Eesti Looduse fotov�istlus
2012/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Vimas valk EL 2012/02
Valk, kelle korraldusel kpseb muna ja valmib seeme

Vta inimese teatavat vedelikku ja aseta see algul roiskuma suletud krvitsasse, seejrel neljakmneks pevaks hobuse makku, kuni see hakkab elama, liigutama ja kihisema, mida on kerge mrgata. See, mis on tekkinud, pole veel sugugi inimese sarnane, ta on lbipaistev ja ilma kehata. Kui aga seejrel iga pev salaja ja ettevaatlikult, arukalt toita teda inimese verega ja hoida neljakmne ndala kestel hobuse mao mdukas ja htlases soojuses, siis tekib teline elus inimene, kellel on kik liikmed nagu naisest sndinud lapsel, kuid kes on ainult vga vikest kasvu [1].

Selle homunkuluse retsepti autor on Paracelsus, 16. sajandi silmapaistev petlane, mitmeklgne loodusteadlane ja tunnustatud arst, kelle mnedki ideed ning avastused olid oma ajast kaugel eest.
Niteks plvis Paracelsus kaasaegsete kolleegide pahameele ketserliku ja jultunud haavapraavitusviisiga. Vide, et ihusse raiutud auk tuleb puhtaks pesta, korralikult ja mustuskindlalt siduda ning seejrel rahule jtta, klas toona hbematult ja madaldas llast arstiteadust. Soliidne, jreleproovitud meetod ngi ette hoopis haava delikaatset kinnipletamist. Vi siis oodati ra gangreen, misjrel amputeeriti viksilt patsiendi vigastatud jalg vi ksi. Mis on selliste kiiret taipu, koolitatud ktt ja teravat asjatundjasilma vajavate operatsioonide krval labane haava pesemine ja kinnisidumine?
Sajandeid hiljem tuleb siiski tunnistada, et Paracelsuse praavituskombel on jrgimist vrivaid elemente. Samamoodi on ra teeninud tunnustuse ka mitu tema keemiaavastust.
laltoodud lapseteoretseptiga kaldus Paracelsus aga mnevrra terajalt eksiteele. Juriidilises plaanis on petustht vettpidav: kogused ja temperatuurid peab katsetaja ju paratamatult valima omaenese aru jrgi, seega saab eksperimendi ebaedus sdistada vaid iseennast. Pealegi, mis ikkagi on see teatav vedelik? Taevas ksi oskab elda, kui palju haisemalinud hobusemagusid on Paracelsuse agarad jrgijad lpuks krbeste ja rottide rmuks rentslisse heitnud. Et siis uuesti otsast alata.
Embroloogia seisukohalt on seesinane retsept aga halastamatult lhingelik: nii lihtne uue elu algus nd ka ei ole!
Arengubioloogia viimane, krgemate organismide seas laialt kasutust leidnud praktika neb organismi snniks ette munaraku ja seemneraku hinemist. Millele eelneb sugurakkude valmistamine. Selles protsessis on otsustav sna elda folliikuleid stimuleerival hormoonil (FSH).
FSH on vajalik nii mehe kui naise viljakuseks, kirjeldab knealuse sisenre universaalsust Andres Salumets, Tartu likooli reproduktiivmeditsiini professor.

Kuidas munarakk kpseb? ige vastus: pika ja pideva sundimise peale.
Viiendat kuud ema khus kasvaval tulevasel daamil on kahes munasarjas kokku umbes 14 miljonit folliikulit pisikest piekest, milles igahes leidub veel kpsemata munarakk. Seejrel hakkab organism folliikuleid koondama. Kontrollitud rakusurma ehk apoptoosi abil vheneb munarakkude arv ttarlapse snnihetkeks umbes nelja miljonini. Puberteedieaks on munasarjades kokku ligikaudu 800 000 folliikulit.
FSH suur etteaste algabki neiu judmisel murdeikka: siis annab vaheaju piirkond, hpotalamus nimeks, ajuripatsile ehk hpofsile korralduse hakata tootma sedasinast sisenret.
Kunas tpselt see juhtub, seda mjutab suuresti neiu kasv: loomulik kaal, kuhu ja mis jrjekorras konkreetselt tema kehatbi puhul kuhjub rasvkude ja nii edasi. Kuna normaalne kehakaal ja muud kasvuomadused erinevad indiviiditi suurel mral, saavad ka ttarlapsed sugukpseks eri vanuses.
Aju tunneb ra, et ttarlaps on saavutanud kriitilise kehamassi ja algab tskliline FSH sekretsioon, petab professor Salumets.
FSH lesanne ongi minna ajuripatsist munasarja ja teatada folliikulitele: on aeg hakata tle, munarakud tuleb kpsema panna. Iga kuu saab naise kehas srase snumi endale seaduseks paarsada folliikulit.
Paar peva prast starti on selge, et mnedel folliikulitel edeneb munarakutegu kiiremini, mnedel vtab see kauem aega. Edumaa teiste folliikulite ees saavutab see, kes suudab tekitada oma pinnale kige enam FSH retseptormolekule. Need ttavad justkui pikesepatareide paneelid: mida rohkem folliikuli pinnal neid retseptoreid leidub, seda suuremal hulgal kogub ta FSH-lt ergutussnumit, et on munaraku valmistamisega igel teel ja vib jtkata nii kiiresti, kui jaksab. Nnda tmbab edukalt ttav folliikul ise ja aina rohkem ligi enda arenguks vajaminevat stimulaatorit. Teised jvad pisitasa maha.
Kasvav folliikul toodab muu hulgas steroidhormoone strogeeni ja progesterooni , mis valmistavad emaka limaskesta ette vimalikuks embro vastuvtmiseks.
Lpuks on ks, harva korraga kaks folliikulit niikaugel, et munarakk on valmis teekonnaks munajuhasse ja vimalikuks kohtumiseks spermatosoidiga. Arengu lppfaasi judnud folliikul on paarisentimeetrise lbimduga, tema siseseina klge kinnitunud munarakk on umbes 0,1 millimeetri suurune. Mikroskoobi all meenutab nii-elda tiskasvanud folliikul hupalli, mille sisse on pillatud hernes.

