Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2012/6-7
Arhiveerime digipilte

Digiajastul kuhjub vga suur hulk pildifaile paratamatult arvuti kvakettale. Kui neid kuhjata lbimtlematult, siis ei suuda me vajalikku pilti enam les leida. Vi mis veel hullem: kui kvaketas vi mni muu andmekandja les tleb, oleme fotodest lihtsalt ilma.

Pildifaile hallatakse kahel eesmrgil: et tagada kvaliteetsete algfailide silimine ning korrastada failid selliselt, et vajaliku saaks kiiresti leida. Nende kahe, pealtnha lihtsa sihi saavutamiseks tuleb siiski mdukalt vaeva nha. Vaatleme jrgnevalt tetappe ja nendega kaasnevaid nansse.

Laadime fotod arvutisse. Piltide haldamine algab nende laadimisest arvutisse. Aga esmalt tuleb jrele melda, millisele kettale, mis kataloogi ja missuguste nimedega faile kopeerida?
Pildifailide jaoks on otstarbekas muretseda arvutisse piisavalt suur eraldi kvaketas. Nnda saavutame kaks tulemust: t kulgeb kiiremini, sest omaette kettalt on faile hlpsam lugeda kui operatsioonissteemiga samalt kettalt.
Teiselt poolt on nii ohutum. Arvutid on ha tkindlamad, kuid tenosus, et operatsioonissteemi kettaga vib midagi juhtuda, on suurem kui eraldi piltidele meldud kettaga. Vajaduse korral on lihtne kogu pildibaas koos kettaga lihtsalt uude arvutisse tsta.
Mul on piltide jaoks arvutis 2 Tb WD RE4 kvaketas, mis on meldud serveritele. Seda tpi kettad on tkindlamad ja mahtugi piisab veel mneks aastaks.
Edasi tuleb lbi melda kataloogi- ja failinimede struktuur. Ei ole hte ainuiget varianti, kik oleneb igahe vajadustest ja eesmrkidest.
Faile vib hoida kas vi hes kataloogis. NTFS failissteem lubab hes kataloogis talletada kuni 4 294 967 295 faili. See variant ei pruugi olla mugav, sest suure hulga failide sirvimine muutub ajapikku kohmakaks.
Ma ise laadin failid konkreetse fotoaparaadi kataloogi, milles on omakorda pildistamiskikude kaupa alamkataloogid. Alamkataloogi nimes sisaldub pildistamise kuupev ja mrksna, mis annab lisainfot kataloogi sisu kohta (# 1).
Arvutisse laadides panen pildifailile nime selliselt, et faili nimes sisalduks kuupev, minu initsiaalid ja antud pildikigu jrjekorranumber antud peval. Nnda on faili nimi ainukordne, ent ksiti on selles vihje pildistamise ajale. Nii kataloogide kui ka failide nimetamise t teeb ra lihtne piltide laadimise tarkvara DownloaderPro. Aga keegi ei keela oma ssteemi vlja ttamast.

Kustutame liigsed failid. Kui pildid on arvutisse laaditud, jrgneb sna pea vga oluline pildihaldusetapp kustutamine. Igal pildikigul tekib hulk helaadseid kaadreid vi tiesti ebannestunud pilte. Kike pole mtet alles hoida.
Kustutamine on keeruline ja aeganudev t. Lihtne on kustutada tiesti untsus pilte, kuid samasuguste kaadrite vrdlemisel on tarvis rohkem thelepanu ja mtlemist. Seda tasub teha vahetult pildikigu jrel, kui pildistamise eesmrk on vrskelt meeles. Kui otsustada on raske, tuleks pidada vike vahe ja hiljem oma fotod kriitiliselt le vaadata.
Kustutamine on vajalik, sest kvaketaste tootjad ei suuda kaamerate kasvavate megapikslite ja sarivtte kiirusega kaasas kia. Minul jb keskmiselt alles iga neljas kuni iga kolmas kaader. Aga liikuvate objektide puhul on talletatud piltide hulk tavaliselt viksem (# 2).
Esimese kustutamisringi jaoks kasutan BreezeBrowser Pro tarkvara, sest see ttab vga kiiresti. Viimaks kustutan Adobe Bridgei abil, kuna seal saan krvutada pilte, millele olen seadistanud RAW konvertimise parameetrid.

