ning kuldkollase vi heleda merevaigu vrvusega prnaiemesi on kvaliteedilt ks parimaid ning maailmaturul vga hinnatud. Ta sisaldab keskmiselt 36% glkoosi ning 39% fruktoosi. ietolm on prnadel roheline. Ftontsiide, eeterlikke lisid(0,05%), ssivesikuid, karotiini (A-provitamiini) ja C-vitamiinisisaldavaid nektaririkkaid ja magusalt lhnavaid prna isi (flores Tiliae) kasutatakse meditsiinis teeseguna vi ravimteena, kuid ka alkohoolsetes ja karastusjookides. itest pressitud eeterlikku li, mille peamine koostisosa on farnesool, tarvitatakse parfmeeriatstuses.

Phapuu, kodu- ja linnapuu. Lnemere maade rahvad ja germaanlased on plistest prnapuudest ikka lugu pidanud, neid austanud. Praeguseni vib Eesti eri paigus nha kunagisi phaprni, niteks Sipa phaprn Loodna vallas Raplamaal vi Ilume hiieprn Vihula vallas Lne-Virumaal [2]. Vanadele eestlastele oli pldude vahel vi ue- ja aiapuuna seisev prnoma peene rmelise mustjashalli tvekorba ning laia, tugevastiharuneva vrakrooniga ks enim armastatud ja lugupeetudpuu.

Tnapevalgi on prnad vga hinnatud koduaedades, kuid veelgi rohkem linnade ja asulate haljastuses. Gaasi- ja tahmakindlatena on neist kujunenud kige tavalisemad tnava-, pargi- ja puiesteepuud. Prnad taluvad vga hsti okste likamist ja krpimist, mis vimaldab nende vra mitmeti kujundada. Ka mberistutamine ei pane prna kauaks pdema.

Samas ei tule ehk igaks selle pealegi, et need linnaprnad pole enamasti mitte meie prismaised, vaid siinsetes oludes hstikohanenud vrad sama perekonna teised liigid. Miks siis eelistatakse haljastuses vraid? Peamine phjus peitub haigustes, nagu niteks prna vrsesurm (tekitaja Stigmina compacta) ja prnavhk (tekitaja Nectria spp.), millesse harilik prn haigestub just asulates mrgatavalt sagedamini kui teised prna perekonnaliigid. Linnades on suurem oht nakatuda ka puidum-danikketekitavate (Ganoderma lipsiense, Polyporus squamosus)ning eri lehelaiksusi phjustavate seentega (Gloeosporium tiliae, Ascochyta tiliae, Phyllosticta tiliae, Discula umbrinella jt.). Kahjuritest vivad harilikku prna rnnata lehepinnal ning lehekudedes tegutsevad pahklestad (Eriophyes lateannulatus,E. tiliae, E. tiliae-nervalis, E. leiosoma) ja lehtedest toituvad suuretalivaksiku (Erannis defoliaria) ja prna-nlkvaablase (Caliroaannulipes) vastsed. Seetttu eelistataksegi juba ammustest aegadest linnades puiestee- ja pargipuuna teisi, haigus- ja kahjuri-kindlamaid liike.

Igapevased, kuid vrad. Saagem siis tuttavaks nendegi prnadega, keda kohtame linnades rohkem kui kodumaist, ning ppigem neid eristama. Et lehe kuju on enamikul prnadel vhem vi rohkem ebasmmeetriliselt sdajas ning selle suurus sltub ka puu vanusest, kasvutingimustest ja muudestki asjaoludest, siis tuleb prna liike mrates prata thelepanu eelkige lehelaba alumise klje vrvusele ning karvadele. Kige rohkem kasvatatakse meie linnades suurelehist prna (T. platyphyllos).

Looduslikult on see liik levinud Kesk-, Lne- ja Luna-Euroopas ning arvatavasti judis hena esimestest vrpuuliikidest Saksamaalt Eesti misaparkidesse juba 16. sajandil. Nagu nimetuse jrgi arvata vib, on selle liigi lehed mnevrra suuremad kui harilikul prnal. Kuid kindlamini aitavad suurelehist prna ra tunda leheroodudel (eriti lehelaba alakljel) ning leherootsul olevad hallid karvad. Noored lehed vivad tal aga olla leni pehmekarvased. Ka lehtede puhkemise ning varisemise ja itsemise aja jrgi saab suurelehist prna harilikust eristada: suurelehisel puhkevad pungad umbes ndal ning ied umbes kaks ndalat varem kui harilikul. Kuid vrreldes perekonnakaaslastega langetab suurelehine prn lehed sgisel hiljem. Ka on ta vga pikaealine, elades kuni tuhande aasta vanuseks, ning meil tiesti klmakindel.

Haljastuses, eriti aga vanades misaparkides on laialt levinud ka hariliku ja suurelehise prna looduslik hbriid lneprn, mida varem nimetati ka hollandi prnaks (T. x vulgaris; syn.T. europaea, T. x intermedia, T. x hollandica). Lneprna veidi viltusedlehed on enam-vhem sama mtu kui suurelehisel, kuid lneprna lehtede alakljel on hallikaspruunid karvad ainult leheroodude nurkades ja leheroots karvadeta. Kuigi lneprnatvekoor sarnaneb hariliku prna omaga, tunneb lneprna kergesti ra tve allosa suurte pahkade jrgi (need on tekkinud uinuvate pungade vohamisest).

Meie haljasaladel hakkab paiguti silma likivtumerohelise lehestiku ning ovaalse tiheda vraga liklehine prn (T. xeuchlora) hariliku ja kaukaasia prna (T. dasystyla) looduslik hbriid. Liklehine prn on looduslikult levinud Krimmis ja Kaukaasias, kuid vrtusliku ilupuuna kasvatatakse teda rohkesti ka Kesk- ja Lne-Euroopas. Prnade seas on ta ks hilisemaid itsejaid, Eestis puhkeb ide alles juuli lpul.

Ka hbeprn (T. tomentosa) itseb vrdlemisi hilja, juulilpus ja augustis. Selle meie parkides harva nhtava vga ilusaprna kodu on Kagu-Euroopas ja Vike-Aasias. Teda tunneb mara vra ning helehalli tvekoore jrgi, kindlamalt aitavad aga selgusele juda suured sdajad lehed, mis on pealt matilt tumerohelised ning alt leni madalate valgeviltjate karvadega.

Vga suurte (kuni 20 cm pikad ja laiad) ja teistest prnadest heledamate lehtedega ameerika prn (T. americana) on meil samuti harv pargipuu, kuid vriks linnades senisest rohkemat kasvatamist: ta on mulla suhtes leplik ja talub sna hsti husaastet.

ksikutes Eesti kollektsioonaedades vib nha veel Kaug-Idast prit mandluuria prna (T. mandshurica), mida tunneb karvaste ja jmedalt teravahambulise servaga lehtede jrgi, ning Phja-Ameerika idaosast prit vga suurte lehtedega thtkarvast ehk unustatud prna (T. neglecta).



Ivar Sibul
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012