Eesti Looduse fotov�istlus
09/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
reisikiri EL 09/2003
Karst loob Balkanile kaunid vormid

Aadria mere rannikul asuv Horvaatia on ks Euroopa viksemaid riike: pindalalt vaid veidi suurem kui Eesti. Ent pelgalt pilk kaardile on petlik. Kui mujal Euroopas tuleb mitmesuguste looduselamuste kogemiseks lbida pikki vahemaid, siis Horvaatias vib oma silmaga nha suuri kontraste alla 100 km raadiuses.

Horvaatia knuline rannik on tis pikitud tuhandeid omanolisi saarekesi. Niteks rahvuspargina kaitse alla vetud Kornati saarestik koosneb le sajast saarekesest, laiust ja rifist ning on suurim saarestik kogu Vahemeres. Mgisel sisemaal pakuvad silmailu ulatuslikud karstialad, mille teevad ainulaadseks maa-alused jed, kosed, jrvekesed ja koopad. Sna karst on tuletatud naaberriigis Sloveenias asuva Krasi karstiplatoo jrgi, kus hakati karstumist esimest korda phjalikumalt uurima. Horvaadid on uhked oma rikkaliku loodusprandi le: selles vikeses riigis on seitse rahvusparki, mis erinevad ksteisest nii klimaatiliselt, pinnavormidelt kui ka fauna ja floora poolest. Meil nnestus oma lhikese reisi jooksul kia neist kolmes Plitvice jrvestiku, Krka je ja Paklenica mestiku rahvuspargis.

Seitsmest rahvuspargist tuntuim Plitvice jrvestik asub Horvaatia mgisel sisemaal, riigi thtsaima ZagrebiSpliti maantee vahetus lheduses. Meie sitsime sinna Splitist, mis jb Plitvicest ligikaudu 230 km luna poole. Tuli tdeda, et kilomeetrid petavad: mgiteedel kulus selle vahemaa lbimiseks ligi kaks korda rohkem aega kui laugel maastikul. Mida enam phja poole, seda laugemaks lks tee ja jahedamaks ilm. Meile oli suureks llatuseks, et mestik vib nii suurel mral takistada soojade humasside liikumist rannikult sisemaale. Kui Aadria mere rannikul oli ilm veel septembri keskel suviselt soe (ligikaudu 25 C), siis mgede vahel asuvas Plitvice rahvuspargis nitas termomeeter vaid veidi le kmne kraadi.

1979. aastal lisati see ks Euroopa ilusaimaid rahvusparke UNESCO maailmaprandi nimestikku. Plitvice prliteks on kuusteist eri tasapinnal paiknevat jrve, mis on hendatud koskede ja veekaskaadidega, luues muinasjutulise hkkonna. Lopsakate pgimetsade vahele peitunud trkiissinise veega jrvekesed on vga vikesed, kuid sgavad (kuni 40 m). Paiknemise jrgi eristatakse lemist ja alumist jrvestikku, mille vahele jb lejnud jrvedest tunduvalt suurem Kozjaki jrv. Kik need jrved toituvad philiselt kolmest mgijest ja arvukatest ojadest, millest osa voolab kohati maa all.

Plitvice jrvede tekkelugu on vga omaprane, pakkudes suurt huvi teadlastele. lemised jrved, mis on vanemad kui alumised jrved, on tekkinud kaljungudesse philiselt erosiooni toimel. See-eest terrassidena kanjonites paiknevad alumised jrvekesed on hoopis ebaharilikuma pritoluga. Nimelt alles hiljuti tehti kindlaks, et need kriidikaljude vahel olevad jrved kujunesid veetaimede ja sammalde (Bryum, Cratoneuron jt.) elutegevuse ehk nn. biogeneesi tagajrjel kigest mni tuhat aastat tagasi. Soodsal temperatuuril ja suurenenud vee aeratsiooni mjul hakkavad samblad kiiresti kasvama ja ladestavad endasse vees hljuvaid kaltsiumkarbonaadi osakesi. Aja jooksul kasvavad miljonid taimed ksteise peale ning ladestunud travertiinist ehk allikalubjast kujuneb ha krgem barjr. Sellise loodusliku tammi taga hakkab veetase jrjest tusma ning tasapisi muutuvad ha sgavamaks ka jrvekesed. On kindlaks tehtud, et Plitvices kasvab travertiinikiht keskmiselt 13 cm aastas. Kui krvuti asub mitu jrve, vib juhtuda, et allavoolu asuva jrve tamm kasvab kiiremini ning ujutab le ka leval pool paikneva veekogu. Niteks Plitvice suurim jrv Kozjak (veidi viksem kui Phajrv) on moodustunud viie vikese jrvekese liitumisel. Seda tendavad leujutatud endised kaldad, mis asuvad umbes viis meetrit allpool veepinda.

