Eesti Looduse fotov§istlus
2012/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov§istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Alaska EL 2012/9
Merisaarmad pidid maksma r´┐Żnka hinda II

J´┐Żtkame juuni-juulinumbris ilmunud artiklit sellest, kuidas eesti juurtega maadeuurija Otto von Kotzebue on kirjeldanud 18.´┐Ż19. sajandil Alaskat haaranud karusnahapalavikku ning aleuutide ja tlingiti indiaanlaste olukorda.

Ekspeditsioon pidi tooma teateid karusloomade kohta. Leitnant Otto von Kotzebue ´┐Żmbermaailmareis prikil Rjurik (1815´┐Ż1818) oli eraekspeditsioon, mille kulud kandis teaduste soosijana tuntuks saanud krahv Nikolai Rumjantsev. Tema kulul ehitati Turus kuusepuust kahemastiline purjelaev ja tema maksis ka varustuse eest (sh. teadusinstrumendid) ning meeskonnale palgad. V´┐Żimalik, et ´┐Żritust toetas ka Vene-Ameerika kompanii (VAK), nii nagu see oli Adam Johann von Krusensterni esimese Vene ´┐Żmbermaailmareisi puhul (1803´┐Ż1806).
VAK oli pooleldi riiklik, pooleldi eraettev´┐Żte, monopoolsete ´┐Żigustega ´┐Żri´┐Żhing, mille tulu tuli Alaska karusnahakaubandusest. Selle osanike hulgas oli Alaskas rikastunud suurkaupmehi, j´┐Żukaid aristokraate, k´┐Żrgeid riigiametnikke; omanikeringi kuulusid ka tsaari perekond ja l´┐Żhikondlased. Kompanii allus otse kaubandusministeeriumile ning Rumjantsevil kui endisel v´┐Żlis- ja kaubandusministril ja pealegi aktsion´┐Żril oli k´┐Żllalt suur m´┐Żju direktorite n´┐Żukogule.
L´┐Żks aga nii, et Balti merelt lahkuti tsaari loal merev´┐Że lipu all. Kotzebue´┐Żle oli selline asjade kulg v´┐Żga meeltm´┐Ż´┐Żda, sest VAK-i keisrikulliga lipp oleks andnud selgelt m´┐Żrku, et tegu on Vene kaubalaevaga. Kotzebue sihid olid aga m´┐Żnev´┐Żrra teistsugused.
Ent kaupmeeste surve ei kadunud kuhugi. Komand´┐Żr pidi teel olles saatma Peterburi ettekandeid Rumjantsevile, kes edastas teabe VAK-i direktoritele. Reisikirjast v´┐Żib lugeda, et Kotzebue´┐Żl tuli t´┐Żlgi abil Ameerika asukatelt v´┐Żlja uurida k´┐Żik, mis v´┐Żimalik: v´┐Żga oluline oli ameeriklaste kaubavahetus t´┐Żukt´┐Żidega; kus ja milliseid karusloomi ette tuli jne. Korduvalt on ta reisikirjas maininud tulirelvi ja nende m´┐Żju metslastele, samuti tubakat, klaashelmeid, metallpadasid, teekanne jms., millega meelitati ligi p´┐Żliselanikke. ´┐Żhtlasi ei j´┐Żta Kotzebue v´┐Żlja ´┐Żtlemata oma arvamust merisaarmaste lausk´┐Żttimisest ning aleuutide haletsusv´┐Ż´┐Żrsest olukorrast VAK-i asundustes.

Esimene kohtumine. Rjurik v´┐Żttis 1816. aasta juulis Kamt´┐Żatkal peale kompanii kuus madrust ja aleuudist t´┐Żlgi. Pardale t´┐Żsteti suur nahkadest merekajak, mida l´┐Żks kindlasti vaja madalas vees s´┐Żitmiseks. 27. juulil oldi juba Saint Lawrence´┐Żi saare all v´┐Żikeses lahes, kust l´┐Żhima kaldani oli kaks miili.
Kaldal v´┐Żis n´┐Żha elamuid ja inimesi. Kotzebue lasi kaks paati valmis seada, et minna maale ning tutvuda kohalike elanikega, kelle juures ei olnud k´┐Żinud veel ´┐Żkski Euroopa meres´┐Żitja. ´┐Żksiti oli soov lasta loodusteadlastel (´┐Żks neist oli Tartust p´┐Żrit Johann Friedrich Eschscholtz) uurida seda tundmatut saart. Enesekaitseks v´┐Żeti ´┐Żhes musketid ja m´┐Ż´┐Żgad.
