Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Taimestiku kaitse EL 2012/6-7
Orhideeturism

Loodusturism on kiirelt arenev majandusharu. Tänavuse aasta on ettevõtluse arendamise sihtasutus kuulutanud Eestis loodusturismi aastaks. Looduskaitsjad sageli alahindavad huvireisimise häid külgi ja näevad vaid selle negatiivset mõju loodusele. Mõneti kaasneb loodusturismiga siiski loodusharituse kasv, see omakorda aitab loodust hoida.

Loodusturism areneb kiiresti nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Eesti on sihtkohana hakanud silma loodusturismi korraldajatele Lääne-Euroopas. Selleks et meie loodus tooks majanduslikku tulu ennekõike Eesti ettevõtetele ja giididele, mitte välisfirmadele, tuleks seda valdkonda arendada läbimõeldult ja ühtlasi sellesse panustada.
Üks loodusturismi erilisi võimalusi on meil orhideeturism, sest siin on käpaliste kasvupaiku märksa rohkem kui muus Euroopas valdavalt. Mõistagi saab loodusturism olla jätkusuutlik vaid äärmise hoolivuse korral, kui põhimõtetest ja kaitsemeetmetest peetakse hästi kinni.

Turismiga seotud ohud orhideedele võib jagada otsesteks ja kaudseteks.
Otsesed mõjud on taimede korjamine, pinnase muutmine kas tallates või liiklusvahenditega, üksiti näiteks ratsutades, prahistamine, elupaikade vähenemine ja killustumine turismitaristu rajamise tõttu jms. Kaudselt võib turism kaasa tuua invasiivsete liikide ja patogeenide leviku.
Üks suurimaid otseseid mõjusid on tallamine. Selle mõju taimestikule on palju uuritud ja on selge, et mida suurem on tallamiskoormus, seda enam väheneb taimestiku katvus ja liigirikkus ning viimasena jäävad püsima vaid ruderaalid.
Kui tallamiskoormus ületab teatud piiri, muutub ka mulla struktuur ja sedakaudu mulla elustik. Õitsvate taimede tallamist saab mingil moel vältida, kuid noorte (juveniilsete) isendite kahjustamist on raske ära hoida ka parima tahtmise juures, sest neid eriti õrnu taimi ei ole kuigi lihtne märgata.
Loodusturismi, sh. orhideeturismi korralduse puhul on oluline järgida kasvukohtade ja liikide kaitsest tulenevaid piiranguid, mis on kirjas looduskaitseseaduses ja kaitsealade kaitse-eeskirjades. Ehkki turismi mõju ökosüsteemidele on viimastel aastatel üha enam uuritud, on teaduslik teave selle mõju kohta orhideepopulatsioonidele veel võrdlemisi puudulik. Praegu saame kasutada üksnes kaudseid tõendeid.
Eesti orhideekaitse klubi on korduvalt arutanud võimalusi, kuidas tagada loodus- ja orhideeturismi jätkusuutlikkus. Sõnastasime giididele, reisikorraldajatele ja matkajatele orhideeturismi hea tava põhimõtted, millest juhinduda ning ühtlasi ärgitada aru pidama ja täiendusi tegema.

----------------------------------------------
Tekstikast
ORHIDEETURISMI HEA TAVA

Hoidugem viimast turiste I kategooria kaitsealuste liikide kasvukohtadesse.

Kui võimalik, kasutame kaitsealuste taimedeni jõudmiseks avalikke teid, sihiteid või tähistatud matkaradu, märgade koosluste korral laudteid.

Taimede vaatlemiseks kasutame binokleid ja pildistamiseks statiivi ning kohast objektiivi: „lilledele” ei pea pääsema lähemale kui linnupesadele! Kasvukohas ei ole sobilik tallata ega lesida. Enne loodusretke hangime huvilistele enda või teiste Eesti loodusfotograafide ülesvõtted (paberil või digitaalselt) huvialustest liikidest, et igaüks ei oleks sunnitud kehvades oludes ja kiirustades fotojahiga tegelema.

Hoidugem käimast kasvukohtades, kus leidub ainult üksikuid isendeid (puhmikuid). Püüdkem selle poole, et hooajal ei ületaks turistide hulk kõige tundlikuma kaitsealuse liigi populatsiooni ohtrust.

Eriti populaarsetes paikades on tallamise vähendamiseks mõistlik märkida ära vaatluskoha piirid. Samas hoidugem selliste kohtade ülereklaamimisest.

Kui kaitseala külastuskorraldus ei hõlma huvialust kaitsealust liiki, külastame võimaluse korral koormuse hajutamiseks populatsioone, mis asuvad väljaspool kaitsealasid, kohtades, kus teised matkakorraldajad ei liigu, võimalust mööda kas oma isiklikul või tuttava maaomaniku maavaldusel. Pärandkoosluste puhul suureneb loodusretke väärtus veelgi, kui külastuskorraldajana osaleme ühtlasi niitude hooldamisel.

Kandkem hoolt selle eest, et need kaitsealuste liikide populatsioonid, kelle vaatlusteks oleme retki korraldanud, oleksid kantud loodusvaatluste andmebaasi. Jagades oma pikaajalisi vaatlusandmeid huviväärse populatsiooni kohta, äratame üksiti usaldust ja hoolivust ka külaliste seas.


Hea loodusgiidi või reisikorraldajana on meil ülevaade kaitsealuste liikide populatsioonide seisundist ning me suudame jälgida ja anda hinnangu, kuidas meie korraldatud retked neid mõjutavad.
--------------------------------------------

Tiiu Kull (1958) on EMÜ botaanikaprofessor, kauaaegne Eesti orhideekaitse klubi president.
Aat Sarv (1965) on keskkonnaameti looduskaitsebioloog, Eesti ökoturismi ühenduse ja Eesti orhideekaitse klubi liige.



Tiiu Kull, Aat Sarv
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012