Eesti Looduse fotov�istlus
2012/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
CD-plaat EL 2012/05
Merelinnurahvas

Merelinnurahvas ja meie rannarahvas on lbi aegade olnud naabrid. Ajapikku on kujunenud ka naabrisuhted, kujundajaks kll enam ranna- kui linnurahvas.
Kohati ja puhuti on oma kva sna elda olnud ka vrvimul. Tulemused kujunesid vastuolulisteks ning ettearvamatuteks nagu ikka seal, kus elukorralduse ohjad on enda ktte haaranud sjardid. Vahitornid, traataiad, tkkepuud, keelusildid ja kntud rannaribad on Eestis ndseks minevik, aga lnk teadmistes ja arusaamades mere elust nib olevat visa tituma.
Moodne vaatlustehnika ning uued raamatud on linnuhuvi suuresti ergutanud ja lindude tundmist edendanud, aga alati ei ole ka nendest abi. Kes on see hdja avaveel, hdaldaja vi hiskaja rannaniidul; kes on see rndaja merelaiul, see ruigaja vi siriseja ises pillirootihnikus? Eks katsume heskoos mnele neist ksimustest vastust leida.
Merelinnurahva CD-plaat ei saa olla ega ole mraja, pigem retkekaaslane vi linnuhuvilise abimees matkadel randadele ning merele. Midagi aabitsalaadset, koostatud eesktt vimalustest lhtudes.
Meil tegutseb kll hulgaliselt linnupildistajaid, ent ainult ksikud on jdvustanud looduse helisid ja hli. Seega on heliplaadi allikaiks koostaja ja Veljo Runneli salvestised, kogutud Matsalu mailt, Puhtust, Vinamere ning Hiiumaa randadelt ja laidudelt, Muhust, Vilsandilt ja sealsetelt meresaartelt. Mned lngad tuli tita aastail 19691973 ilmunud heliplaatidelt, LP-delt seeriast A Field Guide to the Bird Songs of Britain and Europe, autori loal.
Merelinnurahva CD-l on ruumi otstarbeka kasutuse huvides linnuhli montaai kigus kll mber paigutatud, kuid ikka sinna, kus on linnuliike vaadeldud, aga pole korda linud nende esindajaid salvestada. Kogu tervik kujunes suuresti Eerik Leibaku ngu. Sgav kummardus temale vrt nuannete eest.
Niisiis, merelinnurahvas.

Rnnak rannaniidule

Maihommikuse rannaniidu helipildi hoolikal kuulamisel on selles vimalik eristada kmne linnuliigi hlitsusi ja taevasiku mhitamist. Heliplaat tutvustab neid kiki. Rannaniidu linnukoori taustal saab soololauluks sna sookiur (Anthus pratensis).

Punajalg-tildrite (Tringa totanus) paar on hiritud inimese ilmumisest, ent taustal eristub selgesti ka rahulikku laulutrillerit ja vilehli.

Kiivitajate (Vanellus vanellus) lennumng on ties hoos. Korraks kuuldub helipildi alguses naerukajakaid, pldloke lpetab lritamise poole peal. Saabunud kll mrtsis, alustab kiivitaja oma laperdaval lennul mngu aprillikuus.

Liivatll (Charadrius hiaticula) ja rdi (Calidris alpina) kuuluvad siin kokku kui tpilised rannikulinnud, esimene eelistamas veejoone lhedust, teine hoidumas pesitsejana enam rannaniidule. Hiiumaal kutsutakse liivatlli tabavalt tlltiks. Rdi tiristamine eristub selgesti tlli mahedast hlitsemisest.

Tikutaja (Gallinago gallinago), ka taevasikk, mhitab kevadisel mngulennul ja seda laialiaetud sabasulgede abil tekitatud omaprast heli kuuldub heliplaadil mne teisegi linnuhle taustal. Mhitamisele jrgnevat tikutamist laseb taevasikk kuulda selleprast, et tema on ju tikutaja.

Suurkoovitajat (Numenius arquata) kohtame mere res rndeaegadel ja pesitsusajal merelhedastel niitudel ning loopealsetel. Suurkoovitaja kige iseloomulikum hlitsus lennul on kaugelekostev kaunis triller.

Juunipeva varahommik Neidsaare luhal. Mustsaba-viglede (Limosa limosa) mnguaeg. Viglesid on palju ja siin snnib midagi thtsat. igupoolest ei lennata nnda heskoos kunagi thistel phjustel.

Randtiirude (Sterna paradisaea) vike koloonia ei ole vrreldes jgitiirude vi naerukajakate kogumikega kuigi lrmakas. Tiirudega koos elab liivatllide paar ja liivatlli vaikne mnguhlitsus ongi kuulda helipildi 55. sekundil.

Jgitiir (Sterna hirundo) pesitseb sageli heskoos naerukajakaga (Larus ridibundus) mnel eraldiseisval rannalhedasel rahul. Niisugune kooselu toimib hsti, sest tiirud trjuvad kutsumata klalisi. Kui randtiiru nokk on leni punane, siis jgitiiru noka ots on must. Tiirude krii-aa on siin selgesti eristatav naerukajaka naerust.

