Eesti Looduse fotovõistlus
2012/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2012/05
Uusi raamatuid

Aruanne veekeskkonnale ohtlike ainete sõeluuringu tulemustest Eestis

Koostanud Ott Roots ja Heli Nõmmsalu, toimetanud Matti Viisimaa. Tallinn, 2011.

Aruanne on koostatud projekti „Balti riikide tegevused ohtlike ainete reostuse vähendamisel Läänemeres” tulemuste põhjal. Kolm aastat kestnud projektiga alustati 2009. aastal, osales 19 partnerit kolmest Balti riigist. Juhtpartner oli MTÜ Balti Keskkonnafoorum Eesti. Meie uurimisasutustest võttis projektist osa Eesti keskkonnauuringute keskus.
Kõnealuse BaltActHazi projekti eesmärk on vähendada ohtlikke aineid Läänemeres ning nõuetekohaselt rakendada vastavaid õigusakte Eestis, Lätis ja Leedus. Uuriti pinnaveekogude ja rannikualade pinnavee proove ning setete ja reoveepuhastite väljalaskude heitvee ja reoveesette proove. Ohtlike ainete sisaldus määrati kokku 33 proovivõtukohas: kaheksa reoveepuhastit, üksteist jõge, Peipsi järv, kaks rannikuala ja intensiivse põllumajandustegevusega piirkonnad.
Määrati järgmisi ohtlikke aineid ja nende ainete rühmi: raskmetallid, fenoolid, alküülfenoolid ja nende etoksülaadid, polüaromaatsed süsivesinikud, lenduvad orgaanilised ühendid, tinaorgaanilised ühendid, ftalaadid, polübroomitud difenüülid, difenüüleetrid ja polübroomitud orgaanilised ühendid, naatriumtripolüfosfaat, lühi- ja keskmise ahelaga klooritud parafiinid, perfluoroühendid, tsüaniidid ja pestitsiidid.
Kuna kõiki nimetatud ohtlikke aineid polnud Eestis võimalik määrata, telliti analüüse välisriikide laboritest. Ohtlike ainete seire raames kogutud andmestiku alusel kavandatakse keskkonnameetmeid ja viiakse neid ellu ning korrigeeritakse, kui vaja.
Teost saab näha Eesti keskkonnauuringute keskuse kodulehel www.klab.ee/firma/eesti-keskkonnauuringute-instituut/ ning ka Eesti suuremates raamatukogudes.

Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli õpilaste töid
Toimetanud Eha Järv ja Juhani Püttsepp. Eesti Maaülikool, 2012. 142 lk.

Maaülikooli loodusteaduste kool pakub gümnaasiumiõpilastele võimalust õppida loodust tähelepanelikumalt vaatlema ja tähelepanekuid tegema ning neid sõnaliselt vormistama. Kooli õppetöö vorm on eelkõige õuesõpe, loengud ja praktikumid. Õpilased lahendavad koduülesandeid, aastatega on suurenenud praktiliste tööd osakaal.
Kogumikus on esitatud valik loodusteaduste kooli õpilaste uurimistöödest aastatest 2007–2012, veidi toimetatud kujul. Kõik valitud tööd on õppejõududelt pälvinud suurepärase hinde. Uurimusi illustreerivad õpilaste endi fotod, skeemid ja tabelid. Päris arvukalt on huvitavaid omakäelisi joonistusi.
Kogumikus on kahe jõe, kaheksa järve ja kümne oma loodusraja kirjeldused, uurimused koduloomadest, taeva- ja linnuvaatlusest, müra ja energia mõõtmistest. Enamik kirjeldusi on isikupärased, eriti koduümbruse kirjeldused. Muu hulgas saame teada huvitavaid koduloolisi fakte, millest nii mõnigi ilmub kirjasõnas arvatavasti esimest korda.

101 Eesti looma
Peeter Ernits. Toimetanud Anu Nõulik, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2012. 223 lk.

Sari „101 Eesti ....” on tänuväärt algatus. Ühiskonnateadlaste hinnagul teevad usalduslikku koostööd kõige paremini kuni sajaliikmelised kogukonnad. Põhjus on lihtne: suuremat hulka kaaslasi on inimesel raske hästi tunda ja meeles pidada. Nii on ka sada loomaliiki just paras hulk, kellega iga inimene võiks tutvuda natuke põhjalikumalt kui tegelasena muinasjuturaamatust ja kelle ilmapilti võiks aimata ka tema enda silmade läbi. Oma loomakogukonna peab muidugi igaüks ise komplekteerima – valikut selleks pakub isegi meie põhjamaine minimalistlik loodus rohkem kui küll. Ka raamatu „101 Eesti looma” autor Peeter Ernits on tunnistanud, et sõelale jääjaid vaagida oli väga raske, sest armastusväärseid olevusi kohtab igal sammul ja iga päev toob uue lemmiku. Tulemusega võivad karvased-sulelised-tundlalised-uimekandjad vist siiski rahule jääda: pilt on saanud seinast seina, raamatu kaante vahel elavad oma põnevat elu nii koibik kui ka hallhüljes, nii kilu, risuvana kui ka sametlest. Kuiva teadusteksti ei leia siit kübetki, pigem on lugedes tunne, et vanaisa on sind soojal suveõhtul põlvele võtnud ja pajatab oma lihtsaid elutarkusi. Tõhus tükk lugemist nii esmauudistajatele kui ka neile, kel „Eesti elusloodus” ja „Loomade elu” juba kapsaks lapatud.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet