Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Prandkultuur EL 2012/6-7
Suitsusaun on eluviis

Suitsusaun, lunaeesti keeli sav(v)usann, on Eestis taas au sisse tusmas. Enamjagu seda tpi saunu asub Kagu-Eestis: Vrumaal ja Setumaal. Suitsusaunal on thtis osa meie prandkultuuris, seetttu tahavad vrokesed saada sellele UNESCO kaitse.

Paganuseaegsel eestlasel oli kaks phadust: hiis ja saun. Nib, et viimane esimese letab. [---]. Kristlus lisas neile kahele phadusele veel kolmanda juurde, nimelt kiriku, htlasi endiste phaduste kohta lugupidamist alandada, nrgendada pdes. Hiie suhtes on see tal hsti nnestunud, palju vhem sauna suhtes. Saun naudib ikka veel lugupidamist ja nuab enesele thtsa osa maaelanikkude elus, kuigi sauna thtsus enam endise aja krgusele ei ulatu, [---]
Sndimisest surmani leidsid inimelu iseralikud sndmused aset saunas. Saunas snnitati, saunas viibiti kosja ja pulma ajal, saunas petati haiget, saunas lasti kuppu ja soont ja saunas heitis haige hinge. Saunas, aga ka ristteel, tehti kratti, pisuhnda, lendvat ja veti mnesugust nidust ette. Lhidalt: saun oli muistsele eestlasele mnesuguste eriliste toimingute, taigade kordasaatmise kohaks [1: 2829].
See Mattias Johann Eiseni tsitaat prineb 1934. aasta Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatust. Selles vljavttes on kirjas enam-vhem kik oluline suitsusauna thenduse kohta maarahva jaoks. Paraku tundis juba Eisen oma kirjutises muret, et juba Eisen oma kirjutises muret, et suitsusauna enam vriliselt ei hinnata ja et uuema aja saunad ja saunakultuur on muutunud [1]. Mistagi on aeg muutnud ka saunu ja saunakombeid. Kllalt sagedasti tuleb tnapeval ette, et niteks Phja-Eestist prit inimene pole suitsusauna kunagi ninud, rkimata seal kimisest.
Eesti lunapoolsemas osas, eriti Kagu-Eestis, on pilt siiski pisut teine. Vanal Vrumaal ja Setumaal ei ole suitsusaun klapildis tnini erandlik, vaid pigem tavaprane. Veel vhem kui sada aastat tagasi oleks vinud nii elda ka niteks Saaremaa kohta, praegu aga annab suitsusaunu Saaremaal otsida. Moodsa ja nn. puhta sauna pealetung on suitsusaunad krvale trjunud.

Suitsusauna traditsiooni vanuse kohta ei ole meil selget, he daatumiga mratud vastust. Vrumaa omakultuuri ja rahvusliku palkehituse spetsialist Kalle Eller on suitsusauna ajaloost kirjutanud nii: Vanarahvas vastanuks sellele: saun on olemas aegade algusest. Ja see vastus oli iseenesest ige, see thendas, et see on olnud meil alati ning nnda on see olnud mletamatutest aegadest. Et sellesse ajalukku vi kultuurilukku sveneda, tuleb vaadata sauna kui nhtust laiuti, maa-alaliselt [3: 119].
Kalle Eller tdeb, et vrokeste ja nende naabrite tartumaalaste suitsusaunad on sna sarnased, setode oma veel sarnasem, kuid pisut rohkem eristub mulkide oma. Aga sarnasusi on neil kigil kaugelt rohkem kui erinevusi. Eestist kaugematel aladel erinevused suurenevad, ldiselt ei erine aga Ida-Soome ja Phja-Karjala vana saun kuigi palju lunaeestlaste suitsusaunast. Veelgi enam, kllalt sarnased on ka kogu Phja-Venemaa ning meie himurahvaste saunad Volga aladel ja Uuralites, samuti Phja-Ltis. Elleri hinnangul seostubki saun eelkige Uurali rahvaste kunagise asuala ning selle lhema mbrusega [3: 119].
Kalle Eller lisab: Globaalses mtmes on see kuumuse ja higistamisega seotud, uskumusi ja taigu tis kultuur nhtavasti vanem kui meie maailmanurga seosed selle kultuuri ning palkehitise vahel. Hsti tuntud on Phja-Ameerika plisrahvaste higistamistelk ning viimasele kllaltki lhedane higistamiskoobas Mesoameerikas. Mlema kultuuripiirkonna jaoks on thtis pikk viibimine kuumuses, higistamine, mediteerimine mitmesuguste taigade ning kommetega. Thtsad on lhnaained ja rohud. Pesemine vi ldse veeprotseduurid on sellejuures teise- vi kolmandajrgulised [3: 119].
Arvamus, et suitsusaun ei puhasta mitte ainult ihu, vaid ka hinge, on pris kindlalt jus ka praeguste saunaomanike seas. Sauna kui phadust austavad siiski vhesed pered. Pigem on allesolev suitsusaun ajast aega koduues olnud ehitis, millest on saanud kodu asendamatu osa. Kel suitsusauna maik ja tunne teada, see tema vrtusi niisama lihtsalt ei unusta.
On peresid, kus majja on ehitatud kll duiruum vi vannituba ja vahest ka ndisaegne saun, aga ksiti hoitakse ts suitsusauna. Ihu vib ju vannis puhtaks pesta, aga luud-kondid, rkimata hingest, vajavad ikka korralikku saunaleili. See annab judu jlle uue ndala tdele vastu minna.
Suitsusaunad on olnud ka kige paremad kosulad, hvitades tvetekitajaid. Ahjuktmise ajal ruumis olevas puusuitsus leidub palju niisuguseid aineid, mis tapavad kilisi taude phjustavaid baktereid.