Kalakajakas (Larus canus) on hsti tuntud ja lrmakas lind, tavaline pesitseja rannalhedastel kivirahnudel. Linud sajandi keskel hakkasid kalakajakad pesi tegema ka hoonete rookatustele. Kalakajakat kohtab linnatnavailgi ja tema kaiiak-kaiak hd on sobinud eesti keeles nimeks kajakatele. Siin kuuleme hiritud kolooniat.

Ristpart (Tadorna tadorna) on vikese hane mtu kaunis part, kelle mngutrall le kevadiste rannalagedate kostab kaugele. Mngivad nemad uedel ja majade lhedal, sest ristpartide pesitsemine on suuresti seotud hoonetega. Mida enam linde, seda hoogsam mng. Vaiksed piiksujad on isaslinnud, valjuhlsed kokutajad emaslinnud. Siinset ristpartide kevadpidu saadab metsvindi laul elaniketa talu uepuudel.

Hnilane (Motacilla flava) ilmub kodustele rannaniitudele aprilli- ja maikuu vahetuse paiku. Laululinnuna on tal igupoolest vhe telda: laulvat hnilast kuuleme veel harvemini kui laulvat linavstrikku. Kutsumata klalist psastunud niidul jlitab ta vaikse sirtsumisega, lhimaks naabriks salu-lehelind.

Pldlokeste (Alauda arvensis) koor tidab tuulevaikse hu kevadisel rannaniidul. Taustal kuuldub kll ka teisi ranna- ja merelinde, aga siin ei pse nad mjule.

Matk meresaartele

Iial ei tea, mis on mttes inimesel. Ei tea liigikaaslased, ei tea teised olendid. Merelinnurahval on rannarahvaga oma pikaajaline kogemus: ra usalda inimest. Kuulame, mis juhtub vikesel laiul, kui hommikul prast rahulikku d astub varjest vlja parimate kavatsustega linnusber. Paanika! Merikajakad ja hbekajakad pgenevad pesadelt, siis hallhani ja emahahad. Oma sna tleb ka vares. Rahu on rikutud, see eluks nii hdavajalik rahu, sest iial ei vi teada, mis on mttes inimesel.

Hbekajakad (Larus argentatus), pisut toibunud segadustest, vljendavad end mngulauluga. Hbekajakate laulud ja kisa on tnapeval ka rannikulinnade elanike aastaringsed saatjad ja muidugi prgilate helitaust.

Merikajakas (Larus marinus) on meil suurim kajakas ja nagu nimigi tleb, vga mereline. Kuuleme ksiku hiritud linnu hlitsusi, lisaks laiu psastiku laululinde, punajalg-tildri laulu, viketiirude (Sterna albifrons) vikest kolooniat (0.16 ja 0.32) ja kivirullija (Arenaria interpres) karedavitu krigisevat hlitsust (1.02), mida kivistel saartel ndisajal vga harva kuuldub. Viketiiru kohtame ka randadel, aga ta eelistab siiski saari.

Isahaha (Somateria mollissima) hdes on midagi llatavat: kuidas kll on vimalik, et he kopsaka sukelpardi nokast kostab nii ebaharilikku hlt? Seda teeb hahaisandatega kevad.

Maikuine meri. Madalal rannal loksuvad lained, taamal kajakad ja laid ristpartide ning pldlokestega. See on naaskelnokkade (Recurvirostra avosetta) (0.14) toitumispaik. Mda lendab juhuslik jkoskel (Mergus merganser) (0.44 ja 1.30), helipilti jvad lpetama mngivad meriskid (Haematopus ostralegus) (1.54).

Hallhani (Anser anser) on hlekas lind. Hallhanede kaagutamist kuuldub roostikes juba mrtsi lpul. Lrmakas kll, aga pesitsejana armastab krvalisi ja segamatuid paiku. Hallhanede paar kaagutab mdalennul, talvike ei lase ennast hanedel segada, tema saadab kuulaja otse siit-siit-siit Rii-ga.

Rusktiiru (Sterna caspia), kunagise nimega rvtiiru, on kutsutud ka rmetiiruks. Temal on vali ja rme hl. Rvtiirule sobib pesapaigana avameresaar; siin on teda kuulda koos tiirude ja suurte kajakatega Eesti kige lnepoolsemas tipus Nootamaa saarel 1977. aasta kevadel.

Tutt-tiir (Sterna sandvicensis) ilmus lnesaarte rannavetesse 1960. aastatel ja on nd tieiguslik uustulnuk. Pgus helipilt annab meile teada tutt-tiiru hlitsemisest suure kajakakoloonia lrmi taustal.

Kormoran (Phalacrocorax carbo) ehk karbas on samuti uustulnuk, igupoolest kll vist unustatud vana meie meresaartel. Vlimuselt sngevitu, on tema hlitsemiseski kike muud kui naudingut pakkuvat.

