Eesti Looduse fotov�istlus
2012/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Geoloogia EL 2012/9
75 aastat Eesti geoloogiateenistust

3. juunil 1937 asutati Eesti Vabariigi majandusministeeriumi juurde presidendi dekreediga Eesti Geoloogiline Komitee. Soome eeskujul pidi sellest arenema riigi geoloogiateenistus. Komitee esimesel koosolekul, 18. augustil 1937, pidas avakne majandusminister Karl Selters, kes rhutas mineraalvarade suurt thtsust Eesti riigile ja tunnustas meameti juhatusel seni tehtud uurimistid aladel, kus eraalgatus ei tegelnud sellega riigile vajalikul mral.

Majandusminister kneles Eesti tootmisreservide rakendamise programmist, mille nimel majandusministeerium ja teisedki valitsuse osakonnad oli juba kaks aastat ttanud. Programmi jrgi tuli mineraalvarade geoloogilist uurimist laiendada ning svendada. Selleks loodigi geoloogiline komitee, kuhu kuulusid meameti, likooli ja tehnikainstituudi ttajad.
Meameti igusjrglase, Eesti Geoloogilise Komitee tst lootis minister nnistust meie maale. Koosolekul seati lhiaja phisihtideks koostada pidev tkava Eesti pinna kvartr-geoloogiliste (s.t. Kvaternaari ladestu) setete karteerimiseks, jlgida aktsiaseltsi Magna sgavpuurimist Jhvi lhedal ja korraldada fosforiiditagavarade tpsem mramine. Komitee ainukeseks palgaliseks ttajaks sai geoloog, Tartu likooli eradotsent Artur Heinrich Luha (18971953).
Komitee hoogsalt alanud tegevuse katkestas pikkadeks aastateks Nukogude ja Saksa okupatsioon.

Prast sda, aastatel 19451957, tegid rakendusgeoloogilisi uuringuid ja levaatekaarte Leningradi geoloogid ning Eesti teaduste akadeemia geoloogia instituut.
Karl Orviku (19031981) juhendusel valmis 1953. aastal komplekt keskmisemtkavalisi (mtkava 1 : 200 000) Eesti kvaternaarisetete kaarte, mis olid joonistatud ksitsi kalkale, ning 1954. aastal samas mtkavas Eesti alusphja geoloogiline kaart.

Orviku eestvttel loodi 8. augustil 1957. aastal Eesti NSV ministrite nukogu juurde geoloogia ja maapuevarade kaitse valitsus. Seal hakkasid geoloogilise kaardistamisega tegelema ning phjavett kigiti uurima Tartu likoolis ja mujal Nukogude Liidus krghariduse saanud spetsialistid.
Geoloogiateenistust pidas riik toona majanduse, energeetika ja kaitsevime arendamisel vga thtsaks, seda kontrollis ja rahastas Nukogude Liidu geoloogiaministeerium. Suure kodumaa suurejoonelised plaanid vimaldasid maapue igati uurida ka Eestis. Kohaliku geoloogia valitsuse alluvuses ttas 1960. aastal 450 ja 1970. aastal 670 ttajat.
Tartu likooli geoloogina lpetanud Kalju Kajaku algatusel ja juhatusel kaardistati aastatel 19581975 kompleksselt kogu Eesti ala mtkavas 1 : 200 000. Selle kigus puuriti Eesti maapue puuraukude vrk sgavusega kuni 787,4 meetrit (Ruhnu (500) puurauk aastast 1972). Puurlbiligetega seotud geoloogilistel kaartidel kujutati Eesti maapue ehitust kolmemtmelisena. Niiviisi anti ksikasjalik levaade erivanuseliste kivimite lasumusest kuni kristalse aluskorra lemise osani.
Kaardistamisel kogutud andmeid, kivimiproove ja puursdamikke on kasutatud tnini nii rakendus- kui ka teadusuuringutes: philiselt paleontoloogias, stratigraafias, faatsieste petuses, paleogeograafias, tektoonikas, petrograafias ja geokeemias.
1958. aastal alustati maavarade poolest perspektiivsetel ning hdrogeoloogiliste probleemidega aladel veelgi tpsemat geoloogilist kaardistamist mtkavas 1 : 50 000. Aastatel 19621968 kaardistati Kirde-Eesti plevkivibasseini ida- ja keskosa. Aastal 1969 hakati kaardistustid tegema Kesk-Eestis, et leida Tallinna tarbeks phjavett. 19721994 tegeldi ulatusliku hdrogeoloogilise kaardistamisega, millega koos tehti nii ehitusgeoloogilisi kui ka maaparandusega seotud uuringuid.
Riiklik kompleksne geoloogiline kaardistamine hoogustus 1990. aastatel, kui mindi le arvutiphistele tvtetele. Vhesel mral tegeldakse sellega siiani.