Ehitamisest. Tnini silinud vanades saunades ilmneb saunakultuuri pliseid juuri. Nii paari aasta kui ka paarisaja aasta vanused suitsusaunad annavad suureprase levaate nende ajaloolisest ja ehituslikust arengust. Just Saaremaal oli mned aastad tagasi vimalus pildistada ja mta paari ligi 200-aastast vi isegi vanemat sauna.
Vanad ehitustavad silisid suitsusaunade puhul eriti kaua. Nii ehitati saunad veel 19. sajandi lpul ja mned tnapevalgi ilma vundamendita nagu sajandeid varem. Ainult nurkade alla asetati suured maakivid. Vundamendi valamise komme on prit mdunud sajandi kahekmnendatest-kolmekmnendatest aastatest. Vanasti ehitati saunad ldjuhul tahumata okaspuupalkidest, soojapidavuse suurendamiseks topiti palgivahedesse sammalt. Eelistatud ehitusmaterjal oli mnnipuit, kuid mnel pool kasutati ka lehtpuud, eriti haaba.
Vanemat tpi ristpalksaunad olid heruumilised. Sissekik paiknes neil otsaseinas, kus vanematel hoonetel oli ka laiem rstaalune. Eeskoda asendas sauna ette pstitatud pstkoda, kus htlasi soojendati vett ja riietuti. Alates 19. sajandi teisest poolest levis siinmail kaheruumiline saun, mis on praegugi Eestis allesolevate suitsusaunade puhul kige tavalisem.
Saunad olid eri suurusega: suuremates taludes ruumikamad, vhemates majapidamistes viksemad. Kindlaid mte ega reegleid pole. eldi, et paras saun peaks olema nii kaheksa jalga lai ja teistpidi 1012 jalga ehk umbes 2,5 x 3 meetrit, krgust peaks olema parajalt mehejagu [2]. Soomlasedki on pidanud hea suitsusauna vhimateks mtudeks 2,5 x 2,5 m, kuid le 5 x 5 meetri suurust saunaruumi pole vajalikuks peetud. Samas pole suitsusaun tavaliselt pris ruudukujuline.
Kui tnapevase, Soome sauna leiliruum vib sageli olla sna tilluke, siis suitsusauna puhul ei saa leiliruumi lhim sein olla kuigipalju alla 2,5 meetri, sest suitsusauna keris on vrreldes poest ostetava rauast Soome sauna kerisega palju suurem. Suuruse erinevus on tingitud ktmisviisist: Soome saunas ketakse kerist kogu saunaskimise aja, suitsusaunas aga ketakse keris kuumaks enne sauna minekut ja saunatamise ajal enam puid alla ei panda. Keris peab olema nii suur, et kogu saunatamiseks vajalik kuumus oleks talletunud.
Nagu elamuilgi, nii olid ka saunadel valgusavad vanasti ilma klaasita, neid suleti lkandluugiga. Luna-Eestis eldi sellise valgusava kohta paja. ksikjuhtudel vib mnel vanal saunal seda leida veel tnapevalgi. 19. sajandi teisel poolel ja viimasel veerandil hakati saunadele tegema klaasaknaid. Algul olid need vikesed, he vi kahe tillukese ruuduga, hiljem juba suuremad, nelja ruuduga.
Vanadel saunadel oli eriline suitsuava seina laosas lae all, mnikord ka ukse kohal. Saaremaal on selle kohta eldud repneauk, Luna-Eestis vinguauk vi paja. Hiljem levis ka tuulutuskorsten.
Ahi tehti suitsusaunadel maakividest, paekivialadel ka paest. Vanemad ahjud on lahtise maakivist kerisega. Kige vanemad ahjud on olnud ilma sideaineta, suurtest kividest nagu kivihunnikud. Niisugune lihtne ahi on kindlasti vanem kui palkehitised. Luna-Eestis on lahtine keris ka tnapeval kige levinum, ent Saaremaal on enim levinud kinnine keris.
Philine ahjumaterjal maakivi asendus eelmise sajandi esimesel veerandil tellisega. Nukogude ajal kasutati saunakeriste valmistamisel ka mitmesuguse kuju ja suurusega raudvaate ja tnne, aga tavaprase arusaama jrgi rikkuvat liigne rauakogus suitsusauna hoopiski ra.
Kerisekive valiti hoolega. Paremaks peeti mererannast vi ojadest korjatud siledaid kive. Kivi pidi olema tihe ja tume. Kui kerisekivid lbi plesid, tuli need vlja vahetada. Seda tegevust nimetati kerise puistamiseks. Pidevalt kasutusel oleva sauna kerisekive tuleb vahetada paari-kolme aasta tagant.
Saunasisustuse hulka kuulub enamasti klg- vi tagumises otsaseinas asuv lava. Lae ja lava vahet on tavaliselt umbes meeter vi natuke enam. Laval peab olema nii palju ruumi, et istuja pea ei puutuks lakke. Lava tehakse lehtpuulaudadest, et see oleks alati puhas ega ajaks vaiku. Kige paremaks peetakse haavapuust lava.