Kuulame rndajaid

Eesti randadel kohtame paljusid lbirndajaid. Mereavarustel ruttajaid me ei kuule, aga rannikuil maksab neid thele panna. On hlekaid hanelisi ja samas kahlajaid, kes endast vaid ksikute hatustega mrku annavad.

Laululuik (Cygnus cygnus) ja vikeluik (Cygnus columbarius) ilmuvad meie rannavetesse varakevadel, kui merejsse tekkivad esimesed lahvandused. Siis on nende pasundamine kaugele kuulda. Sgisrndel on luikede rndepeatuspaigad vaiksemad. Eriti ilusad kuulduvad luigehled vaikuses, kui kajakad on vakka. Pimedas pole aga alati selge, kumma liigiga tegemist, sest kontserti vib anda segaseltskond. Nii tundub olevat ka seekord Haeska rannal. Seevastu on vimalik eksimatult ra tunda viupardi (Anas penelope) hatused.

Mai esimene ndal hakkab mda saama. Vinameri on tis aule (Clangula hyemalis). Suure ralennuni on jnud veel ndal vi paar. Aulide koorilaulu taustal kaagutab mned korrad hallhani ja siis hakkavad kostma khmnokk-luige (Cygnus olor) tiivalgid.

Mai vaikuses tttab mustvaeraste (Melanitta nigra) rndesalk. Mustvaerad rndavad enamasti siti, nemad on vangid. On koguni arvatud, et neil on pevane lend krgemalt poolt keelatud. Krgelt lendavaid vaeraparvi kuuldub ka sisemaa kohal.

Lbirndajaid Vilsandi rannal. Kevadine rannakarjamaa. hk on tis valgepsk-laglede ninahlset naagutamist. Piki randa liiguvad kahlajad ehk kurvitsalised, kuuleme nende lennuhlitsusi. Algul vikekoovitaja (Numenius phaeopus), siis heletilder (Tringa nebularia) (0.23 ja 0.41) ja jgitilder (Tringa hypolenca) (1.16) ja edasi valgepsk-laglede (Branta leucopsis) (1.33) salk. Helipildi lpul trillerdab suurkoovitaja (Numenius arquata).

Roostik

Mida tihedam, seda turvalisem on elupaik paljudele lindudele. Mnd liiki kohtame ainult roostikus. Sedamda, kuidas muutub maakasutus ja rannad aina enam pilliroogu tis kasvavad, levivad ka roostike linnud. Uurijale ja huvilisele on roovljad raske maastik. Roostikku peab kuulama, iseranis hmaruses ja pimedal ajal.

Naerukajaka (Larus ridibundus) hiidkolooniate aeg suurtes roostikes nib olevat mdas, aga lrmakad on vikesedki haudeasundused. Pisike kogukond vikese lahelaiu roostikus elab omas rtmis: sagin, lendutus ja lrmakas laskumine ning lputu nklemine naabritega.

Rooruik (Rallus aquaticus) ja hp (Botaurus stellaris) on siin elupaigakaaslased. Neid kuuleme maiises roostikus, taustaks hallhanede kauge jutlemine ja lpuks paari hlekas lendutus.

Suurte roovljade ja roostunud randade karedahlne laulja rstas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) igustab vsimatu lauljana ka roobiku nime. Roolinnu laulust otsekui innustust saades hlitseb samas tuttvart (Aythya fuligula). Taustal tiksub erutatud punajalg-tilder.

Tiigi-roolind (Acrocephalus scirpaceus) laulab roolindudele omaselt karedat, ent samas vaikset ja meloodilist laulu. Kuuleme teda nii rannaroostikes kui ka suurte roostikualade sdamail mais vi juunis hommikutundidel, sdapeval ning htul, aga sgavas s on tiigi-roolind vakka.

Krkja-roolind (Acrocephalus schoenobaenus) on enam kui teised roolinnud seotud pajupsastike ja roostike servaaladega. Vaheldusrikkalt karedas ning kiiksuvas laulus kuuldub sageli naabritelt pitud hlitsusi ja seda kike sdasuveni. Tasub kuulata eri isendeid improviseerimas.

Roo-ritsiklind (Locustella luscinioides) saabub meile enne teisi ritsiklinde juba aprillis. Uustulnukana (1977) on ta kanda kinnitanud Lne-Eestis ja truuks jnud suurtele roostikele. laulik. Lauluhl madalam ja mahedam kui vsa-ritsiklinnul. Selle soolo taustaks on Matsalu lahe roostik, taustahltest eristub selgesti hbi mirgamine.

Vsa-ritsiklinnu (Locustella naevia) laul olgu siinkohal toodud roo-ritsiklinnu laulu vrdlusena. Need asustavad kll eri elupaiku ja erinevad klavrvilt, aga ikkagi oma krv on kuningas.

Aprilli alguspevil juab meile rootsiitsitaja (Emberiza schoeniclus), vaikse, pisut mtliku monotoonse lauluga roostikulind. si ta ei laula, aga rkab varakult, laulab juulikuuski nii vaiksetel kui ka tuulistel pevadel.

Fred Jssi (1935) on bioloog, Eesti looduse tutvustaja snas, helis ja pildis.



Fred Jssi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012