Luupidele s´┐Żitis vastu baidara ´┐Ż suur kajak k´┐Żmmekonna saarlasega. Inimesed ei kartnud l´┐Żhenejaid, h´┐Żikusid valjult, tegid veidraid liigutusi, lehvitasid piikide otsas karusnahku ja kutsusid neid ´┐Żestidega enda juurde. Kotzebue j´┐Żi valvsaks, sest kohalike paatides olid kaitseriistad: odad, vibud ja nooled. Tervitused vahetatud, k´┐Żsisid nad sedamaid tubakat. Kui v´┐Ż´┐Żrad astusid elamute poole, haaras kohalikke elanikke kabuhirm, naised p´┐Żgenesid m´┐Żgedesse. M´┐Żned uljamad mehed j´┐Żid paigale, ent olid valmis v´┐Żhimagi kahtlase liigutuse peale pakku jooksma.

Tundus, et selle rahva peamine elatusallikas oli vaalade, h´┐Żljeste ja morskade jahtimine, sest kaldal hakkasid silma vaid vaalaribidest ja morsanahkadest ulualused. Keltsa raiutud s´┐Żgavasse auku olid tallele pandud talvevarud: vaala´┐Żli ja -rasv, kuivatatud h´┐Żlgeliha ning morsakihvad. Kotzebue kahetses, et ei m´┐Żistnud selle rahva keelt: nendelt oleks v´┐Żinud palju huvitavat teada saada. T´┐Żlk kinnitas, et saareasukad olid keele ja k´┐Żige muu poolest v´┐Żga sarnased Alaska poolsaare rahvaga, kelle juures ta ise oli m´┐Żnda aega elanud. Vibusid ja nooli, mille voolimisel oli oskuslikult kasutatud metalli, said nad t´┐Żukt´┐Żidelt, ´┐Żhtlasi j´┐Żudsid t´┐Żukt´┐Żide kaudu siia Euroopast p´┐Żrit keedun´┐Żud.
See oli Kotzebue´┐Żle ja ta reisikaaslastele esimene kohtumine Ameerika elanikega, t´┐Żpsemalt Siberi jupikitega (Siberian Yupiget). Meremehed vahetasid n´┐Ż´┐Żpide ja muu t´┐Żhja-t´┐Żhja eest hulga loomasooltest kamleikasid, mis olid uduse r´┐Żske ilmaga h´┐Żdatarvilikud [3, 4].

Alaska rannikul. 30. juulil oli ilm p´┐Żikeseline, selgelt paistis Kingi saar, Walesi Printsi neem ja Aasia rannik. Kotzebue´┐Żl oli r´┐Ż´┐Żm selles piirkonnas, Gvozdevi (t´┐Żnap´┐Żeval Diomidi) saarter´┐Żhmas, leida uus saar: ta nimetas selle Adam Johann von Krusensterni leitnandi j´┐Żrgi Ratmanoviks (n´┐Ż´┐Żdisajal kannab nime Suur Diomede).
Walesi Printsi neemelt sirutus l´┐Ż´┐Żnde madal maa, kus oli n´┐Żha arvukalt jurtasid, vaalaluudest kalakuivatus´┐Żrsi ja nende ´┐Żmber tegutsenud inimesi. Kui j´┐Żrgmisel p´┐Żeval mindi madala liivase rannikuga tutvuma, tervitasid neid k´┐Żlas vaid koerad, kes sarnanesid v´┐Żga Kamt´┐Żatkal n´┐Żhtud veokoertega. K´┐Żidi isegi ´┐Żjurtade´┐Ż, ´┐Żigemini maakodade katustel, mis paistsid eemalt kui k´┐Żnkad. Ent n´┐Żhtavale ei ilmunud ´┐Żhtegi inimest. Tutvumisretkel selgus, et tegu on ´┐Żhe kitsa v´┐Żina suudmes asuva saarega (´┐Żi´┐Żmarjovi saar Sar´┐Żt´┐Żevi v´┐Żinas).