Sauna ktmine. Suitsusauna headus oleneb suuresti sellest, kui hsti on saun ketud. Tavaliselt ongi igal suitsusaunal oma kindel ktja, kas (vana)peremees vi perenaine. Suitsusauna ktmiseks kulub olenevalt aastaajast ja sauna suurusest kolm kuni viis tundi. ldlevinud arvamuse jrgi saab hea ja vinguvaba sauna lepapuudega kttes. Tnapeval on lehtpuudega ja eriti lepaga ktmise traditsioon silinud peamiselt Luna-Eestis. Rahvasuus hoiatatakse haavahalgudega ktmise eest, ka pihlaka ja prnapuuga pidi saun mru saama.
Enamasti kulub he ahjutie puude plemisele tund aega. Kui viimane ahjutis on lpuni plenud, tahab saun seista veel tunni, mnel pool ka kaks, alles siis on paras aeg sauna minna. On paiku, kus vetakse enne saunaminekut ahjust sed vlja, teised jllegi leiavad, et srane teguviis ei tule sauna kosumisele kasuks.
Tihti on saunaomanikel vlja kujunenud omad ktmise ja tuulutamise tavad. On hea, kui saunaktja ehk saunavana on aastaid sama, siis saab ta saunavaimuga sbraks ja on loota head sauna. Saunavaimu ei tohi narrida: kui oled vaimu vlja kutsunud ja ktad sauna, siis tuleb ka korralikult saunas kia. Saunaktmise krvalt ei saagi suurt muud td teha, see on omaette hool.