Eesti komplekssed geoloogilised kaardikomplektid kajastavad maapue ehitust kuni aluskorra lemise osani, hdrogeoloogilisi tingimusi, maavarade levikut ja geofsikaliste tde tulemusi. Iga kaardikomplekti juurde kuulub seletuskiri koos ssteemse uurimisvrgu andmete koguga.
Tnu mitut liiki ja eri mtkavas tehtud kaartidele on meil phjalik levaade oma maa geoloogilise ehituse seadusprasustest, kivimitest ja phjaveest. Lbimeldud uurimismeetodid on ajendanud thtsaid avastusi maavarade, mineraalvee, veevarustuse, Eesti elfialade merephjasetete, Krdla ja Neugrundi meteoriidikraatrite ja Kvaternaari pinnavormide kohta.

Eesti maapuevarade energeetiliste toorainete ja ehitusmaterjalide otsingud ning uuringud on olnud riigi majandustegevuse arendamise aluseks Eesti Geoloogilise Komitee aegadest peale. Sihipraselt on uuritud plevkivi, fosforiiti, turvast, savi, liiva, kruusa, lubjakivi, dolokivi, graniiti, jrvelupja, jrve- ja meremuda, aga ka maavararikaste alade hdrogeoloogiat ja sstliku majandamise vimalusi.
Prast Eesti taasiseseisvumist on maavarade uuringud ja varude arvutus hlmanud le poole rakendusgeoloogiliste tde mahust. Majanduse arenedes on hoogustunud teede ja hoonete ehitus, selle tarbeks vajatakse ehitusmaterjali. Tooret otsides lhtutakse eelkige geoloogilisel kaardistamisel piiritletud perspektiivsetest maavarade leiukohtadest, kus maapue ehitus vimaldab kaevandada vikseima keskkonnamjuga.

Hdrogeoloogilistest tdest on geoloogiateenistuse ajaloos pikka aega esikohal olnud plaaniprane phjavee tarbevaru hindamine linnade, asulate, ksikmajapidamiste ja eriotstarbeliste piirkondade tarbeks.
Aastal 1962 alustati ssteemset hdrogeoloogilist kaardistamist mtkavas 1 : 50 000. Selle alusel selgitati phjaveevarude kujunemist, levikut, keemilist koostist, liikumist ning kaitstust Saare, Hiiu, Rapla, Jrva, Harju, Lne- ja Ida-Viru, Prnu, Viljandi, Jgeva ja Tartu maakonnas. Kaardistamise ja phjaveekatastri andmete phjal koostati 1998. aastal Eesti hdrogeoloogiline kaart mtkavas 1 : 400 000.
Alates 1979. aastast on hdrogeoloogid ssteemselt kogunud ja talletanud teavet puuraukude ja puurkaevude phjavee kohta phjaveekatastri jaoks. Katastri alusel tehakse eriotstarbelisi hdrogeoloogilisi prognoose. Tnapeval vajatakse rohkem detailseid eriuuringuid, dnaamilisi mudeleid ja phjavee taseme ning kvaliteedi igaklgset seiret. Seirel jlgitakse ka looduslike ja tehnogeensete tegurite mju phjavee levikule ja koostisele. Seireandmete analsist oleneb puhta joogivee kaitse ning see, kuivrd suudame vltida pllumajanduse ja tstuse kahjulikku mju loodusele.

Eesti riikliku iseseisvuse taastamine mjutas otseselt geoloogiateenistuse vimalusi ja tegevust. Eesti NSV Geoloogia Valitsus, mis juba 1987. aastal oli mber nimetatud Eesti geoloogiauuringute tootmiskoondiseks Eesti Geoloogia, muudeti 1991. aastal riigiettevtteks Eesti Geoloogiakeskus. Kui 1991. aasta augustikuuni rahastas rakendusgeoloogilisi tid veel NSVL geoloogiaministeerium, siis prast iseseisvumist otsustas asutuse eelarve le juba Eesti Vabariigi tstus- ja energeetikaministeerium.
Hoolimata alluvussuhete uudsusest ja asutuse struktuuri mberkorraldusest keskenduti geoloogiakeskuses nd senisest enam digitaalsete andmebaaside loomisele, koostle Soome, Taani ja Rootsi geoloogiateenistusega, erialase terminoloogia korrastamisele ja emakeelsete erialaste trkiste vljaandmisele.
Selgituseks olgu eldud, et aastail 19571990 oli geoloogide t- ja teaduskeeleks tavaliselt vene keel. Niteks kik sel ajavahemikul tehtud geoloogilise kaardistamise ja thtsamate maavarade otsingu-uuringutde aruanded on venekeelsed. Ka 1956. aastal ilmuma hakanud geoloogilist informatsiooni vahendava teadusajakirja Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetiste Geoloogia seeria (alates 1990. aastast Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised) oli kuni 1992. aastani valdavalt venekeelne.
1993. aastal lks Eesti Geoloogiakeskus le keskkonnaministeeriumi haldusalasse. Vabariigi valitsuse mrusega lpetati 1996. aastal asutuse tegevus senisel kujul ja 1997. aasta 1. mrtsist alustas td riigi rihing O Eesti Geoloogiakeskus, mille lesanne on heaperemehelikult tita Eesti maapuega seotud era- ja riigitellimusi (www.egk.ee).

