Eesti Looduse fotov�istlus
2012/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2012/02
Tnu Jrgensoniga Koiva mnnikutesse

Eesti on omaprane maa. Selle loodust, kauneid naisi, kultuuri ja muudki on paljud listanud. Mina seda tohutut vaimustust ei jaga. Olen ninud krgemaid mgesid, laiemaid jgesid, suuremaid metsi ja paksemat lund. Siiski on Eestimaa sedavrd huvitav ja nauditav, et veeta vimalikult palju aega looduses ning oma emotsioone teistega jagada.

Tekstikast
Uues artiklisarjas kirjutab kogenud matkajuht Tnu Jrgenson matkamisest ja pnevatest rnnakupaikadest Eestis. Tnu Jrgenson on looduses toimetulekust kirjutanud rohkesti artikleid ja raamatu Matkates neljal aastaajal, jaganud saates Osoon ja Vikerraadio Huvitaja eetris nuandeid, korraldanud arvukalt kursusi huvirhmadele, lastele, koolinoortele ning koolitanud tulevasi noorsoottajaid ja EM-s neli aastat loodusturismi lipilasi. Hiljuti hakkas koolitama vaegngijaid, petades neile matkamist ja looduses hakkamasaamist.
Igal aastal teeb Tnu Jrgenson mitu matka phjamaadesse. Need on tavaliselt tublisti le saja kilomeetri pikkused pikamaa-matkad, mis kestavad ndal kuni paar ning kogu varustus tuleb ise kaasa vedada. Eriliselt on teda vlunud tundra, nii lihtsalt lage tundra, metsatundra kui ka mgitundra. Sellistes kohtades vib vabalt liikuda ndala, enne kui mnd teist seljakotiga matkaselli kohtab.
Siinses artiklis tutvustab matkamees pisut iseennast ja viib lugeja esimesele retkele Koiva mnnikutesse.



Kunagi heksakmnendate teisel poolel hakkas mind kitma spradega looduses kimine. See muutus tavaks: igal ndalavahetusel lksin metsa. sna varsti ei rahuldanud mind enam kusagil metsaservas je res lkketegemine ega grillimine. Loodus tundus nii pnev, et tahtsin seal veeta kik vabad pevad.
Kuna olin mnda aega olnud elukutseline sjavelane ja kuulunud Kaitseliidu ridadesse, siis oli mul looduses toimetulekuks kllaltki palju kogemusi ja oskusi: ppuste ajal olin veetnud hulk pevi metsade keskel ja nii mnegi toimetulekunipi selgeks saanud. Aastaid kisin metsas nii, et ehitasin endale Saksa sjave telkmantlist varjualuse ja bisin selle all, suu ja silmad kikvimalikke putukaid tis.
Kui oli selgeks saanud, et ei ole kehva ilma, vaid puudulik varustus, hakkasin oma matkavarustust tiendama. Peagi oli minu seljakott tis kike vajalikku, millega vis loodusesse minna, tundmata hirmu ilmataadi vingerpusside ees. Minus trkas soov end ha uuesti proovile panna ja avastada uusi kohti.
Seni olin vtnud ette lhemaid retki ja teinud laagri mbruses ainult mne kilomeetri pikkuseid ringe. Nd tahtsin enamat, tahtsin matkata. Matk thendas mulle rnnakut, kus tuli paar korda vljas bida ja kui vimalik, siis laagrikohta vahetada. Peagi ei piisanud enam puhkepevadest, tuli ka reedene pev appi vtta. Pstitasin eesmrgi minna juba vhemalt reede htul loodusesse ning laupeval ja phapeval ringi liikuda. Edaspidi tegin phimttelise otsuse, et kasutan reedest peva enda jaoks, mitte mammona teenimiseks.