Piltide kirjeldamine. Nd oleme judnud pildihalduse kige keerulisema etapini. Kuidas leida pidevalt kasvavast pildihulgast see ige? Kellaaja ja kuupeva jrgi otsimise vimaluse saame kaasa vaikimisi, eeldusel, et meie kaamera kell on igeks seatud. Lihtne on (pool)automaatselt lisada fotodele geograafilised koordinaadid. Aga oluline on kirjeldada ka mrksnadega, keda vi mida on piltidel kujutatud.
Esmalt vib tunduda ahvatlev lisada mrksnasid otse failinimesse. Kui lisatavaid mrksnu on ks vi kaks, vib see moodus mnda aega toimida. Failinime muutmine ja nime jrgi otsimine vi jrjestamine ei nua eraldi tarkvara.
Phjalikumas pildibaasis see moodus ei toimi. Esiteks on failide mbernimetamine kohmakas. Teiseks on failinime pikkus ldjuhul piiratud 255 themrgiga, mis kitsendab kirjeldamise ulatust. Lisanduvad vimalikud probleemid tpithtedega.
Kui muudame kirjeldavat mrksna, siis muutub faili nimi. Ent kui oleme vana nimega faili kusagile kasutusse andnud, tekib omajagu segadust. Pildibaasis on hea, kui failinime hiljem ei muudetaks.
Teine moodus fotol olevaid objekte kirjeldada on IPTC vljade abil. Iga pildifaili juurde on vimalik lisada mningal mral tekstiteavet, niteks andmed pildistaja ja pildistamise paiga kohta, foto kirjeldus vi mrksnad. Paljud pildihaldusprogrammid, nagu Adobe Bridge, Lightroom, Picasa jt., on vimelised teatud mrksnade jrgi pilte otsima.
Andmebaasi loomiseks jb see vimalus siiski kesiseks. IPTC standard on vlja ttatud 1990. aastatel fikseeritud kirjelduse alusel ja seetttu vrdlemisi kohmakas. Samas on IPTC vlju otstarbekas kasutada siis, kui saadame foto vistlusele, pildipanka vi kirjastusse: saajal on hea seda lisainfot vaadata ja kasutada. Selleks IPTC standard loodigi (# 3).

Piltide andmebaas. Kige paremini saame hakkama siis, kui fotode kohta kiv kirjeldus asub omaette andmebaasis. Sealt on vimalik teha vga mitmekesiseid pringuid.
Andmebaasi saame luua ise. Iga kontoritarkvara sisaldab ksiti piisavalt vimekat andmebaasi pidamise programmi. Kui andmebaasi heks vljaks panna faili nimi, teiseks vljaks tema aadress kvakettal, on edasine lisatav info juba tiesti meie endi kujundada ja kasutada. Nnda toimides saame foto kirjeldamiseks kasutada vga mitmesuguseid tunnuseid alates pildi allkirjast, eri motiividest ja lpetades geokoordinaatide- ja vtteinfoga. Neile, kes valdavad andmebaasi loomist ja haldamist, on see htlasi kllaldane ja thus moodus hallata oma pildipanka.
Ent kui endal on aega vhe, saab osta vga vimekaid andmebaasi pidamise vahendeid, kus andmebaasi haldusliides on olemas, kuid sisu tuleb loomulikult ise luua. Mina otsustasin endale hankida piltide andmebaasiprogrammi IMatch. Selle tarvitus tahab veidi sisseelamist, kuid kasutajale on antud vga mitmekesised vimalused pilte kirjeldada ja otsida.
IMatch suudab kasutada IPTC ja EXIF-i infot, geokoordinaate ja muidugi kasutaja loodud vlju tekstiinfo salvestamiseks. IMatch teeb kataloogitavatest piltidest tillukesed eelvaated, nii et info lisamine kui ka otsingu tulemus on hsti levaatlik (# 4). Eriti thusaks teeb IMatchi vimalus kasutada pildifailide kirjeldamisel ja hiljem otsimisel dnaamilisi mrksnu.
Andmebaasi loomine on piltide arhiveerimise lihtsam osa. Tunduvalt raskem on andmebaasi tiendada: see nuab hoolt ja psivust, sest iga lisandunud pilti tuleb kirjeldada piisava hulga otseste, kaudsete ja smbolmotiividega. Alles siis hakkavad meie otsingud sobivaid tulemusi andma.