Alates 2001. aastast on geoloogiakeskuse osathtsust ptud igati vhendada ja tema lesanded jagatud paljude ametkondade vahel. Geoloogiliste ksimustega tegelevad nd keskkonnaministeeriumi maapueosakond ja ministeeriumi haldusalas tegutsevate keskkonnaameti, keskkonnateabe keskuse ning maa-ameti osakonnad, aga ka sotsiaalministeeriumi terviseameti osakond.
Ometi vajab ka taasiseseisvunud Eesti riik tpselt kindlaks mratud lesannetega riiklikku geoloogiateenistust killustatud ametkondade asemele. Geoloogilised andmebaasid, geoloogiafond (ksikirjalised materjalid alates 1923. aastast) ja 26 000 kasti puursdamikke peaks olema htne riigi vara, pole otstarbekas silitada seda eri ametkondades. Nimetatud materjali peaks hoiustama, analsima ja vahendama geoloogi haridusega, vlit kogemusega ning ka vene keelt oskav spetsialist. Eri ametkondadesse ei jtku hid asjatundjaid. Nii halveneb teabe ja teenuse kvaliteet ning kasvab omahind. Meie vikeses riigis ei tohiks sellist raiskamist lubada.
Seni on geoloogiakeskusel tnu pikaajalistele kogemustele nnestunud hoida oma tegevus kompleksne. Riiklikku geoloogiapoliitikat aga pole ning keskuse jtkusuutlikkus on seetttu ohus. Riiklikud tellimused pole enam jrjepidevad ning geoloogia valdkonna lesandeid jagatakse ministeeriumi allasutuste vahel ha mber.

Noorte haritud spetsialistide kaasamist geoloogiakeskusesse raskendavad majanduslik madalseis ning vhempakkumistega hanked. Geoloogi koolitus Eesti krgkoolis kestab viis aastat. Praktiliste tkohustuste titmiseks peavad koolipingist tulnud noored omandama tvtted otse tkohal, oma eriala hsti tundvate kolleegide meeskonnas. Kas vi niteks oskuse kasutada mitmesuguse vanusega andmekogusid. Praegune olukord piirab noortele srase vimaluse pakkumist. Nii vheneb ha kiiremini spetsialistide arv, kes oskavad vrtustada aastakmnete jooksul kogutud teavet maapue kohta ja seda sihipraselt kasutada.

Eesti geoloogiateenistuse tulevik oleneb tarkadest otsustest. Riigile kuuluv osahing on praegu suurim rakendusgeoloogia asutus Eestis, selles ttab 71 spetsialisti kaheksas osakonnas. Aastal 2003 veti keskus Euroopa geoloogiateenistuste henduse EuroGeoSurveys (EGS) tieiguslikuks liikmeks. EGS liikmed on kik Euroopa Liidu liikmesriikide ning veitsi, Norra ja Islandi geoloogiateenistused.
Meie lhinaabrite Soome, Rootsi, Norra ja Taani geoloogiateenistus on loodud ajajrgul 18581888. Need riigiasutused on oma pika ajaloo vltel mnginud keskset rolli hiskonna muutuvate vajaduste kindlustajana, tagades nii maapuerikkuste hea kasutuse ja kaitse kui ka hinnates keskkonnaseisundit. Kigis riikides on geoloogiateenistuste lesanded seotud eelkige geoloogilise kaardistamise, phjavee varude, maavarade, geofsika ja geokeemia valdkonnaga ning keskkonnariskide maandamisega.
Eesti vajab praegugi, kui geoloogiateenistusel on 75 aasta juubel, hsti ttavat geoloogia kompetentsuse keskust, kus Eesti maapue andmeid koguvad, talletavad ja analsivad geoloogia mitmesuguseid valdkondi hsti tundvad spetsialistid.

1. Suuroja, Kalle 1997. Eesti alusphja geoloogiline kaart. Mtkava 1 : 400 000. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn: 60 lk.
2. Puura, Vino; Vaher, Rein 1997. Cover structure. Raukas, A.; Teedume, A. (eds.). Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn: 167177.

Anne Pldvere (1954) on litoloog; ttab O-s Eesti Geoloogiakeskus.
Siim Vlkmann (1951) on hdrogeoloog; ttab AS-is Tartu Veevrk.

Autorid tnavad Eesti Geoloogiakeskuse kauaaegset direktorit Ph.D. Vello Kleini ja T omaaegset ppejudu dotsent Asta Oraspldu, kelle teadmised ja artiklid olid abiks ajaloolise levaate koostamisel. htlasi on artiklis lhtutud geoloogilise kaardistamise liidri ja stratigraafi M.Sc. Kalju Kajaku kirjutistest.



Anne Pldvere, Siim Vlkmann
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012