Kps folliikul lhkeb ning munarakk pseb liikuma. Teadlased kahtlustavad, et folliikuli piekese, eks sisu vib olla spermatosoididele justkui majakaks, kuhupoole liikuda.
Arvatakse, et folliikuli lhkedes liiguvad follikulaarvedeliku keemilised hendid munajuhasse ja edastavad seemnerakkudele signaali, mille jrgi orienteeruda, tpsustab professor Salumets. Kui munarakk peaks munajuhas kohtuma seemnerakuga ja viljastuma, kulub tal emakande judmiseks umbes neli peva. Emaka seinale kinnitub arenev loode seitsmendal-kaheksandal peval prast viljastumist.
Kui aga munarakk millegiprast spermi ei kohta, hakkavad lejnud folliikulid paari ndala prast FSH ksu peale jlle tle.
Ja nii umbes nelisada korda jrjest: eani, mil loomulikul teel emaks saada pole enam vimalik. Oluline muutus toimub neljakmnendatesse astunud naistel: siis kahaneb folliikulite arv jrsult paarikmne tuhandeni, mis htlasi thendab seda, et daamil on keerulisem rasestuda.

Mehe organismis valmivad spermatosoidid samuti just FSH dirigeerimisel, ainult et t tulemuse kvalitatiivne ja kvantitatiivne tase pole vrreldav munarakuteoga.
Poisslapse testistes ehk munandites on snnihetkel mriaad spermatogoone spermatosoidide tvirakke, kel on jagunemisel kaks arenguteed: mnedest saavad spermatosoidid, teistest needsamad tvirakud, mis suudavad anda taas jrglasteks spermatosoide ja tvirakke. Naljaga pooleks vib elda, et spermatosoidide tvirakud toodavad iseennast, krvalproduktiks on seemnerakud.
Ja seda nii-elda krvalprodukti on lademes. Meestel vib kahe peva jooksul tekkida sada miljonit seemnerakku, loendab professor Salumets.
Nende kvaliteet on aga vga ebahtlane. Umbes 200 miljonist vahekorra jreldusena tuppe sattunud spermatosoidist on ldjuhul kuni 95 protsenti suuremal vi vhemal mral defektsed: mni ei oska ujuda, mni ujub ringiratast nagu ajaks iseennast taga , mnel naljatilgal on kaks saba (mis on omane kuukala vi opossumi seemnerakkudele), mned on kokku kleepunud, nagu seisaks kambakesi koos ja arutaks mingit vga thtsat ksimust.
Kik need sellid on juba eos diskvalifitseeritud ning maratonistarti, mille fini on munaraku juures, neil asja pole.
Kui palju spermatosoide loomulikul teel munaraku juurde juab, pole tegelikult tpselt teada, sest kik fotod munarakku pikesekiirtena mbritsevatest seemnerakkudest on tehtud katseklaasis. Ilmselt piiravad ka loomuliku viljastumise kigus munaraku kigepealt sisse siiski tuhanded spermid, kuigi phimtteliselt piisab uue elu alustamiseks hest muna- ja hest seemnerakust.
Edasi lheb keeruliseks elu ehitustks, mida omal ajal nii phjalikult kirjeldas Karl Ernst von Baer. Tema oli ka esimene inimene maailmas, kes silmitsedes kohe-kohe lhkema hakkavas folliikulis munarakku, andis endale aru, mida tal on au nha!


LISAKAST
FSH on viljatusravis asendamatu hormoon

Kui naise keha toodab vhe vi vigast FSH-d, ei valmi tal munarakud. Kui mehe organismis on suur FSH defitsiit, on mees viljatu.
Ent viljatuse phjus vib olla ka see, et vigased on folliikulite pinnal FSH-d vastu vtvad retseptorid. Ning seegi, et osal naistel tekivad millegiprast FSH vastu suunatud autoantikehad: antikeha peab FSH-d vaenlaseks, istub talle phe ning ei lase retseptorile kinnituda.
FSH-d juurde sstides on lootust mndagi neist muredest ravida. Tsi, kui hormooni signaali vahendama seatud retseptorid on muteerunud, siis selle vastu ei aita ka ge FSH dessant.
Viljatusravis on FSH abimehena lausa asendamatu. Kik umbes neli miljonit maailma sndinud katseklaasilast on ilmavalgust ninud FSH preparaadi toel.


1. Plaviltikov, Nikolai 1961. Homunkulus. Jutustusi bioloogia ajaloost. Eesti Riiklik Kirjastus.

Rainer Kerge (1977) on ppinud bioloogiat, ttab htulehe ajakirjanikuna. Varem on portreteerinud valke ajakirjas Tarkade Klubi.



Rainer Kerge
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012