Failitbid. Kindlasti tuleb hoida alles kaamerast tulnud algfailid. Mistagi tasub talletada vaid need failid, mis on lbinud kustutamissela. See on digipildimajanduse vundament. Algfaile tasub hoida kahel phjusel. Aja jooksul paranevad nii pildittlustarkvara kui ka meie oskused seda kasutada. See thendab, et tulevikus saame alati parema (lpp)tulemuse kui pildi tegemise ajal.
Teine oluline phjus: kui olete saatnud pildi loodusfotovistlusele ja teie loodut hakkab auhind hvardama, siis tenoliselt tahab rii enne lppotsuse langetamist nha otse kaamerast tulnud faili. Kui algfaili ei ole ette nidata, langeb pilt kohe konkurentsist.
Kaameratest on vimalik saada kahte tpi faile: digitaalne negatiiv ehk RAW-fail ja JPG. Kui JPG-faile suudavad salvestada kik kaamerad, siis RAW-vormingus on vimalik salvestada vaid peegelkaamerates ja tiuslikemates kompaktkaamerates.
Kige tnuvrsem pildistamis- ja hoiumaterjal on RAW-fail. RAW-failis on sensorilt loetud informatsioon kige vhem tdeldud. Temas sisalduv teave on tunduvalt tpsem ja ulatuslikum kui JPG-failis.

--------------------------------------------
Tekstikast
RAW-vormingu eelised

RAW-vorming ktkeb tnapeval tavaliselt 14-bitist tonaalsuse infot. Tnu suuremale infomahule saame seda tpi failides parandada ka viksemaid srivigasid. JPG-fail on piiratud 8-bitise tonaalsuse edastamisega ja seetttu on JPG-failide jrelttluse vimalused tunduvalt viksemad.
RAW-failis saame valgetasakaalu alati vajaduse korral tpsemaks seadistada. JPG puhul oleme piiratud kaameras seadistatud valgetasakaaluga.
JPG-failide vrviruum on piiratud kas sRGB vi Adobe RGB vrviruumiga. RAW-faili vime vajaduse korral tdelda ka suuremasse, niteks ProPhoto vrviruumi.
JPG-vormingu korral kaotab foto alati teatud hulga infot, sest JPG-fail pakitakse kokku, et vhendada mahtu olenevalt kaamera seadistustest kas rohkem vi vhem. RAW-failis on alati kogu piksliinfo alles.
RAW-failide ilmutamiseks meldud tarkvarad, RAW-konverterid, arenevad vga kiiresti ja muutuvad jrjest paremaks. Praeguse RAW-konverteriga saadakse tunduvalt parem tulemus ka viis-kuus aastat tagasi vana kaameraga tehtud piltidest. See areng jtkub.
Kord seadistatud RAW-ttlusparameetrid ei muuda RAW-faili ennast, vaid salvestatakse faili juurde metainfona. Vajaduse korral saan alati prduda sama faili juurde tagasi ja ttlusparameetreid uuesti seadistada.
-------------------------------------------

