Eesti Looduse fotov�istlus
2012/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2012/05
Kaks pperada kloostri taga metsas

Tallinna botaanikaaia ttajad on Kloostrimetsas Pirita jeoru maastikukaitsealal rajanud ksteise lhedale kaks pperada.

Pirita jeoru maastikukaitseala on ks vheseid kaitsealasid, mis asub otse pealinnas ja selle vahetus lheduses. 1957. aastal loodud kaitseala on umbes 500 hektarit suur ning laiub 300 meetri laiuse ribana kummalgi pool jge. Kaitse all on jeorg, sealsed terrassid, paljandid ja taimekooslused.
Praeguse ilmega jeoru on uuristanud Pirita jgi viimase 4500 aasta vltel. Je sng on vga looklev ning seda ilmestavad terrassid. Tavaliselt on ks kallas jrsuveeruline, teine aga terrassiline. Botaanikaaia alal on eristatud neli terrassi, orus ldse viis. Luhale ning vahel ka madalamatele terrassidele avaldab mju suurvesi, eriti jmineku ajal.
Praegu on see puhkepiirkond vrdlemisi vhe tuntud, ent linnarahva jaoks suure potentsiaaliga, seda enam, et otse kaitseala keskel asub Tallinna botaanikaaed.
Kui Pirita jeoru maastikukaitseala tervikuna ei saa matkaradade rohkusega hoobelda, siis botaanikaaia mbruses on neid lausa kaks: varem rajatud looduse-pperada on 3,9 km pikk ning lbib 15 maastikuvormi ja kasvukohatpi. 2009. aastal avatud Kloostrimetsa soo pperada on poolteise kilomeetri jagu lhem ja teabetahvliga punkte on sellel seitse. pperadadega saab tutvuda omal kel, need on meldud kikidele huvilistele looduse tundmappimiseks.
Kloostrimetsa soo pperaja kohta on vimalik kassast tasuta saada eesti-, inglis-, vene- vi soomekeelset trkist, mis on valminud keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusel 2012. aasta algul. Botaanikaaia looduse-pperaja trkis on otsas, kuid KIK-i rahalisel toetusel koostatakse neljas keeles uut brori.

TALLINNA BOTAANIKAAIA LOODUSE-PPERADA rajati 1994. aastal 2,7 km pikkusena. pperajal oli kuus punkti, mis paiknesid Pirita je paremal kaldal. 2002. aastal pperada pikendati ning sellele lisati teabepunkte ja -tahvleid: raja pikkuseks sai 3,9 km, punkte on kokku 15, millest kolm asuvad je vasakkaldal. Iga infotahvel tutvustab mbritsevat kooslust ja jagab teavet niteks valdavate puuliikide ja nende kasutuse kohta.
2011. aasta kevadel renoveeriti kogu pperada KIK-i rahalisel toetusel, uue sisu ja kujunduse said kigis 15 punktis asuvad teabetahvlid. 2010 mbritseti botaanikaaia territoorium lukustatava taraga, mistttu peab osa pperajaga tutvumiseks suvehooajal ostma botaanikaaia psme. Sgistalvisel ja varakevadisel ajal saab pperajal, nagu ka botaanikaaia vliskollektsioonide juures kia tasuta.

