Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Ajalugu EL 2012/6-7
Magasiaidad pstsid elusid ja lid soodsa pinnase histegevuseks

Eestimaal ringi liikudes neb mitmel pool vanu magasiaitu, mis on mber ehitatud toidukohtadeks, kultuurimajadeks jm. Magasiait tagas omal ajal talurahva ellujmise ja toimetuleku sagedaste ikalduste korral. Ligi 150 aastat tagasi tid vallamagasid klarahva ellu htekuuluvustunde ja usalduse.

Inimkonna phitoit on teravili. Kuna veel paarsada aastat tagasi ei tuntud eesti taludes kartulikasvatust, siis oli teraviljast saadud leib ja krt talupoja phitoit, millest sltus siinse plisrahva saatus.
Muistse vabadusplve jrel peeti eestlastele kuulunud aladel mitmel korral vallutussdu, mille tagajrjel vahetusid maa haldajad ja riigikord. Liivi sja (15581583) vintsutused vltasid 25 aastat, Rootsi-Poola sda (16001629) aga 29 aastat, peale selle 1601.1602. aasta ikaldus, nljahda ja taudid.
17. sajandi lpul algas suur nljaaeg, mis saavutas haripunkti tieliku ikaldusega aastail 16961697, kui ohtrate sadude tttu ji saak koristamata [8] ja vili roiskus pllul. Aastail 17001721 jrgnes Phjasda, mil inimesi tapeti, neid suri nlga, veeti sjasaagina kaasa ning talud ja klad jid thjaks, pllud sti ja vssa. Omakorda laastas meie maad ja rahvast 1712. aasta katk. Ent ometi suutsid vhesed ellu jnud naised ja mehed nd juba Vene tsaaririigi alamatena rahvaarvu enam-vhem sajandiga taastada ning maarahvas ja maaelu kestsid edasi [6].
Phjasjale jrgnes mitu viljaikalduse aastat: 1731, 1736, 1737, 1741, 1748 ja 1749. Pideva nljaohu olukorras hakkasid maa isandad, algul kll ainult ksikud ja haritumad, suurema thelepanuga hoolitsema oma philiste vi lausa ainsate kasumiloojate talupoegade eluolu parandamise eest. Eesktt peeti vajalikuks tagada talupoegadele teraviljavarud.
Nii andiski Liivimaa kubermanguvalitsus 18. sajandi teisel poolel, 1763.1800. aastal 17 mrust ehk patenti, millega kohustati misnikke looma ja hoidma talupoegade jaoks teatavat viljatagavara, mida neile anda nljaajal seemne- ja toiduvilja laenuks [12].

Sna magasi tuleneb araabiakeelsest snast magasin ja thendab varaaita, ladu, tnapeval ka kaubamaja, suurt kauplust. Varaaidad ehk magasinissteem kui sjave toiduainete ja hobusesdaga varustamise viis oli Euroopa riikides olemas juba 17.18. sajandil. Lahingupiirkonna lhedusse rajati riiklikud laod, magasinid, ka leivavabrikud jm., mis lubasid vgedel eemalduda 510 pevateekonna ehk 100250 kilomeetri kaugusele.
Et tagada toit Euroopa suurematele linnade elanikele, loodi esimesed tagavarad juba 12. sajandil. 16. sajandil olid alalised hiskondlikud magasiaidad Firenzes, Veneetsias, Londonis ja mujal [10].
Vajadus rajada viljamagasid Eesti talurahvale kerkis teravamalt juba Rootsi aja lpul. Kuningas Karl XII andiski 1698. aastal korralduse need Liivimaal asutada. Korralduse otsene tideviija Erik Dahlberg esitas kava, mille kohaselt tulnuks he vimaliku lahendusena muretseda iga revisjoni adramaa kohta vhemalt 1012 vakka rukkeid, sama palju otri ja 56 vakka kaeru [8, 10].
17. sajandi lpul oli adramaa suurus olenevalt maa viljakusest 60120 tndrimaad plispllul ja 120360 tndrimaad vsamaal, seega vis adramaa suurus kikuda plispllul 3162 ja vsamaadel umbes 62192 hektari piires [11].
Dahlbergi teise variandi jrgi pidanuks kroonumisate talupojad ise looma varud nii, et headel saagiaastatel anda ra neljandik vi pool vakka vilja, mis oleks magasiaitades kolme luku taga varjul. Kuid kuningas viivitas otsuse langetamisega ning jrgnev Phjasda ei andnud selleks enam vimalust [8].

tekstikast
1 riia vakk (vana mahuhik) = 6 klimittu = 54 toopi = u. 58,7 liitrit
1 riia tndrimaa = u. 0,52 hektarit
1 setvert (vene mahuhik) = 8 setverikku = u. 210 liitrit
1 setverik = 8 karnitsat = u. 26,24 liitrit
1 karnits = u. 3,28 liitrit
1 sld (vene pikkusmt) = 3 arssinat = 7 jalga = u. 2,13 m

Arhitekt Raivo Mndmaa jrgi andis tsaar Peeter I 1718. aastal misnikele korralduse tagada kogukonna vaestele toiduvili ja ikalduse korral talupoegadele vajalik seemnevilja varu [9].
Mdus aastakmneid, kuni 1. mrtsist 1762. aastal mrati Liivimaa kindralkuberneriks iiri pritolu George von Browne (16981792), kes pdis talupoegade olukorda mitmeti parandada. Browne andis muu hulgas Liivimaa kroonu- ja eramisate omanikele korralduse luua talupoegade tarbeks alaline viljavaru.
Kuid Brownei tegevusel ei olnud suurt mju. Misnikud olid kavalad: selle asemel et ise oma kulul tagada hdavilja varu, veeretasid nad selle kohustuse abivajajate talupidajate endi lule.
Katariina II (17291796) tegi 1764. aastal ringsidu Liivimaal ja nhes oma silmaga talupoegade rasket eluolu, nudis agraarsuhete reguleerimist. Liivimaa rtelkond valmistas 1798. aastal ette seaduseelnu talurahva magasiaitade kohta. Peeter I korraldusest 81 aastat hiljem, 29. novembril 1799. aastal antigi keiser Paul I valitsemise ajal ukaas, millega pandi viljatagavara loomise ja letalve hoidmise kohustus talupoegadele le kogu Venemaa.
Kohe jrgmine, 1800. aasta 30. juuli mrus kohustas kiki kroonu- ja eramisaid ning taludega pastoraate asutama magasiaidad, kuhu tuua juba sama aasta likuse jrel ja edaspidi iga aasta 1. oktoobriks iga revisjonihinge kohta pool setverikku rukist ja pool karnitsat suvivilja, millest omakorda olgu pool otra ja pool kaera. Nii tuli toimida seni, kuni saadakse kokku iga meeshinge kohta kolm setverti rukist ja kolm setverikku suvivilja. Tegelikkuses osutusid kogused misati muidugi snagi erinevateks [10].
Liivimaa esimese magasiaida talupoegadele viljalaenu andmiseks rajas tenoliselt 1760. aastatel Vikevenemaa Kolleegiumi president ja kindralkuberner, feldmarssal Pjotr Rumjantsev (17251796) Burtnieki misas [12].

Eesti magasiaidad. Esimene talurahva magasiait Eestis teatakse olevat ehitatud Saaremaal 1766. aastal Kuressaares ja riigimagasid mandril alates 1780. aastatest (Paides 1786 vi 1789).
Vili koguti esialgu kiriku- vi misaaitadesse. Juba mned aastad hiljem hakkasid talupojad ise oma kuludega valdadesse magasiaitasid ehitama. Esimesed Eesti magasid meenutasid vikseid taluaitu, need olid ehitatud palkidest, lgkatusega, pindalaga 4 x 3 slda ehk umbes 55 m2, ees oli varikatus, trepp ja platvorm. Hiljem tehti magasiaitu juba maakivist, Phja-Eestis ka paekivist, Saaremaal Kaarmal dolomiidist, niteks Loone vallamaja juures. Katusematerjalina kasutati laaste, sindleid, kive jm. Aida valgustamiseks ja hustamiseks olid seinas krgemal aknad. Salve krgus ulatus kuni poolteise sllani ehk umbes kolme meetrini[5].
1802. aasta juunis esitatud magasiaitade aruandes oli Eestimaal, s.o. Phja-Eestis, 548 magasiaita, neist Harjumaal 163, Virumaal 146, Jrvamaal 92 ja Lnemaal 147, kuid kik aidad olevat olnud thjad, kuna 1800. aastal kogutud vili oli talupoegadele vlja laenatud [7]. Liivimaal (Luna-Eesti koos Lti aladega) oli Baltikumi alade uurija Otto von Huhni jrgi 1823. aastal peaaegu kigis valdades kokku 932 vallamagasihoonet [10].
Magasiaidad olid suuruse poolest erinevad, suurus olenes elanike arvust magasimaal. 19. sajandi keskel ehitatud suuremad aidad mahutasid tissalve puhul 6001000 m3 vilja, tnapeva mistes umbes 400600 tonni. 1865. aasta aruandes on mrgitud, et Vastemisa magasiaidas oli tali- ja suvivilja kokku ligi 4400 setverti ehk ligi 550 tonni. See thendas Vastemisa puhul iga inimese kohta umbes 50 kilo tagavaravilja.
Magasiaida thtsus hakkas 19. sajandi teisel poolel aegamda vhenema, sest toiduolud olid tunduvalt paranenud. Kogunenud tagavarasid hakati mma ning 20. sajandi algul olid hisaidad oma thtsuse valdades sootuks minetanud.

Magasiaida tegevus. Arvestades ndisaegse histegevuse ht phiprintsiipi liikmete koost toimugu vabatahtlikkuse alusel tekib kahtlus, kas sundkorras loodud magasiait, magasivilja kogumine oli histegevus.
Siiski, juba 19. sajandi algul ei olnud kogukonna, hiljem valla magasiait, rahvasuus ka magasi, mitte riigi, misa ega misniku eraomand, vaid valla talurahva hisomand.
Sgisel tuli magasist laenatud vili tagasi tuua mistliku protsendiga, mis ei kinud le ju. Niimoodi kasvas magasiaida vilja kogus, mida kasutati talupoegade endi hulgast valitud valla volikogu ehk omavalitsuse otsuse alusel ka valla vaeste tarbeks, hiljem ka koolmeistri vi mne teise vallaametniku ttasuks, loodi toitluskapitale jm.
Selleks oli loodud vallalaegas ehk kogukonnalaegas, kuhu muu krval laekus magasivilja mgitulu. Sealt anti abivajajatele toetust ja 19. sajandil ka vikest laenu. Vallavolikogu taotlusel vidi laenuvilja tagasitoomise thtaegu pikendada. Kui muidu ei saadud, siis nuti vlglastelt laenuvili tagasi vallakohtu kaudu.
Valla magasi td korraldasid kogukonna talupojad ise, tavaliselt valiti endi hulgast aidamees ja kaks kohtunikku. Primuse jrgi tulnud Olustveres magasiaita vilja juurde psemiseks avada kolm lukku, mille vtmed asusid kolme valitud usaldusmehe kes, kes siis pidid kik olema kohal. Kuni 1866. aastani andsid magasiaida jrelevalves tooni misa, teisena kogukonna ja selle kohtu esindaja, viimaseid valisid ametisse vallainimesed ise. Samal aastal, seoses vallaseaduse vi valdade moodustamise seaduse vljaandmisega, lahendas niteks Vastemisas juba magasiaida ksimusi ja tegi otsuseid suhteliselt iseseisev vallavolikogu.
Vilja laenati magasiaidast kindlatel magasipevadel, kevadel peamiselt klviks, vajaduse korral ka leivaviljaks. Enne uudsevilja vastuvttu thjendati salved ja puhastati ait.
Misnikul oli kll igus teha jrelevalvet magasivilja korraprase laekumise, silitamise ja kasutamise le, kuid mitte ise selle hve kasutada. Alles hilisemast ajast on andmeid, et valla magasiaidast sai vilja ka mis, sest 19. sajandi teisel poolel olid magasisse kogutud suuremad varud ning vilja vrskendamise nimel lubati seda ma ja laenutada ka kohalikule misnikule [5: EAA f. 3886, n. 1, s. 93].