Laupev on saunapev. Umbes 1750. aastast on silinud vennastekoguduse leskirjutus Urvaste kandi talupoegade elust: .. iga ndal kivad nad korra saunas ja selleks otstarbeks on igal talul saun [2: 62].
Nnda oli tol ajal vi varemgi ja nii on see tava silinud tnini: saunas kiakse enamasti laupevasel peval, harvemini neljapeval vi reedel. Kagu-Eestis kibiva rahvatarkuse jrgi ketakse haigete arstimiseks sauna neljapeval, vihtlemise tarbeks aga laupeval. Saunaktmist ndala sees muudel pevadel vis ette tulla suvisel vi sgisesel kibedal tajal, kui ksil oli heinategu vi rehepeks, kus palju higistati ja oli vaja sagedamini pesta.
Klm vesi viiakse enne sauna kdemapanekut sauna valmis. Kui vimalik, tuuakse vesi tiigist vi kogutakse hoopis vihmavett. Kaevuvett on tarvitatud harvem: helt poolt selleks, et kaevuvett kokku hoida, teiselt poolt peeti kaevuvett karedamaks kui vihma- vi tiigivett. Vett soojendatakse enamasti pajaga kerisel, harvemini tuuakse soe vesi toa juurest kaasa.
Leili visatakse kuuma vi leige veega. Suurt pesemist pole suitsusaunades olnud, ennekike oli thtis leil ja vihtlemine. Seejrel kasteti end vette vi valati leige veega le. Seebid ja ampoonid on suitsusaunas hilisem nhtus, nii nagu ka mitmesugused mee- ja saviprotseduurid, mida tnapeval on harrastama hakatud.
See, kas saunas kivad enne mehed vi naised vi minnakse sauna kogu perega, oleneb praegu pere oma kommetest. 18. sajandil oli arvatavasti enim levinud meeste-naiste hine saunaskik; hiljem, 19. sajandil, kisid pigem mehed enne naisi saunas. Osalt vib seda phjendada sellega, et mehed tahtsid ehk kvemat leili kui naised ja lapsed. Samas pole siin kunagi pris kindlaid reegleid olnud. On klasid, kus saun ketakse mitme pere peale ja kiakse siis saunas koos naabertalu vi oma kla inimestega. Sauna vidakse kutsuda ka spru, kui paistab, et saunalisi on vhe.
Teada on, et sauna tuleb minna heas ja lahkes meeles. Seal ei tohi omavahel jageleda ega pahandada, rkimata kurja vandumisest. Sauna sisenedes eldi mnel pool Vrumaal ja Setomaal Jumal sekk! vi Mru vlja, magus sisse!. Setumaal vastati seepeale: Jummal h miis!
Valgusallikana kasutatakse pimedal ajal peamiselt knlaid ja lilampe. Vahel harva on tnapeval sauna veetud ka elekter, aga suurt populaarsust pole see saavutanud. Suitsusaun seostub praegusajal romantikaihalusega, ent elektrivalgus ei sobi sellega kokku.
Viht valmistatakse tavaliselt kaselehtedest, ldjuhul arukase okstest. Need peavad olema pehmelehelised ja painduvad, vetud noorematelt puudelt. Viha jaoks ei raiuta kaski maha, vaid ligatakse oksad noaga. Ka murdmist ei ole peetud otstarbekaks. Ladvad tuleb jtta puutumata. Sobivaim aeg vihtasid teha olevat enne jaanipeva ja vanal kuul.
Harukorral valmistati viht muustki ainesest. Mnikord veti vihaks snajalad, et nidus vihtlejasse ei puutuks. Kasutatud on ka kadakavihta.
Vanarahva arvates tuleb vihtlemist alustada jalast vi isegi talla alt: see on tervisele kige parem. Alles siis, kui jalad viheldud, vib asuda lejnud keha kallale.

Et suitsusaunad ja nendega seotud tavad edasi kestaksid, algasid 2010. aastal Vrumaal kodanikualgatusena suitsusaunade arutelud. hiselt leiti, et suitsusaun koos saunakombestikuga on vana Vrumaa kultuuriprandi oluline osa, mis vajab suuremat thelepanu ja hist tegutsemist. Kogukonna marlaudadel tekkis idee taotleda Vana-Vrumaa suitsusaunaprandi kandmist UNESCO vaimse kultuuriprandi nimistusse.
Eri organisatsioonide ja eraisikute koosts tegutseb suitsusauna koostkogu. heskoos on kogutud praegusaegset saunaprimust, koostatud rndnitus vana Vromaa suitsusaunade ja kombestiku kohta, avatud koduleht www.savvusann.ee ning hiljuti ilmus raamat Vana-Vromaa ja Setumaa suitsusaunadest Mi uma savvusann [3]. Mne aja prast peaks valmima lhifilm Vrumaa suitsusaunakombestikust.
Viimasel paaril aastal on korraldatud hul saunatava tutvustavaid ettevtmisi, niteks nn. avatud saunade pevad, lihasuitsutamise pitoad ja loengud. Mitu lipilast on sel teemal teinud uurimistid ning suitsusaunatava on kantud Eesti vaimse kultuuriprandi nimistusse.