Seej´┐Żrel purjetati itta lahte, kuid hulk leetseljakuid ja tugev voolus takistasid s´┐Żitu. Kuna Beringi v´┐Żinas sai purjetada v´┐Żga l´┐Żhikest aega, siis oli aeg kallis ning Kotzebue otsustas seda maad t´┐Żpsemalt uurida j´┐Żrgmisel aastal.
Saare p´┐Żhjatipu tagant ilmus lagedale kaks baidara´┐Żt k´┐Żmne inimesega. Metsikud karjed ja suur hulk relvi viisid Kotzebue m´┐Żttele, et neil on halvad kavatsused. Vaevalt oli ta j´┐Żudnud p´┐Żssi haarata, kui ´┐Żameeriklased´┐Ż kahmasid luubi pardast kinni ja sihtisid salka vibudega. Komand´┐Żri laskeriist ajas nad naerma ja vaid madruste teravad saablid sundisid baidara´┐Żdel tulijad taganema.
Augusti esimesel p´┐Żeval liiguti piki itta kaarduvat kallast ning j´┐Żuti suure lahe suudmesse. K´┐Żrge k´┐Żnka otsast avanes rannal vaade avarale rohelisele tasandikule, kus oli n´┐Żha ka soid ja v´┐Żikesi j´┐Żrvi; tasandikku ilmestas k´┐Ż´┐Żnuline j´┐Żgi. P´┐Żhjas m´┐Żeharjadel helkis lumi. Laevameeskond kohtas siin taas p´┐Żliselanikke. Relvad olid nad j´┐Żtnud vees´┐Żidukitesse, aga varrukate sees olid varjul noad. M´┐Żlemad pooled silmitsesid ´┐Żksteist ainiti ja j´┐Żlgisid iga liigutust. Kotzebue laskis heade kavatsuste m´┐Żrgiks jagada tubakat, kaks vanemat said noad ja k´┐Ż´┐Żrid.
Elanikud j´┐Żrgnesid Rjurikule, osutasid piikide otsa torgatud karusloomanahkadele ja siis lahesuule, justkui andes m´┐Żista, et neid loomi elab sealpool rohkesti. Pussnugade, peeglite ja tubaka vastu vahetasid nad vaid k´┐Żsit´┐Ż´┐Żd, ´┐Żmustade´┐Ż rebaste eest n´┐Żudsid pikki nuge [3, 4]. Need ´┐Żindiaanlased´┐Ż olid tegelikult Kirde- ja P´┐Żhja-Alaska ranniku ning saarte asukad injupiakid, kes k´┐Żnelevad inuiti keele murret (Inupiak, ka Inupiat, Inupiatun).

Kotzebue lahes. 11. augustil purjetas prikk piki lahe l´┐Żunapoolset kallast. Edelas paistis vaid meri ja kaptenile tundus, et sealpool v´┐Żis saada alguse oletatav v´┐Żin (Loodev´┐Żil). J´┐Żrgmise p´┐Żeva varahommikul selgus, et lahe s´┐Żgavus v´┐Żhenes ja otsinguid oli vaja j´┐Żtkata teises suunas. Maale mindi ´┐Żhe v´┐Żikese j´┐Że l´┐Żhedal. Kotzebue matkas koos ´┐Żi´┐Żmarjovi ja kolme madrusega l´┐Żunasse. Teel sattusid nad kokku vana mehe ja noorukiga. Kotzebue k´┐Żskis madrustel paigale j´┐Ż´┐Żda ja asetas l´┐Żhenedes p´┐Żssi maha, mispeale p´┐Żlisasukad panid vibud ja odad k´┐Żest. J´┐Żrgnes kombekohane tervitus: kaisutati ja h´┐Ż´┐Żruti ninasid vastamisi.
Pere ulualuseks oli tugedel seisev suur paat, mille ´┐Żle olid heidetud morsanahad. Nurgas istus kahe v´┐Żikese lapsega naine. Juustes kandis ta klaasp´┐Żrleid ning k´┐Że ´┐Żmber raud- ja vaskv´┐Żrusid. Telgi juures oli kaks paati: ´┐Żks v´┐Żike, jahi tarbeks, teine suurem, et vedada kraami. ´┐Żhtlasi oli seal virn nahku, millest ka k´┐Żlalistele ´┐Żks nugisenahk kingituseks anti. K´┐Żsimuse peale, kust nad olid saanud Euroopa esemeid, osutasid v´┐Ż´┐Żrustajad lahesuule. K´┐Żlalised, kes olid sealt tulnud, t´┐Żid karusnahkade ja valmisriiete eest p´┐Żrleid, tubakat ja puitu vibude ja noolte jaoks (Walesi Printsi neem oli ´┐Żks Alaska ja Siberi ranniku elanike aastalaada paiku). Kotzebue on nentinud: ´┐ŻPole kahtlust, et t´┐Żukt´┐Żid saavad siit nahku, millega nad venelastega kauplevad.´┐Ż Kui ta aga pidas p´┐Żssiga jahti nepile, selgus, et see pere n´┐Żgi tulirelva ning selle purustavat j´┐Żudu esimest korda elus.
