Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Taimestiku kaitse EL 2012/6-7
Orhideeturism

Loodusturism on kiirelt arenev majandusharu. Tnavuse aasta on ettevtluse arendamise sihtasutus kuulutanud Eestis loodusturismi aastaks. Looduskaitsjad sageli alahindavad huvireisimise hid klgi ja nevad vaid selle negatiivset mju loodusele. Mneti kaasneb loodusturismiga siiski loodusharituse kasv, see omakorda aitab loodust hoida.

Loodusturism areneb kiiresti nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Eesti on sihtkohana hakanud silma loodusturismi korraldajatele Lne-Euroopas. Selleks et meie loodus tooks majanduslikku tulu ennekike Eesti ettevtetele ja giididele, mitte vlisfirmadele, tuleks seda valdkonda arendada lbimeldult ja htlasi sellesse panustada.
ks loodusturismi erilisi vimalusi on meil orhideeturism, sest siin on kpaliste kasvupaiku mrksa rohkem kui muus Euroopas valdavalt. Mistagi saab loodusturism olla jtkusuutlik vaid rmise hoolivuse korral, kui phimtetest ja kaitsemeetmetest peetakse hsti kinni.

Turismiga seotud ohud orhideedele vib jagada otsesteks ja kaudseteks.
Otsesed mjud on taimede korjamine, pinnase muutmine kas tallates vi liiklusvahenditega, ksiti niteks ratsutades, prahistamine, elupaikade vhenemine ja killustumine turismitaristu rajamise tttu jms. Kaudselt vib turism kaasa tuua invasiivsete liikide ja patogeenide leviku.
ks suurimaid otseseid mjusid on tallamine. Selle mju taimestikule on palju uuritud ja on selge, et mida suurem on tallamiskoormus, seda enam vheneb taimestiku katvus ja liigirikkus ning viimasena jvad psima vaid ruderaalid.
Kui tallamiskoormus letab teatud piiri, muutub ka mulla struktuur ja sedakaudu mulla elustik. itsvate taimede tallamist saab mingil moel vltida, kuid noorte (juveniilsete) isendite kahjustamist on raske ra hoida ka parima tahtmise juures, sest neid eriti rnu taimi ei ole kuigi lihtne mrgata.
Loodusturismi, sh. orhideeturismi korralduse puhul on oluline jrgida kasvukohtade ja liikide kaitsest tulenevaid piiranguid, mis on kirjas looduskaitseseaduses ja kaitsealade kaitse-eeskirjades. Ehkki turismi mju kossteemidele on viimastel aastatel ha enam uuritud, on teaduslik teave selle mju kohta orhideepopulatsioonidele veel vrdlemisi puudulik. Praegu saame kasutada ksnes kaudseid tendeid.
Eesti orhideekaitse klubi on korduvalt arutanud vimalusi, kuidas tagada loodus- ja orhideeturismi jtkusuutlikkus. Snastasime giididele, reisikorraldajatele ja matkajatele orhideeturismi hea tava phimtted, millest juhinduda ning htlasi rgitada aru pidama ja tiendusi tegema.

----------------------------------------------
Tekstikast
ORHIDEETURISMI HEA TAVA

Hoidugem viimast turiste I kategooria kaitsealuste liikide kasvukohtadesse.

Kui vimalik, kasutame kaitsealuste taimedeni judmiseks avalikke teid, sihiteid vi thistatud matkaradu, mrgade koosluste korral laudteid.

Taimede vaatlemiseks kasutame binokleid ja pildistamiseks statiivi ning kohast objektiivi: lilledele ei pea psema lhemale kui linnupesadele! Kasvukohas ei ole sobilik tallata ega lesida. Enne loodusretke hangime huvilistele enda vi teiste Eesti loodusfotograafide lesvtted (paberil vi digitaalselt) huvialustest liikidest, et igaks ei oleks sunnitud kehvades oludes ja kiirustades fotojahiga tegelema.

Hoidugem kimast kasvukohtades, kus leidub ainult ksikuid isendeid (puhmikuid). Pdkem selle poole, et hooajal ei letaks turistide hulk kige tundlikuma kaitsealuse liigi populatsiooni ohtrust.

Eriti populaarsetes paikades on tallamise vhendamiseks mistlik mrkida ra vaatluskoha piirid. Samas hoidugem selliste kohtade lereklaamimisest.

Kui kaitseala klastuskorraldus ei hlma huvialust kaitsealust liiki, klastame vimaluse korral koormuse hajutamiseks populatsioone, mis asuvad vljaspool kaitsealasid, kohtades, kus teised matkakorraldajad ei liigu, vimalust mda kas oma isiklikul vi tuttava maaomaniku maavaldusel. Prandkoosluste puhul suureneb loodusretke vrtus veelgi, kui klastuskorraldajana osaleme htlasi niitude hooldamisel.

Kandkem hoolt selle eest, et need kaitsealuste liikide populatsioonid, kelle vaatlusteks oleme retki korraldanud, oleksid kantud loodusvaatluste andmebaasi. Jagades oma pikaajalisi vaatlusandmeid huvivrse populatsiooni kohta, ratame ksiti usaldust ja hoolivust ka klaliste seas.


Hea loodusgiidi vi reisikorraldajana on meil levaade kaitsealuste liikide populatsioonide seisundist ning me suudame jlgida ja anda hinnangu, kuidas meie korraldatud retked neid mjutavad.
--------------------------------------------

Tiiu Kull (1958) on EM botaanikaprofessor, kauaaegne Eesti orhideekaitse klubi president.
Aat Sarv (1965) on keskkonnaameti looduskaitsebioloog, Eesti koturismi henduse ja Eesti orhideekaitse klubi liige.



Tiiu Kull, Aat Sarv
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012