Plitvice rahvuspark on vga mgine: krgeim tipp Mala Kapela mestikus ulatub 1280 meetrini, ent madalaim punkt paikneb vaid 400 meetrit le merepinna. Seega ulatub krguste vahe rahvuspargi piires peaaegu he kilomeetrini. Plitvice rahvuspargi suur vrtus on plised pgi- ja segametsad, mis katavad le kahe kolmandiku 200 km2 kogupindalast. Siin vib kohata karusid ja hunte, kes mujal Euroopas on peaaegu kadunud. Metsad on pargi kaitsmise seisukohalt limalt thtsad, kuna muidu hakkaks dolomiitne kaljupinnas kiiresti erodeeruma ja tidaks pisikesed jrved kiviklibuga. Jrvede kristallselge vesi on vga soodne elupaik rikkalikule vee-elustikule, sealhulgas jeforellile, keda kalda lhistel vees vib nha suurte parvedena. Ilmselt on forellid harjunud toitu nuruma arvukatelt turistidelt. Tundub, et igas vikeses lombikeses elutseb isoleeritult ks forelliasurkond ning alles kevadise suurvee ajal on neil vimalik hest lombist teise rnnata.


Matkaraja lbimiseks kulub peaaegu terve pev, seega tuleks rahvuspargi jaoks piisavalt aega varuda. Kuigi pargis kivate turistide arv suureneb iga aastaga, on seal siiski vimalik rahulikult loodust nautida. Rahvuspargil on kaks sissepsu: ks neist algab lemiste jrvede ja teine alumiste jrvede juurest. Meie alustasime matka levalt allapoole. Jalgradade alguspunkti viis meid rongi meenutav siduk, mis mda serpentiine kuristike kohal tiirutades aina krgemale mgedesse tusis.

Matkamarsruut oli vga vaheldusrikas. Esmalt lksime mda laudteed le suurt lodu meenutava karstiala, kus krkjate ja rohupuhmaste vahel vulisesid pisikesed ojakesed. Kohati voolasid ojakesed lausa maa all, tustes pinnale vahetult enne jrske langusi. Allpool asendus lodu pgimetsaga. Mda jalgrada allapoole astudes avanevad imeilusad vaated arvukatele koskedele ja jugadele, mis hendavad eri tasandil asuvaid lompe ja jrvekesi. Mned suuremad ojad moodustavad langedes kmneid pikese kes sillerdavaid jugasid.

Kui kige lemiste jrvede lheduses on veekaskaadid pisikesed, siis allamge laskudes muutuvad need jrjest suuremaks. Suurimad kosed, mille krgus on ligikaudu 25 meetrit, asuvad Galovaci ja Gradinsko jrvede vahel. Seda veemllu jlgides tekib tunne, et midagi nii ilusat pole varem kogenud. Veejoad tekitavad krgelt langedes poorsesse karstipinnasesse suuri svendeid. Ehkki pindalalt vikesed, on need lombid kohati vga sgavad. Niteks 10-meetrise lbimduga lombikese sgavus vib olla kuni 45 meetrit. Phjamaa inimese jaoks tekitab elevust ka jrvede niduslik sinirohelise varjundiga vesi. Vee vrvus on tingitud valguskiirte murdumisest erakordselt lbipaistvas vees ning valguse peegeldumisest veekogude phja katvalt tihedalt roheliselt vetika- ja samblavaibalt.