Kotzebue oli veendunud, et tema avastatud laht ´┐Ż peab aja jooksul pakkuma eeliseid karusnahaloomadega kauplejatele, sest neid loomi on siin ´┐Żlik´┐Żlluses. Minu arvates v´┐Żiks meie valitsus rajada Beringi v´┐Żinast p´┐Żhja maismaa rannikule mitu asulat inglaste Hudsoni lahe kompanii eeskujul, kes laiendas oma kaubandust sellest lahest kaugele l´┐Ż´┐Żnde´┐Ż [3, 4].

Unalaskast Californiasse. 1816. aasta 7. septembril sisenes prikk Illuliki sadamasse Unalaskal. Asunduse ´┐Żlem Krjukov laskis meremeestele sauna k´┐Żtta. Pidus´┐Ż´┐Żgiks tapeti koguni veis, aedadest toodi kartulit ja r´┐Żikaid. Aleuutidel oli parasjagu k´┐Żsil vaalajaht ja kala soolamine talveks. N´┐Ż´┐Żd tuli neil veel k´┐Żlalistele toitu hankida. K´┐Żtid suundusid jahile, lasksid merelinde ja k´┐Żisid kaljudelt linnumune korjamas.
15. septembri koidikul l´┐Żbis Rjurik Unimaki merekitsuse ning sisenes Vaiksesse ookeani. Tugev p´┐Żrituul t´┐Żukas laeva kiiresti California poole ning oktoobri alguses heideti ankur San Franciscos. California oli tollal Hispaania koloonia. Frantsiskaani misjon´┐Żrid toimetasid aega viitmata laevale v´┐Żrskeid puu- ja aiavilju ning liha. Kotzebue oli h´┐Żmmeldunud, kui kuberner don Vincente de Sola andis talle 17. oktoobril teada, et Californias oli vangis venelasi. Konflikt oli tekkinud seepeale, kui ´┐Żks VAK-i laev oli Hispaania seaduste vastaselt ´┐Żritanud San Franciscos kaubelda (Kotzebue ei ole t´┐Żpsustanud, millega) ja tragunid olid osa meeskonda kinni v´┐Żtnud. Kuberner palus Kotzebue´┐Żl kinnipeetud Rjurikul minema toimetada, aga v´┐Żikesel laeval oli kohta vaid kolmele. N´┐Żukogudeaegsest Kotzebue reisikirja kordustr´┐Żkist [4] on tsensor maha kriipsutanud osa kapteni lauset, mis ingliskeelses t´┐Żlkes [3] on alles: ´┐Ż .. seep´┐Żrast ma valisin kolm venelast, kes olid kannatanud teise s´┐Ż´┐Żtegude p´┐Żrast ja olid kaua olnud Ameerika kompanii teenistuses´┐Ż.
See ´┐Żteine´┐Ż, kelle nime kapten on etten´┐Żgelikult enda teada j´┐Żtnud, oli Rossi koloonia ´┐Żlem Ivan Kuskov, kellest ta on mujal juttu teinud. Rjuriku k´┐Żlask´┐Żigu ajal j´┐Żtkas Kuskov jultunult merisaarmaste salak´┐Żttimist hispaanlaste silme all. See pani rjuriklased piinlikku olukorda, kuid ekspeditsiooni juht targu vaikis sellest. Loodusteadlane Adelbert von Chamisso on avameelselt kirjutanud, milline oli aleuutide elu VAK-i ´┐Żkaitse all´┐Ż: ´┐ŻVenelased mitte ainult ei tarvita neid p´┐Żhjarahvaid ´┐Żra enda kasuks, vaid laenavad neid veel v´┐Żlja teistele poole kasumi eest. Olen kohanud kodiaklasi isegi nii kaugel kui Sandwichi saartel [Hawaii]´┐Ż. Liigutav oli ´┐Żhe vangi, Ivan Stroganovi lugu; temast pidi saama laeval kajutiteener. Mees lootis peagi kodu n´┐Żha, aga veel enne ´┐Żras´┐Żitu pidi ta minema jahile. P´┐Żssirohusalv plahvatas ja ta suri pardal hirmsatesse haavadesse [1, 3, 4].