Aastate jooksul sai matkamisest elustiil. Seadsin sihiks phjalikult kogu Eestimaa lbi matkata ja lbi uurida. Hakkasin jrjekindlalt, Regio maanteeatlase jrgi lbi kima kiki kaitsealuseid piirkondi. Kui regulaarhendusega saartel kidud, tahtsin uurida Eesti vikesaari ja rannajoont. Suhtlesin paadiomanikega, kes mind lahkelt saartele viisid, vimaluse korral kasutasin ssta, et ise kohale suda. Seda avastamisrmu on nneks jagunud tnini.
Vimalust mda matkasin ka kanuuga jgedel, aga veematkadest ei kujunenud minu lemmikretki. Seljakotiga matkamine kitis rohkem. Nii hakkasin ette vtma pikemaid rnnakuid Eesti suurematele kaitsealadele, kus liikusin kolm kuni seitse peva jrjest ringi, valdavalt sgisel, talvel ja kevadel. Suvised retked jid mere lhedale ja muudel aastaaegadel sisemaale.
Suvine matkamine tundus mulle keeruline, kurnav ja ttu, sest pidi pingsalt mtlema toidule, puhtale joogiveele ja putukatele. Sgisel, talvel ja kevadel saab joogiveena kasutada telkmantlisse kogunenud vihmavett ning jaheda ilmaga saab kaasa vtta hoopis suurema valiku ski kui kuumadel suvepevadel.
Kuna matkasin aasta ringi, siis mrkasin eri aastaaegade vlusid looduses ja muutuste kulgu. Loodust saabki minu arust tundma ppida kahte moodi. ks vimalus on ppida ja omandada looduse kohta akadeemilised teadmised, teine moodus on minna looduse keskele ja pda mista loodust tunnetuslikult. Kindlasti ei vlista ks teist: koos toimivad need kige paremini.
Olen juba kolmteist aastat pidanud arvestust oma kikude le. Igal aastal veedan looduses matkates ja seal bides 160190 peva.

Minu matkakursused ei ole ellujmise kursused, vaid ettevalmistus looduses toimetulekuks. Ellujmist looduses pean toimetulekuoskuse vastandiks. Ellujmisoskust on vaja siis, kui inimene on looduses meelevaldselt, vastu oma tahtmist ja ilma vajalike vahenditeta. Toimetulek looduses on oskus, mis kulub ra vabatahtlikul rnnakul, kus on olemas kik vajalik selles keskkonnas viibimiseks.
Loengutel rgin, kuidas igesti magamiskotti kasutada vi mis on kihiline riietumine jne. Kigil neljal aastaajal saab mis tahes ilmaga muuta looduses olemist nauditavaks, vaja on teadmisi, kuidas seda teha.
Kuigi mulle meeldib talvel matkata ja looduses bida, ei ole ma liinimene: klmus, palavus, niiskus ja tuul mjutavad mindki. Olen binud vlioludes 34-kraadise pakasega, ilma et oleks hakanud klm. Seda peab julgema proovida ja teadma mningaid nippe.
Tegelikult kardan klma sedavrd, et vldin kuumast leiliruumist lumme sukeldumist, aga ka klma dui. Kuid ma tean, mida ja kuidas tuleb teha, et ennast ka klmas keskkonnas hsti tunda.

Mni pikem talvine ndalavahetus tasuks veeta Luna-Eestis kauni Koiva je lhedal, kus asuvad Eestimaa hed kaunimad mnnikud: Koiva ja Oore mnnikud. RMK on sinna rajanud mitu laagriplatsi, kus kindlasti tasuks ilusa talveilmaga peatuda ja lket teha. Piirkonda tasuks minna mitmeks pevaks, et saada sealsest loodusest phjalikum levaade.
Koiva ja Oore mnnikute piirkonnas on otstarbekate vahedega mitu telkimiskohta, mille vahel liikudes saab teha mnusa paaripevase matka kolmnurgas Tellingume, Krgeperve ja Alumati. Laagripaiku ei ole keeruline leida, sest mitmesse kohta on pandud suunavaid silte.