le Kozjaki jrve viis meid vike elektrimootoriga praam. Sealt edasi liikudes judsime alumiste jrvekesteni, mida mbritsevates kriidikaljudes on arvukalt koopaid. Kige suurem koobas, kus kisime, oli aukartust ratavate mtmetega ligi 165 m pikk ja 46 m krge. Sealsamas lhedal asub rahvuspargi kige suurem tmbenumber 72 m krgune juga. Erinevalt teistest jugadest ei henda see eri tasapinnal olevaid jrvi, vaid on kanjonisse suubuv Plitvice-nimeline jgi. Joa juurest viis trepp les mkke. See lisapingutus tasus end kuhjaga ra. Metipus olevalt vaateplatvormilt avanev vaade vimsale vetemngule ja kogu alumisele jrvestikule pani ahhetama nii mnegi mehe. Plitvice juga koos lhestikku asuvate viksemate koskede ning veekaskaadidega langeb kanjoni phjas voolavasse Korana jkke. Seda arvukate koskede hinemiskohta nimetatakse Sastavciks, mis tlkes thendab hinenud veed.

Plitvice lummavatest vaatepiltidest annab ehk aimu ka see, et ettenhtud 56 tunni asemel kulus meil matkaraja lbimiseks mrkamatult kaheksa tundi.


Kanjonis voolav Krka jgi on kige erilisem neist Horvaatias leiduvatest arvukatest maalilistest jgedest, mis saavad alguse mgiselt sisemaalt ja suubuvad Aadria merre. See 52 km pikkune jgi moodustab karstipinnasesse jrvi, koski ja krestikke. Erinevalt karge kliimaga Plitvicest asub Krka rahvuspark otse Aadria mere rannikul ning tervitab meid lhistroopilise soojusega. Rahvusparki judmiseks tuleb kigepealt sita vikesesse linnakesse nimega Skradin, mille sadamast vljuvad praamid rahvuspargi sdamesse. Laevasit krgete kaljude vahel asuvas lahesopis kestab umbes 20 minutit.

Kuigi Krka kosed ei ole nii krged kui Plitvices, on need vimsama lbivooluga. Krgeim kosk Krka jel on Roski Slap, mis langeb alguses madalate kaskaadidena ja siis kitselt kukub 25 meetrit allapoole. Peale seda koske saab Krka jest jrveke, mille keskel asub vike saar koos kloostriga. Seejrel voolab jgi jrjekordselt kanjonist alla see on viimane kosk enne suubumist merre. See veekaskaad Skradinski Buk koosneb 17 jrjestikusest kosest, mille jooksul jgi langeb le 50 meetri. Maaliliste koskede vahel asub ka ks vesiveski, mis on kohandatud muuseumiks. Saame teada, et videtavalt ehitati Krka jele 1895. aastal maailma esimene hdroelektrijaam. Vga eriline on ka seda ala mbritsev park lopsaka lhistroopilise loodusega. Vimsat vetemllu saab kige paremini nautida arvukatelt sillakestelt ja eenduvatelt kaljunukkidelt. Matkarada ei ole vga pikk ja olulisematest kohtadest saab levaate kolme-nelja tunniga.

Krka on ks huvitavamaid Euroopa jgesid ka mitme endeemse kalaliigi tttu. Siinsest kalastikust on seitse liiki Aadria mere endeemid ning ks lheline elab ainult siin, Krka jes.