Kotzebue ei ole j´┐Żtnud mainimata, et ´┐ŻCalifornia rannikul tuleb ette suurel hulgal merisaarmaid; kuna varem ei olnud neid siin ´┐Żldse n´┐Żha, tuleb oletada, et nad saabusid siia Aleuudi saartelt ja Ameerika p´┐Żhjaosast, p´┐Żgenedes sealsete j´┐Żlitajate eest´┐Ż [3, 4]. Merisaarmaste looduslik levila ulatus siiski Ohhoota ja Beringi merest California poolsaareni. Enne 18.´┐Ż19. sajandi jahipalavikku elas California rannikumeres 16 000 merisaarmast. Jahialad olid San Bruno, San Jose ja San Mateo j´┐Że suudmed, San Francisco laht ja Faralloonide saarestik. Kui saarmad hakkasid Bodega lahest kaduma, saatis Kuskov p´┐Ż´┐Żgisalgad San Francisco lahte, kuhu ´┐Żksiti ilmusid saaki p´┐Ż´┐Żdma ameeriklased ja inglased. N´┐Żnda olid 1830. aastateks ka sellest asurkonnast j´┐Ż´┐Żnud j´┐Żrele riismed. M´┐Żnedel isenditel ´┐Żnnestus ohjeldamatust p´┐Ż´┐Żgist siiski eluga p´┐Ż´┐Żseda: 1911. aastal avastati Big Suri lahes v´┐Żike, poolesajapealine kari. Neist sai alguse uus populatsioon, mis levis aegamisi selle liigi endisele asualale. Ent Bodega lahes pole saarmaid siiani.

P´┐Żrast talvekuid Marshallidel suunduti taas p´┐Żhja. Aprillis 1817 m´┐Żratses Beringi meres peaaegu orkaanini paisunud torm. V´┐Żike purjekas oli seet´┐Żttu t´┐Żsises uppumisohus. K´┐Żvasti kannatada saanud laev j´┐Żudis siiski kuu l´┐Żpul VAK-i asundusse Unalaskasse. Kohe alustati ka purjeka remonti ning juunis oli Rjurik taas s´┐Żidukorras. Selleks ajaks oli ´┐Żle mere kohale j´┐Żudnud ka kaks t´┐Żlki, kes oskasid Alaska poolsaarest p´┐Żhjas elavate rahvaste keeli. 29. juunil oli laev j´┐Żlle purjede all ning v´┐Żtnud kursi mandri looderannikule, et j´┐Żtkata eelmisel suvel pooleli j´┐Ż´┐Żnud t´┐Żid. J´┐Żrgmisel p´┐Żeval tehti peatus Saint George´┐Żi saarel (kuulub Pribilofi saarte alla). Terve see saar oli ´┐Żks suur meril´┐Żvide lesila, paarituma tulnud loomad tegid hirmsat l´┐Żrmi. Kotzebue k´┐Żlastas VAK-i agenti, kes oli abielus aleuuditariga ja elas maakojas. Eluaseme ´┐Żmber paiknesid vaiaidad, kus hoiti kotikute ja meril´┐Żvide nahku.
10. juulil oli saalingutelt n´┐Żha Saint Lawrence´┐Żi saare kaguosa k´┐Żrgendikke. Kapten soovis kohtuda sealsete elanikega ning laev j´┐Żi k´┐Żlast paari miili kaugusel merele ankrusse. Pikksilmaga kallast uurides hakkas Kotzebue´┐Żle silma, et inimesed, m´┐Żrganud v´┐Ż´┐Żrast laeva, jooksid elamute juurest m´┐Żgede poole, teised haarasid k´┐Żtte odad. Maabumiskohal seisiski neil vastas paark´┐Żmmend tursket meest.