---------------------------------------------
Tekstikast 1
Koobassaunad ja poolkoobassaunad. sna levinud arvamuse jrgi on koobassaun olnud hilisema tispalksauna algeline eelkija. Koobassaunu leidus sna arvukalt veel 19. sajandi algupoolel, eriti Eesti lunaosas, kus knklik maastik pakkus selleks soodsaid olusid. Luna-Eestis olid sellised saunad sageli leni maa alla ehitatud, mujal tehti neid tihtipeale vaid poolest saati maa sisse.
Arvatavasti ulatub sellise ehitamisviisi tava aegadesse, mil veel ei tuntud ristpalkehitisi. Eesti koobassaunas asus leni maakivist tehtud keris ukse krval nurgas. Mullakorra ja rohukamaraga kaetud palklagi oli htlasi katuse eest.
Kalle Elleri snutsi ei toeta otseselt miski arvamust, nagu eelnenuks palksaunale koobassaun. Tema hinnangul on need kaks tpi kaua krvuti eksisteerinud, olenedes pigem konkreetsest olukorrast: Mda ei saa vaadata ka meie maast palju kordi le kinud sdade mjust. Kui sjakikude kige tavalisemal ajal, kevadtalvel kla maha pletati, ei suudetud vib-olla jrgmiseks sgiseks sauna ties palgis psti ajada, tuli leida kige lihtsam ja kiirem lahendus. Eriti kui oli keprast kingunlv vi oruveer, oli koobassaun just seesuguseks lahenduseks [3: 20].

---------------------------------------------
Tekstikast 2
Suitsuliha. Sauna krvalkasutusviisidest on tnapeval vaieldamatult thtsaim liha suitsutamine, eriti Vrumaal ja Setumaal. Enamasti suitsutatakse sealiha; he korraliku laari peale kulub paar peva.
Vrumaal on liha suitsutajad jagunenud kahte leeri. hed tlevad, et kohe alguses tuleb anda kuivade puudega korraks kva kuuma, seejrel lasta tasakesi toore puuga edasi, kuni liha on valmis. Teised alustavad toore puu suitsu ja jahedama saunaga ning alles kige lpus tulevad tiesti kuivad puud ja kva kuum [3].
Elleri snutsi vivad vrokesed sel teemal otsata vaielda ja kompromissi ei saavutata eales: Esimese matsu partei toetajad tlevad teistele, et nood lasevad liha kigepealt parajalt hapuks ning siis kpsetavad lbi, teise partei vastuvide esimestele on jlle see, et nood kpsetavad liha kigepealt lbi ja seejrel sulatavad pikapeale kogu rasva vlja ning naudivad siis saepuru. Jgu siinkohal otsustamata, kummal on igus! [3: 15].
Liha suitsutamine kestab kuni paar peva. Enne seda hoitakse liha ldjuhul soolas, osal Vrumaast aga pandi eraldi suitsuma ka tiesti mage pekitkk. Sellest tkist saadi tiesti magedat suitsurasva, mis oli asendamatu heinaajal. Kui hobune sellega kokku mriti, ei tulnud parmud peale, sai rahulikult heina teha.
--------------------------------------------

1. Eisen, Matthias Johann 1934. Saun ja vihtlemine. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat VIII: 2870.
2. Habicht, Tamara 1972. Eesti saun.Valgus, Tallinn.
3. Margna, Epp 2012. Mi uma savvusann. Vru Selts VKKF, Vru.


Epp Margna (1965) on vabakutseline kunstnik. Aastail 20032010 uuris ja pildistas koos fotokunstnik Toomas Kalvega suitsusaunu le Eesti. Sellest materjalist on vlja kasvanud raamat Vrumaa suitsusaunadest.



Epp Margna
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012