Paklenica rahvuspark asub Krka jest veelgi luna pool. Horvaatia suurima meaheliku Velebiti lunanlvadele rajatud kaitseala mbritseb kahte sgavat kanjonit, mis lhestavad mestiku 14 km ulatuses kaheks osaks. Paklenica rahvuspargi krgeim tipp knib 1563 meetrini merepinnast. Kaks kolmandikku rahvuspargi pindalast on kaetud plise pgimetsaga, mis krgematel menlvadel asendub musta mnniga. Suurem kanjon Velika Paklenica on alpinismi harrastamiseks lausa ideaalne koht, kuna siin on suurima pstloodis kaljuseina suhteline krgus ligikaudu 400 meetrit. Kanjoni phjas voolab pisike, peaaegu kuivanud ojake, mis ainult suurte paduvihmade ja kevadiste sulavete ajal muutub krestikuliseks jeks. Seetttu tundub lausa uskumatu, et seesama veenire on uuristanud aastatuhandete jooksul kaljude vahele hiigelsuure kanjoni. Velika Paklenica menlvadel leidub mitmeid eri pikkuse ja raskusastmega matkaradu, mille hulgast igaks saab valida just enda jaoks sobivaima. Vike kanjon, Mala Paklenica, on veidi viksem, kuid sealsed rajad nuavad matkajalt spetsiaalset varustust ning on seetttu eriti hinnatud tsisemate matkasellide seas.

Kuna Paklenica med koosnevad murenevast lubjakivist, siis leidub siin ka palju urkeid ja koopaid. Koobasteni judmine osutus kllaltki vaevarikkaks. le tunniajaline matk lesmge vttis pris vhmale, ent oli kahtlemata seda vrt. Suurimas koopas (ligi 65 m pikk, 40 m lai ja 32 m krge) vis imetleda hmmastava pikkusega stalaktiite (kuni 20 m). Kuna mgedes on edasiliikumine vaevaline ja vahemaad on pikad, siis kogu Paklenica ilu nautimiseks hest pevast ei piisa. Enne hmardumist judsime veel kia all orus metsameeste onnis. htul pimenes nii kiiresti, et tagasiteel mda ebatasast kanjoni phja olid kiviastmed vaevu-vaevu mrgatavad. Samas oli see ka vga pnev, sest mberringi krgusid vimsad kaljurahnud ning kottpimedusest kostus kilkide ja ritsikate ha valjenev sirin.

Suurest krguste erinevusest tulenevalt on Paklenica rahvuspargi taimestik ja loomastik vga mitmekesised. Pargi uhkus on kaeluskotkas, kelle tiibade siruulatus ulatub 2,6 meetrini. Imetajatest vib kohata karusid, metskasse, metssigu ja nugiseid. Sooja Vahemere lheduse tttu on siin ka vga rikkalik roomajate ja putukate fauna.


Kodusja tandrist saab turismimaa. Horvaatia sisemaal vib leida rohkesti jlgi aastatel 19911995 peetud kodusjast. Reisi jooksul sitsime korduvalt lbi inimthjade varemetes klade. Paljude majade seintes ja katustes haigutasid suured pommiaugud. Kodusja algul surus serblaste sjavgi horvaatide iseseisvuspdlused julmalt maha, kuid hiljem olukord muutus ning serblased trjuti riigist vlja. Ka tnapeval, iseseisvas katoliiklikus Horvaatias, on paljud igeusklikud serblased sunnitud tagakiusamise hirmus kodupaigad maha jtma ja teistesse riikidesse pgenema.

Hoolimata lhiminevikus peetud lahingutest on Horvaatia praegu kiiresti arenev maa. Soodsa geograafilise asendi, fantastilise looduse ja rikkaliku kultuuriprandi tttu elab ja areneb Horvaatia paljuski tnu turismile. Kohalik rahvas on vga klalislahke ja sbralik. Kuna paljude horvaatide philine elatusallikas ongi turistide majutus, siis leidub siin peaaegu igas teises majapidamises tuba (horv. sobe) vi korter (apartman), mida ritakse vlja palju odavamalt kui kohalikes hotellides. Niteks kahe inimese toa hind koos kigi mugavustega ei letanud enamasti 350 krooni (150 kunat). Mitmel pool pakuti meile koguni koduveini ja -kooki. Horvaatia on maa, mille imeprane loodus ja lahke rahvas kutsub ha uutele avastusretkedele.


Vallo Tilgar (1973) on T zooloogia ja hdrobioloogia instituudi teadur.



Vallo Tilgar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012