Vallakohtu jrelevalve. Vallakohtud seati sisse 1803.1806. aastal kigis eramisates Eesti- ja Liivimaal, vlja arvatud Saaremaal, et lahendada talupoegade omavahelisi asju [12]. Kuna talupoegadelt nuti hisvastutust magasivlgnike eest, siis algul kujuneski vallakohtute heks peamiseks lesandeks magasiaida vlgade sissenudmine. Selleks valiti magasiaida eestseisjad, vrmndrid (Liivimaal 18201863 vallakogukonna esindus- ja halduskohustusi titnud isik), kes vajaduse korral otsustasid magasilaenu vlglaste andmise vallakohtusse.
Kevaditi ei jtkunud enamikus misapiirkondades talupoegadel ei seemne- ega toiduvilja ja kuna riigivalitsus pidas seda misa sks, nuti neilt puudujgi katmist. Misnikud omakorda sundisid talupoegade endi hulgast valitud vallakohtumehi vlglasi karistama igasuguste vahenditega, ka peksuga, talu tisealiste poegade vi poisslaste nekrutiksvtmise hirmutamisega jms., et aga viljalaenu vlad saaks sisse nutud [12].
Liivimaal anti magasiaidad vallakohtutele le kubermanguvalitsuse korraldusega 1810. aastal ja Eestimaal 1818. aastal.

Magasiait kui ettevte osutus vallakohtu ja vaeste abikassa krval heks omavalitsuse kujunemise eelduseks, tulevase histegevuse proovikiviks.
Seadusjrgne vilja kogus magasiaidas mrati meeshingede arvu jrgi. Magasilaenude ja nende tagastamise arvestust peeti esmalt magasipulkadel ehk pgalpulkadel, mis koosnesid kahest kokkupandavast, ksteise sisse lkatavast poolest, mille klgedele ligati kriipsudega magasiaidast laenatud vilja kogused. ks pulgapool ji aidamehele, teine vlgnikule. Vla tasumisel ligati tkked siledaks, nii aastati mitu korda, kuni tehti uus pulk.
19. sajandi keskel hakati laenatud ja tagastamisele kuuluva magasivilja koguseid koos laenuprotsendiga nn. kasuvili kandma magasiraamatusse. Veel hiljem mrgiti neid raamatusse ka rahalise vrtuse jrgi.
Magasiaida tegevus svendas vallaelanike omavahelist suhtlemist ja htsustunnet. Talupoegadele endile kuuluv magasiait, olgugi riigi sunnil asutatud, muutus aja jooksul algeliseks histegevuse ettevtteks, mis arendas ausust, vastastikust kohusetunnet ja svendas usaldust.


1. EAA f. 1285, n. 1, s. 479. Toimik magasiaida asjus 18001833 (Ew. Luteriusu Pha Jaani kirik Kolga-Jaanis, magasiaida protokollid 18011826, 18301833).
2. EAA f. 932, n. 1, s. 113. Vastemisa vallalaeka ja magasiaida aruanded 18481889.
3. EAA f. 932, n. 1, s. 107. Olustvere vallalaeka ja magasiaida aruanded 18481889.
4. ERA f. 63, n. 9, s. 2942. Olustvere vallavalitsuse kirjakogu.
5. Fuchs, Veera 2000. Magasiaidad ja magasivili. Suitsutare 2: valitud artiklid 19751999. Eesti vabahumuuseum, Tallinn: 83103.
6. Joandi, Aimur 2011. Maaelust. Eesti Agraarkonomistide Assotsiatsiooni vljaanne 18: 175191.
7. Konks, Jaan 1960. Eestimaa feodaal-prisorjuslik pllumajandus ja talurahva olukord XVIII saj. lpul ning XIX saj. 1. aastakmnel. T Toimetised 96. Tartu.
8. Liiv, Otto 1938. Suur Nljaaeg Eestis 16951697. Loodus, Tallinn.
9. Mndmaa, Arvo 2011. Mlestised. 14585 Olustvere misa magasiait. Riiklik kultuurimlestiste register. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=14585
10. Seppel, Marten 2008. Nljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni. Tartu likooli kirjastus, Tartu.
11. Tarvel, Enn 1972. Adramaa. Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse
alused 13.19. sajandil. Eesti Raamat, Tallinn.
12. Traat, August 1980. Vallakohus Eestis. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Ajaloo Instituut, Tallinn.

Aimur Joandi (1948) on agronoomikutsega ajaloohuviline.



Aimur Joandi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012