pperaja alguses botaanikaaia peavrava lhedal kuival prisaruniidul saab tutvuda niitude tekkimise ja mitut tpi niitudega. Samuti kasvab siin kaks looduskaitsealust taime: kevadel itseb aas-karukell, suvel roosa merikann.(Siit avaneb ilus ja avar vaade botaanikaaia esivljakule ja Palmimajale, mis on eriti nauditav ja maagiline hilistel htutundidel, kui botaanikaaia vlivalgustus on sttinud ja kasvuhoonekompleksis plevad tuled.
Teine kasvukohatp on salumnnik. Salumetsad hakkasid Eestis levima sooja ja niiske kliima ajal umbes 6500 aastat tagasi, kuid ndseks on nad haruldased ning valdavalt kaitse all.
Kolmas rajapunkt toob matkaja snajalgade orgu: see on kunagine Pirita je klgorg, mille inimene on tugevasti mber kujundanud. 1970. aastatel loodi siia eestimaiste snajalgade kollektsioon, mille jrgi sai org endale nime. Siin saab teada, et snajalad on tegelikult eostaimed ning jutt jaanil ide puhkevatest snajalgadest on vaid ilus legend. Ka palaval suvepeval on snajalgade orus mnusalt varjuline.
Peale snajalgade kasvab siin kaitsealune, III kategooriasse kuuluv mets-kuukress ning Euroopa suurim rohttaim, pletusville tekitava mahlaga vrliik hiid-karuputk. Loomulikult pole siin tegu botaanikaaia ttajate lohakusega oludes, kus kogu Eesti selle vimuka pealetungijaga vitlust peab, vaid ppematerjaliga. Siinse mne taime nitel saab iga retkeline taimega tuttavaks, sest juhinduda tuleb ju phimttest Tunne oma vaenlast.
Edasi liikudes juame tamme-segametsa. Looduslikke tammikuid on Eestis vga vhe alles jnud, neid vib nha peamiselt Eesti lne- ja phjaosas. Juba 17. sajandil hakati tammikuid tolleaegsete teadmiste ja oskuste najal kaitsma, sest viljakatel muldadel kasvanud tammikute asemele rajati plde ja heinamaid ning puistuid ji ha vhemaks. Pealegi oli tammepuit hinnatud ehitusmaterjal, eriti laevaehituses.
Kui tammemets lbitud, viib pperada matkaselli botaanikaaia territooriumilt vlja, Kloostrimetsa soo poole. Viies punkt ongi juba sooga seotud: siin asub sooraua leiukoht. Sooraud on tekkinud soistel aladel rauarikkast phjaveest, siinne leiukoht avastati 1977. aastal teletorni ehituse ajal. Maak asub huumushorisondi all isegi kuni 0,7 meetri paksuse kihina ning selle pruunikaid tkke vib nha kikjal maapinnal.
Sooraud on ajalooline maavara, millest rauaajal ja hiljemgi toodeti Eestis rauda. Tnapeval seda enam maavaraks ei peeta, sest majanduslikult ei ole otstarbekas seda kasutada. Huvi korral saab soovija tkikese maapinnal lebavat soorauda mlestuseks kaasa vtta. On neidki, kes naljaga pooleks on lubanud hakata rauda tootma.
pperaja 6. punkti, rabastunud mnniku lhedalt algab ka hiljem rajatud Kloostrimetsa soo pperada. Muld on rabastunud metsades veega kllastunud ning iseloomulik on ka suhteliselt tseda toorhuumusliku kdukihi olemasolu. Mnnikud on Eestis enim levinud puistud ning le saja liigiga mnni perekond on ks liigirikkamaid okaspuude seas. Eestis kasvab looduslikult siiski vaid ks liik harilik mnd ning tegemist on vga lepliku ja visa puuga.
Kuigi Eestis kasvab neli liiki kaski sookask, arukask, vaevakask ja madal kask , koosneb siinne kaasik (seitsmes rajapunkt) peamiselt sookasest. Kaasikud hlmavad kogu metsade pindalast Eestis umbes 30%, olles mnnikute jrel teisel kohal. Puistuid moodustavad vaid arukask ja sookask.

Siit viib rada Pirita je rde, kus on ilusad vaated maastikule ja kena mnnimets. Siin kasvab ka II kategooria looduskaitsealune taim: haruldane Gmelini kilbirohi, hbehallide lehtede ja kuldkollaste kerajate isikutega ristieline.
Mda jekallast liikudes juame sarapikku, kus puudel kasvab llevalmistajate jaoks oluline maitsetaim harilik humal. See on mitmeaastane rohtne eestimaine liaan, kelle looduslikud kasvukohad ongi niisked metsad, kus ta mber puude vndudes lausa tihnikuid moodustab. Humal on meie taimedest kige kiirema kasvuga, tema noored vrsed vivad kasvada isegi le kmne sentimeetri pevas.
Raja 10. punkti ehk haaviku juures avaneb taas ilus vaade Pirita jele, taustaks haavalehtede vrisemisest tekkiv sahin. Harilik haab vajab viljakat mulda ja palju valgust, kuid samas on ta tiesti klmakindel ning kasvab kiiresti. Tervest haavapuu tvest valmistatakse hepuupaate ehk haabjaid, kuid haavad on ka toiduks ja ehitusmaterjaliks kobrastele.
Kmnendast rajapunktist jrgmise juurde judmiseks on valida kahe raja vahel: vib minna piki jekallast vi kasutada metsavahelisi radu. Veidi maad prast keset jge kerkivat saarekest viib rippsild le je teisele kaldale, kus on mnus paik vikeseks puhkehetkeks. Kuna pperada keerleb ikkagi Pirita je, he Harjumaa suurima je kallastel, siis tuleks kindlasti tutvuda ka selle elustikuga. Raja 11. punkt ongi selleks loodud.
Pirita je elustik on vga liigirikas, ainuksi soontaimi on leitud 38 liiki. pperaja res kasvavad jes ja selle kaldal kollane vesikupp, jrvkaisel, ojamailane, harilik luigelill, ujuv penikeel, harilik varsakabi, pideroog, seaohakas, vesikerss, ussilill ja sale tarn.
Nd viib pperada je kaldal laiuvale niiskele lamminiidule. Niisketel lamminiitudel on leujutus lhiajaline ja ebaregulaarne ning valitsevad madalakasvulised rohttaimed. Kasvada vib ka ksikuid puid ning psaid. Pisut edasi ja jest krgemal kasvab peamiselt kahevrvisest, mustjast ja tuhkrust pajust ning raagremmelgast koosnev pajustik.
pperaja viimastes punktides on hallist lepast koosnev lepik ja Kabelimgi, need paiknevad taas botaanikaaia territooriumi mbritseva tara sees. Testust selle kohta, kas Kabelimel on tepoolest asunud kabel, ei ole. See pole siiski vimatu, kuna maa kuulus kunagi Pirita kloostrile, mille jrgi ongi Kloostrimets oma nime saanud. Praegu asub Kabelime jalamil botaanikaaia leedrite kollektsioon.