Mina teen fotod alati vaid RAW-failina ja minu pildibaasis ongi philiselt RAW-failid. Alles siis, kui mni pilt lheb kasutusse, salvestan ma foto tpselt vajalikus mdus ja vajalike parameetritega JPG- vi TIF-failina. Ainsad valmis tehtud failid minu pildibaasis on panoraamid. Kuid vahel on mistlik panoraamegi uuesti teha, sest panoraamide loomise tarkvara tieneb samuti.
Philiselt kasutan RAW konverterina Adobe Camera RAW-d tema paindlikkuse ja automatiseerimisvimaluste prast. Kuivrd kasutan Canoni tehnikat, siis vahel saan parema tulemuse Canoni enda Digital Photo Professionali tarkvaraga.

Varukoopiad. Andmekandja, nagu kik muugi maailmas, ei ole igavene. Ikka vib juhtuda, et kvaketas, kus hoiame pildifaile, lheb rikki. Selle vastu aitab vaid varukoopiate tegemine. Kui tahame olla enam-vhem kindlad oma piltide silimises, tuleb jlgida kolme printsiipi. Kigepealt, varukoopiaid peab olema vhemalt kaks, seega tuleb pildifaile talletada vhemalt kolme koopiana.
Varukoopiad peavad asuma tarvutist fsiliselt eraldi. Ei piisa, kui paneme arvutisse teise kvaketta ja dubleerime info sellele. Kui niteks arvuti toiteplokiga midagi juhtub, on kik arvutis asuvad kettad ohus.
ks varukoopia peab asuma teises kohas (hoones) kui meie digipimik. See on kindlustus asukohaga seotud vimalike hdade, nagu pikne, veeavarii vms. eest.
Kige lihtsam vimalus varukoopiaid teha on osta kaks piisava mahuga vlist kvaketast, teha nendele kummalegi pildifailidest varukoopia ja edaspidi toimida lisanduvate failidega samamoodi.
Seda moodust ma kasutangi. he vlise kvakettana on rakendatud terabaidine viietolline kvaketas. Teine vline kvaketas on 2,5-tolline slearvuti kvaketas. Seda on mugav vajaduse korral koos slearvutiga kusagile kaasa vtta. Slearvuti kvaketta baasil vliseid kvakettaid pildifailidega on mul tegelikult kaks. Selleks et pikema vlit kigus saaks samuti rakendada kolme koopia hoidmise phimtet: uued pildistatud failid salvestan slearvuti kvakettale ja kahes korduses vlisketastele (# 5).
Et snkroniseerida faile koopiaketaste vahel, kasutan SyncBackPro tarkvara. Pildibaasi lhtekoopia asub tavaliselt lauaarvutis. Kui vlit kigus lisanduvad uued failid vlisele kvakettale, siis esimese snkroniseerimise kigus kopeeritakse need ka lauaarvutisse.
he koopia talletamiseks vib kasutada ka failimajutust pakkuvat serveriteenust. Sel moodusel on kaks head klge: ta asub teises kohas ja meil on lihtne oma failide juurde pseda igalt poolt, kus on internetihendus.
Ent sellise teenuse regulaarne kasutamine eeldab vga kiiret internetihendust. Talletatav maht kasvab kiiresti sadadest gigabaitidest terabaitideni. Tuleb arvestada, et aastas peab selle eest maksma mdukat tasu, mis vib olla kallim kui vliste kvaketaste ostmine.
Siiski ei ssta serverimajutus meid kohapeal kahe koopia talletamisest, sest internetihenduses vib ette tulla katkestusi. Internetiri on vga dnaamiline ja keegi ei anna garantiid, missugune firma on teistest jtkusuutlikum.
Piltide haldamine nuab tsist td. Kui aga korrastame failid kvakettal lbimeldult, loome piltide kohta andmebaasi ja teeme regulaarselt varukoopiaid, saame alati hakkama.

Urmas Tartes (1963) on tegelnud loodusfotograafiaga aastakmneid.



Urmas Tartes
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012