Inimesed r´┐Ż´┐Żkisid ka siin, et vahetavad t´┐Żukt´┐Żidega kaupu ja saavad karusnahkade eest vastu rauda, tubakat ning klaashelmeid. ´┐ŻAmeerikamaa asukaid nimetavad nad oma vendadeks, sest nad k´┐Żivad kogu aeg omavahel l´┐Żbi ja keelgi on neil ´┐Żks, nii et ei j´┐Ż´┐Ż kahtlust, et siinsed elanikud on sealt p´┐Żrit.´┐Ż
Enne 18. sajandi kokkupuuteid Siberi trapperite ja kaupmeestega olid aleuutide (unanganite) koduk´┐Żlad Alaska poolsaare l´┐Żhedal tillukestel Shumagini saartel, Aleuudi ahelikus Unimakil, Unalaskal, Atkal ja teistel saartel kuni Attuni v´┐Żlja. VAK asustas aga peresid ´┐Żmber Venemaa Komandorisaartele ja Kaug-Itta, samuti Beringi mere Saint Pauli ja Saint George´┐Żi saarele. P´┐Żrast Alaska valduste m´┐Ż´┐Żki 1867 Ameerika ´┐Żhendriikidele l´┐Żikas riigipiir l´┐Żbi Beringi v´┐Żina sajanditevanused liikumisteed ja keegi ei p´┐Ż´┐Żsenud enam koju.
Kui Rjurik 18. augustil p´┐Żrast eba´┐Żnnestunud p´┐Żhjatungimist Unalaskalt lahkus, viis Kotzebue kaasa neli aleuuti, sest tekil oli vaja t´┐Ż´┐Żk´┐Żsi. Peterburis tuli nad loovutada Rumjantsevile ja tagastada kompaniile; sealhulgas oli ´┐Żks helge peaga noormees, kellega Johann Friedrich Eschscholtz oli laeval koostanud aleuudi s´┐Żnastikku [1, 3, 4].

´┐Żksnes pildil? Teisel avastusreisil (1823´┐Ż1826) Vene-Ameerikasse saabus meres´┐Żitja Kotzebue kolooniate peaasundusse Uus-Arhangelskisse (t´┐Żnap´┐Żeval kannab nime Sitka) 9. augustil 1824. Instruktsiooni j´┐Żrgi tuli tal v´┐Żlja vahetada ´┐Żkapten Lazarevi komando all seisev fregatt ´┐ŻKreisser´┐Ż, mille valitsus oli saatnud kaubanduse kaitseks´┐Ż. ´┐ŻMeid v´┐Żeti suure r´┐Ż´┐Żmuga vastu ning me asusime j´┐Żrgmisel p´┐Żeval m´┐Żningas kauguses kindlusest fregatiga s´┐Ż´┐Żrasele positsioonile, mis k´┐Żige rohkem vastas meie siinviibimise eesm´┐Żrgile´┐Ż [2].
Teise reisi kirjeldus [2] n´┐Żitab, et Kotzebue teadmised Alaskast on laienenud. Muu hulgas annab ta ´┐Żlevaate VAK-i ajaloost. Hirmu p´┐Żlanud ´┐Żksik´┐Żritajad, kes olid sellele kaubandusele aluse pannud, ´┐Żratasid Kotzebue´┐Żs imetlust. Ent kaupmeeste seltside m´┐Ż´┐Żtmatu saamahimu ja aleuutide v´┐Ż´┐Żrkohtlemise m´┐Żistis ta hukka. ´┐ŻOma tulirelvade t´┐Żttu p´┐Żliselanikest ´┐Żle olles ahmisid nad ´┐Żha rohkem, kohtlesid pelglikke aleuute k´┐Żige julmemal kombel ning oleksid nad vististi k´┐Żll viimseni maha nottinud, kui keiser Paul poleks vahele seganud.´┐Ż Sitka p´┐Żlised asukad tlingiti indiaanlased, ´┐Żnurjatu inimrass´┐Ż ja ´┐Żebardite rahvas,´┐Ż aga olid tema ´┐Żran´┐Żgemise j´┐Żrgi karmi kohtlemise ´┐Żra teeninud. Kotzebue heidab neile ette iseseisvat kauplemist Ameerika laevadega ja tulirelvade tarvitamist, mis p´┐Żhjustas verevalamist h´┐Żimude vahel [2]. Ta ei teadnud, et kompanii asunduste ´┐Żlemad sundisid aleuute ja kodiaklasi s´┐Żitma merisaarmaid n´┐Żudma tlingitite vetele. Ent tulevahetused tekkisid just seep´┐Żrast. Venelaste kasuahnuse ja r´┐Ż´┐Żvp´┐Ż´┐Żgi t´┐Żttu kannatasid m´┐Żlemad rahvad [5].