KLOOSTRIMETSA SOO PPERADA asub kogu ulatuses vljaspool botaanikaaia territooriumi mbritsevat tara. Kohalike elanike jaoks on see kige eelistatum jalutuspaik. Imelisi hetki vib siin tabada igal aastaajal. Osaliselt on 2,5 kilomeetri pikkune pperada kaetud laudteega, raja keskel asub istepink, kus on mnus jalgu puhata. Samuti saab uudistada vanaaegse turbakuivatusresti koopiat turbaptsidega.
Kunagine Kloostrimetsa soo, mille pindala on umbes 20 hektarit, on Eesti mastaabis muidugi pris pisike ala ning selle tttu pole tema areng ja geoloogia teadlastele huvi pakkunud. Vimalik, et tegemist on kunagise allikasooga, mille asemel kujunes hiljem raba. Arvatavasti ligati soost juba 20. sajandi alguses mbritsevate talude jaoks labidaturvast ning turbaaukudest vee rajuhtimiseks kaevati ida-lnesuunalised kraavid.
Prast kuivenduskraavi kaevamist lneserva 1980. aastal, Tallinna teletorni ehitamise ajal, hakkas soo metsastuma. Sellele viitab ka enamiku seal kasvavate puude vanus: umbes 30 aastat. Nii kujunes soost turbaaukude ja vljavoolukraavidega liigendatud mustika-kdusoomnnik.
Tekstid raja teabetahvlitel tutvustavad kohalikku taimestikku ja loomastikku. kski neist pole iseloomulik meie suurtele sooaladele: tavalisemaks on saanud segametsaliigid. Sellistele metsastuvatele sooaladele omaste taimede krval kasvab siin niteks haruldane austria snajalg, keda saab lhedastest liikidest eristada skalsoomuste selgepiirilise tumepruuni keskosa jrgi, temaga sarnasel laiuval snajalal on skalsoomuste keskosa hajusalt tumepruun.
Linnustikus on sagedasemad tavalised okas- ja segametsaliigid, nagu metsvint, kuuse-kbilind, pasknr, punarind ja rhnid. Kindlaid tendied on ka III kategooria looduskaitsealuse liigi, raudkulli pesitsemise kohta. Suurimetajatest vib rahulik loodusvaatleja siinsel rajal kohata metskitsi ja rebaseid. Viksematest loomadest elavad siin hall- ja valgejnes, juttselg-hiir, mutt ning harilik orav.
Teabetahvlitelt saab ka ldisemat infot Eesti soode, turba, rabade arengu, kdusoometsade, soode taastamise ja kaitse ning Pirita je rgoru kohta. ha enam on hakatud mistma soode thtsust kossteemi osana. Kui mitmel pool Euroopas ei ole looduslikke soid enam ldse alles jnud, siis Eestis on olukord nneks parem. Kuid kindlasti tasub meilgi melda sellele, mida prandame tulevastele plvedele. Pole teada, kas soo-alasid ldse suudetakse taastada, ent kahtlemata nuab see vga palju aega ja vaeva ning ka raha.

1. Jeletsky, Eeva 2010. Tallinna botaanikaaia looduse-pperaja teabetahvlite tekst.
2. Jeletsky, Eeva; Rammul, llar 2012. Kloostrimetsa soo pperada. Tallinn.
3. Sander, Enel; Kasemets, Marit 2006. Tallinna Botaanikaaia looduse-pperada. Tallinn., E.


Marit Kasemets (1982) on Tallinna botaanikaaia metoodik.



Marit Kasemets
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012