Tellingume plats on avar ja valge. Kes ei viitsi telki pstitada, vib mda saata puukuuri lakapealsel. Knkal asub krge vaatetorn, kust avaneb suursugune vaade Luna-Eestile ja Phja-Ltile. Eri aastaaegadel on huvitav vaadata, kuidas muutub Mustje lammiala, mil moel vesi koguneb ja kaob vana je sngidest, millised vrvid looduses vahelduvad jne.
Telkimiskoha lhedalt metsast vib leida jlgi vanadest kaevikutest ja punkritest. Need on sna hsti silinud, kuna tegelikke lahinguid siin ei peetud. Laagripaigas on katusealune laud, nnda saab seal keha kinnitada ka kerge vihma korral, kui pole klgtuult. Kohti, kus saab lket teha, on mitu; ks vimas lkkesr on kohane jaani- vi volbritule tegemiseks.
Mustjeni on laagriplatsilt mnisada meetrit. Siinsamas on kahekilomeetrine thistatud jalgrada, mis teeb tiiru mber Tellingume, nnda saab tutvuda mitme prandkultuuriobjektiga, nagu Taheva misa heinakni vare ja jahilasketiir, kikkapuu istandik, plised ja vaigutatud mnnid [1].

Alumati lkkepaika juab matkaja, liikudes Tellingume telkimiskohast mda metsateid loode poole. See romantiline laagriplats asub samanimelise vikese metsajrve res, kuid paika on keeruline leida, kuna knkad varjavad hsti laagripaika ja jrve ennast.
Siinses laagripaigas suuremale telgile naljalt tasast kohta ei ole, sest maapind on kikjal kaldu. Selleprast on siia ehitatud korralik palkidest puukuur, mille lakapealsele mahub neli inimest ilusasti magama. Lkkease on sna jrve kalda lhedal krgema knka varjus, seega tuleb arvestada, et vhimagi tuulevirve korral keerutab suits kogu aeg ringiratast, otsides endale uut ohvrit, kelle silmad kibedaks teha.
Lkkepaiga eraldatuse tttu ei satu siia juhuslikke inimesi. Nii saab siin nha rohkesti linde, eriti meeldivad llatajad on htusel ajal kakud. Kakulised on sna uudishimulikud: nii mnigi kord on mni kakk end lhedal seisva puu oksale sisse seadnud ja tkk aega vaikselt lkke res toimetavat matkaseltskonda jlginud.
Alumati lkkekohta ilmestab maaliline valgusrikas mets. Lumega kahjuks seda ilu ei mrka. Sgisesel ajal saavad korilased siilt kindlasti rikkaliku seenesaagi.
Alumatilt on hea liikuda Krgeperve lkkepaika. Metsateed on rmiselt ilusad, valgusrohked ja metsaalune kaetud imeilusa samblavaibaga. Olen pdnud teadlikult vltida kauni samblavaiba peal kndimist, kuna see jtab paratamatult jlje pikaks ajaks.

Krgeperve lkkekoht asub otse Koiva je krgel kaldal. Kuna paik asub jeknakus, kulutab vesi pidevalt kallast. Esimest korda kisin seal 2001. aastal ja siis oli kallas praegusega vrreldes ligikaudu viis-kuus meetrit Ltile lhemal. Samuti on olnud huvitav jlgida, kuidas eri aastaaegadel muutub je veetase. Kevadise suurvee ajal on vesi hel korral tusnud isegi nii palju, et judis lkkekohani, ent suvel on kalda krgus veepinnast mitu meetrit.
Krgeperve lkkekoht on samuti valgusrohke ja avar ning mbrus vga maaliline. Seal on mnus istuda ja vaadata, kuidas Koiva voolab. Kui liikuda allavoolu, siis natuke vhem kui kilomeetri prast juab jalutaja jrgmise lkkepaigani, mis peaks olema valla rajatud. Videvikus vib siingi kohtuda mne kakuga ja muljeid vahetada. Arvukalt elab siin ka rhne, kes ei lase end samuti matkajatest hirida ja tulevad tihtilugu sna lhedale toksima.
Ehkki Krgeperve laagripaik asub sna metsatee res, on liiklejaid vhe. Nii mnedki mdujad tulevad lkkepaika nautima kaunist vaadet Koivale, ent nende uudistajatega ega ka samal platsil grillijate ja laagrilistega pole mul olnud htegi ebameeldivat vahejuhtumit.

Kaitseala ja haruldused. Krgeperve laagrikoht ning kogu Koiva je kallas ja Mustje alamjooks, sh. Tellingume telkimiskoht, jvad Koiva-Mustje maastikukaitseala territooriumile. Kaitseala keskmes on Koiva jgi ja Mustjgi oma arvukate lisaojadega. Paljud kaitsealused liigid, nagu rukkirk, rohunepp, jlind, hink, vldas, jesilm, paksukojaline jekarp, rabakiil, eremiitprnikas jt., on siin leidnud elupaiga.
Eremiitprnika levila phjapiir kulgeb huvitaval kombel sna tpselt piki EestiLti piiri ning ainus koht, kus seda omalaadset mardikat Eestis leida vib, ongi Koiva jgikonna puisniidud [3]. Koiva puisniitudelt prinevad ka harvad mnnisinelase, reliktse mardika leiud [2]. See putukas on taigaliik, elutseb eelkige vanades mnnikutes ja puisniitude vanadel puudel.
Krgemelt Tellingumeni, ehkki kll vastupidises suunas, kulgeb kaks thistatud matkarada: lhem, 18-kilomeetrine on jalgrattaring, mis algab ja lpeb Tellingume lkkepaiga lhedalt. Rattarada kulgeb samamoodi eesktt Koiva mnnikutes, mda vanu teid, teeb pike mitme prandkultuuriobjekti juurde, nagu Taheva misa hooned ja metsakuivenduskraavid.
Teine, pikem rada, on nn. LtiEesti hisrada, mis tutvustab piirirse ala prandkultuuriobjekte. See 60-kilomeetrine rada algab Tellingume parklast, kulgeb piki Koiva je phjakallast ja lpeb Olinase klas Ltimaal. Mlema prandkultuuriraja kohta saab phjalikumalt lugeda Eesti Looduse 2011. aasta jaanuarinumbrist [1].
Maastikutukeratta- ja tukekelguhuvilisena olen Koiva mnnikutes tihti kasutanud just neid liikumisvahendeid. Talvel on tukekelguga pris huvitav mda Koiva jd ja sealseid metsateid sita. Plaanides minna jele sitma, tuleb veenduda j kandvuses, et jl liikumisest llatuslikult allveeorienteerumine ei saaks. Tegevust Koiva mnnikutes igatahes jagub, tasub vaid loovus appi vtta.

Kuidas kohale juda? Otstarbekas on jtta auto Tellingumele ja siis Krgepervelt sinna otse mda metsateed tagasi jalutada. Bussiga sitjad peaksid ValgaVru liinil vljuma Laanemetsa vi Taheva peatuses ja suunduma luna poole.
Kasuks tuleb ka piirkonna kaart. Selle saab printida niteks RMK kodulehelt. Hid kaarte, kus on isegi metsasihid peal, makse ka raamatupoodides. Abi on koguni maanteede atlasest. Kohalejudmise juhendid ja tpsema info leiab huviline RMK kodulehelt.


1. Kusmin, Jrgen 2011.Vana Liivimaa prandkultuur Koiva kallastel. Eesti Loodus 62 (1): 4043.
2. Sda, Ilmar 2006. Mnnisinelane. Eesti Loodus 58 (2): 8688.
3. Sda, Ilmar 2006. Eremiitprnikas kas Eestis testi Koiva-kandi erak? Eesti Loodus 57 (11): 582584.


Tnu Jrgenson (1974) on matkajuht ja koolitaja.



TNU JRGENSON
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012