Eesti Looduse fotov�istlus
2012/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Fosforiit EL 2012/3
Praegu pole vimalik fosforiiti kaevandada

Enno Reinsalu soovib oma artiklis anda lugejale adekvaatset teavet Eesti fosforiidivarude uurituse ja kaevandamise vimalikkuse kohta. Kahjuks on artiklis korduvalt antud olukorrale subjektiivseid hinnanguid ja levitatud mitte millelgi phinevaid kahtlustusi. Samuti ei ole alati kasutatud tavaprast geoloogia terminoloogiat.

Kas fosforiit on maavara? Lisan selgituseks info Eesti fosforiidimaardlate kohta. Keskkonnaregistri maardlate nimistusse on kantud neli fosforiidimaardlat: Rakvere, Toolse, Aseri ja Tsitre, mille varu on olenevalt uuritusest arvel kas reserv- vi tarbevaruna.
Kogu fosforiidivaru on alates 1996. aastast passiivne ehk seda ei tohi kaevandada (kasutada). Phjus on lihtne: seni ei ole teada kaevandamise keskkonnaohtlikkust leevendavaid meetmeid ega leitud sellele toormele mistlikku rakendust. Fosforiit on Eestis maavara, kuigi passiivse varuga.
Vastuviteid tekitab artikli autori kinnitus, et ainukene objektiivne tegur, mille tttu seisati Rakvere fosforiidikaevanduste rajamine, oli endise Nukogude Liidu majanduslik ja rahanduslik olukord. Rahvaliikumine, mida teame fosforiidisja nime all, olevat olnud subjektiivne mjur.
Arvan, et nii Nukogude Liidu majanduslik ja rahaline seis kui ka keskkonna kaitsmisel intensiivistunud rahvuslik liikumine olid objektiivsed tegurid. Seda tunnistasid ka omaaegsed keskministeeriumide esindajad, kes korduvalt kisid Eesti fosforiidipiirkonnas ja olid hmmastunud meie rahva tielikust vastuseisust fosforiidimaardlate kasutuselevtule.

Artikli autor kahtleb hinnangutes fosforiidivaru kohta. Toolse maardlas ja Rakvere maardla hes osas (Lne-Kabalas) on fosforiiti uuritud tarbevaruna, kus uuringute kigus on tehtud ka hulgaliselt rikastamiskatseid nii endises Nukogude Liidus kui ka Rootsis.
Teine lugu on Ida-Kabala vljaga, kus kaevandamine oleks artikli autori arvates viksema keskkonnamjuga. Seal on fosforiidivaru uuritud passiivse reservvaruna, s.t. seni puuduvad tpsemad andmed selle varu kvaliteedi ja kaevandamivrsuse kohta. See on tpiline reservvarule. Kuna selle fosforiidivaru kaevandamine oleks eeldatavasti keskkonnaohtlik, on see arvatud passiivseks. Kahtlen Ida-Kabala vljal kaevandamise vheses keskkonnaohtlikkuses, sest niteks phjavee taseme alanduslehter levib ikkagi, kuid teises suunas: philiselt itta.
Artikli autor nendib, et vhese usaldusvrsuse allikas on oobolusfosforiidi eripra: lasund koosneb kunagisse randa paisatud karbikeste sna kaootilistest kuhilatest. Andmed fosforiidivaru kohta vivad tema meelest olla kvasti le hinnatud. See on solvav ja vale jreldus, sest tavapraselt uuriti fosforiidivaru mitmeid, sh. geofsikalisi meetodeid kasutades ja sel ajal ttanud geoloogid olid suurte kogemustega spetsialistid.
Viimasena valminud Lne-Kabala uuringuaruande vaatasid hoolikalt lbi ja andsid sellele hinnangu tunnustatud Eesti eksperdid. Hoolimata pingelistest rahvamajanduse plaanidest tehti geoloogilisi uuringuid vga hoolikalt ja kvaliteedi kontrolli ssteem oli limalt range. Geoloogiliste uuringute usaldusvrsus on paljude aastate vltel leidnud kinnitust kaevandamisel Maardu fosforiidimaardlas.

Artikli autori vitel on rikastamiskatseteks vaja mitu tonni kaevist. See ei ole nii, sest kogus oleneb sellest, mida tahetakse saada: kui katsetada laboris, siis vib piirduda saja- vi ka mnesajakiloste proovidega.
Samuti tunneb Reinsalu huvi omal ajal Toolse maardlast, Tigapllult vetud rikastusproovi vastu ja avaldab arvamust, et vljatud proov ning selle andmed on lootusetult kadunud. See ei ole nii. Sealt veti kaks proovi: ks 50 tonni ja teine 200 tonni kaalunud proov, mis viidi Leningradi oblastis Kingissepas asuvasse kombinaati Fosforit, kus katsetati nende rikastatavust. Saadud andmestik on praegu Venemaal.
Testuseta on vide, et kuna Ida-Kabalas oleks tegemist allmaakaevandamisega, ei tooks see kaasa maakatte mrgatavat muutumist. Autori vitel vajuks maa htlaselt, ainult tervikute kokkusurumise vrra, mis 100 m sgavusel on ligikaudu 100 mm.
Kokkuvttes teeb autor jrelduse, et allmaakaevandamine ei jta mjutamata phjaveekihte. See on ige jreldus ja tuleb lisada, et Toolse maardla ja Rakvere maardla Lne-Kabala vlja kohta on andmestik olemas ning seda vib uuesti tlgendada, uusi andmeid koguda ja mudeleid koostada.
Seni on aga kigi Eesti fosforiidimaardlate varu passiivne, eelkige nende kaevandamise kahjulike keskkonnamjude tttu. Tnini on selgitamata ka nende kasutamise majanduslik mttekus.

Rein Raudsep (1940) on geoloogiakandidaat, kauaaegne keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja, praegu keskkonnaministeeriumi nunik.



Rein Raudsep
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012