Armutult j´┐Żlitatud merisaarmaste p´┐Żrast muretseb aga leitnant oma reisikirjelduses ´┐Żsna palju: ´┐ŻVaesed saarmad pidid r´┐Żnka hinda maksma selle eest, et loodus oli neile nii ilusa karviku andnud. Neid j´┐Żlitati nii, kuis v´┐Żhegi j´┐Żuti, ning tapeti iga aasta suurel arvul, nii et nad ka siin haruldaseks muutusid. Kamt´┐Żatkalt ja Aleuudi saartelt olid nad juba m´┐Żne aasta jooksul peaaegu t´┐Żielikult kadunud. Kompanii [VAK] otsustas sellep´┐Żrast oma asundusi kaugemale l´┐Żunasse nihutada ning nii tekkiski 1804. aastal asundus Sitka saarel.´┐Ż
´┐ŻTema [merisaarma] nahast saab maailma k´┐Żige ilusamat karusnahka, mida hindavad k´┐Żrgelt nii eurooplased kui ka hiinlased. Selle karusnaha hind t´┐Żuseb iga aastaga, sedam´┐Ż´┐Żda, kuidas v´┐Żheneb looma arvukus, kes k´┐Żll varsti maailmast kaob ning ´┐Żksnes vaid piltidel meie zooloogilisi teoseid ehtima j´┐Ż´┐Żb.´┐Ż
´┐ŻMerisaarmast [---] v´┐Żib mitte just harva kohata mitme miili kaugusel rannast selili veepinnal rahulikult magamas, sellal kui nende pojad, keda neil kunagi pole rohkem kui kaks, nende rinnal lebavad ja imevad. Pojad ei suuda enne ujuda, kui nad m´┐Żne kuu vanuseks saavad. Sellep´┐Żrast kannab ema neid enda seljas, millest nad kinni hoiavad, kui toidu otsimine sunnib ema merd m´┐Ż´┐Żda ringi ujuma. Kui n´┐Żlg rahuldatud, p´┐Ż´┐Żrdub ta nendega samal kombel oma kaljukoopasse. Kui jahimees teda s´┐Ż´┐Żrasel hetkel m´┐Żrkab, saab temast kindel saak, sest ta ei lahku oma poegadest [---]´┐Ż [2].


1.Chamisso, Adelbert von 1995. Peter Schlemihls wunderbare Geschichte. Reise um die Welt. Gondrom: 231´┐Ż260, 358´┐Ż372.
2. Kotzebue, Otto von 1978. Reis ´┐Żmber maailma aastatel 1823´┐Ż1826. Tallinn: 160´┐Ż185.
3. Kotzebue, Otto von 1821. A Voyage of Discovery into the South Sea and Beering Straits, for the Purpose of Exploring a North-East Passage, Undertaken in the Years 1815´┐Ż1818, at the Expence of His Highness the Chancellor of the Empire, Count Romanzoff, in the Ship Rurick, Under the Command of the Lieutenant of the Russian Imperial Navy, Otto von Kotzebue. London. Vol. I: 184´┐Ż278; Vol II: 9´┐Ż10.
4. đÜđżĐćđÁđ▒Đâ, đ×ĐéĐéo đĽ. 1948. đčĐâĐéđÁĐłđÁĐüĐéđ▓đŞĐĆ đ▓đżđ║ĐÇĐâđ│ Đüđ▓đÁĐéđ░. đśđĚđ┤đ░đŻđŞđÁ đ▓ĐéđżĐÇđżđÁ. đťđżĐüđ║đ▓đ░: 6´┐Ż208.
5. Ross, Ken 2006. Pioneering Conservation in Alaska. University Press of Colorado: 1´┐Ż306.


Tiiu Speek (1958) on vabakutseline inglise keele ´┐Żpetaja, t´┐Żlkija ja literaat. Tundnud huvi inimese ja looduse suhete ning brittide ja eestimaalaste osa vastu Kanada polaaralade, Alaska ja Antarktika varases uurimises.



Tiiu Speek
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet