Eesti Looduse fotov�istlus
2012/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Teaduse ajalugu EL 2012/11
TEODOR LIPPMAA 120. Suur elutee, looming ja hukk

27. jaanuar 1943 oli professor Teodor Lippmaale algul tavalise rtmiga pev. Prast abikaasa Hilja Lippmaa valmistatud kosutavat hommikuski lks ta oma korterist juba kella poole heksaks samas botaanikaaias asuvasse tkohta, likooli botaanikainstituuti.

Tavapraselt ktles ta kigepealt kiki tkaaslasi, pris pooleliolevate tde kohta ja sulgus siis kella kolmeni oma kabinetti, et uurida taimepigmentide koloogiat. Prastlunal astus ta lbi Werneri kohvikust; prast htuski lks ta harilikult kella kuue-seitsme ajal jlle instituuti uurimistd jtkama.

Saatuse traagilisel juhutahtel ji see kik ra. le hoolikalt pimendatud Tartu linna lendas ksik punavgede pommitaja. Saksa hutrje vaikis. Linnale langes ainult mni pomm, aga ks neist otse Lippmaade korterisse. Hukkusid Teodor ja Hilja Lippmaa (kirjanik Jakob Mndmetsa ttar) ja nende vike ttar Siiri. Perekonnast ji ellu vaid poeg Endel, praegune Eesti TA akadeemik, kes sellel saatuslikul htul polnud kodus.
Akadeemik Hugo Kaho kirjutas 3. veebruaril 1943 Postimehes, et kik eesti loodusteadlased mlestavad Teodor Lippmaad sgava tnutundega kige selle vga vrtusliku tegevuse eest, millega ta meile kodumaa looduse on lhemale toonud. Kogu Eesti oli vaikses leinas.

Eelaimus. Teodor Lippmaa oli kindlalt eestimeelne teadlane, aga ta hoidus sekkumast poliitikasse. Vallates saksa, prantsuse, inglise ja vene keelt, luges ta iga pev eri keeltes ilmunud ajalehti, hoides ennast niimoodi kursis maailma poliitiliste sndmuste ja khmlustega, kuid ji seejuures rahulikuks krvaltvaatajaks.
Teda tundnud kolleegide August Vaga, Karl Eichwaldi, Heinrich Aasamaa, Liivia Laasimeri jt. arvates muutus tema ldiselt positiivne eluhoiak pessimistlikumaks kolmekmnendate aastate lpus. Jlgides suurriikide pahaendelisi sepitsusi ja hvardavat relvastumist, kirjutas ta Eesti Looduse 1940. aasta 8. numbris: Tulevikuvljavaated olenevad muidugi sellest, mis olekus meil nnestub nha selget taevast, kui korra on mdunud torm, mis kll ei j tulemata, ning hvingu ulatust on praegu vimatu hinnata.
Liivia Laasimer on siinkirjutajale knelnud hest instituudi koosolekust juluphade aegu 1940. aastal. ppet probleemide arutluse asemel oli professor hakanud erutatult rkima pommivarjenditest ja nende rajamise hdavajalikkusest.
27. jaanuaril 1943. aastal rkis Liivia Laasimer Elsa Varepile oma mdunud unenost. Khn, kahvatu ja vaevatud olekuga professor kutsunud ta oma kabinetti ja elnud, osutades raamatutele: vtke need endale, mul pole neid enam vaja. Kas see kik oli kohutava katastroofi eelaimus? Ilmselt kll, eriti arvestades Lippmaa arutluste mttesgavust ja ettengevust.

Anne ja tkus. Teodor Lippmaa elu ja tegevus on ilmekas nide selle kohta, kuidas puruvaesest taluperest plvnenud mehest sai tnu loomuprastele annetele, iseloomu jrjekindlusele ja tkusele silmapaistev teadlane.
Mitmeklgselt andeka inimesena oli ka Teodor Lippmaa teaduslikel huvidel kaks poolust: t laboratooriumi vaikuses ja rgses looduses. Altai mestikus matkates kogus ta suure herbaariumi ja kirjeldas teadusele senitundmatu taimeliigi Cardamine altaica Lippmaa, altai jrilille.
Uurimiskikudel sgisesse vrvikirevasse taigametsa tekkis tal ksimus punase pigmendi antotsaniini otstarbe kohta puude lehtedes. Selle probleemi kallal juureldes judis ta Altais ttades uurida 30 sealse liigi biokeemilisi tunnuseid. Saabunud Eestisse, jtkas ta taimepigmentide uurimist, nd juba 250 liigi andmetel.
Aastatel 19261929 avaldas Lippmaa prantsuse ja saksa keeles kaksteist kirjutist taimepigmentide (antotsaniini, rodoksantiini jt.) kohta. Ta judis selgusele, et pigmendid tekivad taimes liiga intensiivse valguse mjul. Lippmaa tegi sellise jrelduse, kasutades 19171918 Tartu likoolis professorina ttanud Mihhail Tswetti kromatograafilist adsorbtsioonimeetodit.
Taimepigmente uuris Teodor Lippmaa vaid neli-viis aastat. Ta uurimused jid esialgu maailmas vhetuntuks. Ungarist prit teadlane Leslie S. Ettre kirjutas 1985. aastal ajakirjas Chromatographer, et Lippmaa uurimused, mis demonstreerisid Tswetti meetodite leolekut, tehti mni aasta enne Heidelbergi rhma otsustavaid tid, mida ldiselt peetakse kromatograafia uuestisnniks. On kahju, et botaanikuna ei jtkanud Lippmaa neid uurimusi. Sellest hoolimata vrib ta kromatograafia ajaloos enamat kui pgusat viitamist.
Olgu siinkohal mainitud, et Heidelbergi rhmaks nimetatud teadlased (Kuhn, Winterstein, Lederer) hakkasid 1930. aastatel tormiliselt kromatograafia meetodeid tiustama ja kasutama.
Kui algas teine maailmasda, muutusid vlitd vimatuks. Nendes oludes alustas Lippmaa 1941. aastal uuesti biokeemilisi uurimistid. Ta kavatses kirjutada suure vrdleva uurimuse taimepigmentide biokeemiast ja kofsioloogiast. Botaanikainstituudis selleks asutatud vikeses laboratooriumis tegi ta sadu pigmentide vrdlevaid analse. Selle t katkestas sda.
Prast seda, kui Teodor Lippmaa oli 1927. aastal ttanud kaks ja pool kuud Norra ja Soome Lapimaal ja avaldanud 1929. aastal uudse uurimuse subarktiliste taimekoosluste ftokromaatiliste spektrite kohta, vtsid tema teaduslikud huvid teise prde: esikohale tusid taimegeograafia, ftotsnoloogia ja koloogia probleemid.
Seejrel ei mdunud vlitdeta kski aasta. Tid tehti Setumaal, Saaremaal, Hiiumaal, Prnu- ja Tartumaal, Phjarannikul, Krvemaal, Harju- ning Jgevamaal jm. Eriti armastas Lippmaa Abruka saart. Siin uuris ta aastatel 1931, 1934, 1935 ja 1937 salumetsade struktuuri, liigilist koosseisu ja koloogiat, tegi kompleksseid statsionaarseid vaatlusi metsakoosluste eri rinnetes jne.
Abruka saare uuringute tulemusel ilmus mitu olulist, palju tsiteeritud td, mis muutsid Lippmaa ja Abruka saare rahvusvaheliselt tuntuks. Teda hakati kutsuma mitmesugustele teaduskonverentsidele, et tutvustada uusi uurimistulemusi ja meetodeid. Thtsamad olid VI rahvusvaheline botaanikakongress 1935. aastal Amsterdamis ning 1938. aastal peetud taime- ja loomakoosluste uurimise konverents Ameerikas.
Iga vlismaasidu hendas Lippmaa uurimistga sihtkohas. Nii niteks uuris ta Prantsuse Alpides Col du Lautaret lhikonnas ja Aleerias Oranis taimekooslusi, et saada vrdlusandmeid subarktikas kogutu jaoks; Phja-Ameerikas Long Islandil ja Suurtel Udumgedel ning Kanadas Gasp poolsaare plismetsades rakendas ta taimekooslusi uurides snuuside meetodit, et juda selgusele selle universaalsuses ja rakendamisvimalustes taimkatte eri vndites.

Eeleldu lhikokkuvttena tuleb toonitada Teodor Lippmaa teoreetilise ja praktilise suunitlusega vaadete, jrelduste ning soovituste originaalsust ja paikapidavust. Tsi kll, mnda tema seisukohta, niteks taimepigmentide sltuvuse kohta ksnes valgusoludest, on viimasel ajal tiendatud, lhtudes kompleksse pigmendi ja keskkonna vahelise suhte analsist. Kuid tema vaated taimekoosluste olemuse ja klassifikatsiooniprintsiipide kohta on ldkehtivad ka praegu, 7080 aastat prast nende avaldamist.
Lippmaa teadusloomingu vib jagada kolme suurde rhma: esiteks Eesti kohalikku taimkatet ksitlevad floristika-, taimesstemaatika ja -geograafiatd, teiseks ftotsnoloogia (taimesotsioloogia, geobotaanika), koloogia ja biokeemia (pigmentoloogia) teooriauurimused ja kolmandaks populaarteaduslikud ja publitsistlikud artiklid.
Esimesse rhma on arvatud Teodor Lippmaa ja Karl Eichwaldi algatatud Eesti taimede vahetuskogu ehk eksikaadi koostamine (vt. ka lk. ??). Nelja Eesti taimede mapi eesmrk oli thusamalt uurida omamaise taimestiku liigilist koosseisu ja tutvustada tulemusi vlismaistes instituutides, teadusseltsides jm.; igas vihikus on 50 liigi kirjeldused ja levikukaardid.
Selles ts ilmnesid Teodor Lippmaa suureprased korraldajavimed: ta oskas lhikese ajaga kaasata 40 botaanikut ja botaanikahuvilist.
Veelgi selgemalt avaldusid need vimed siis, kui ta asus titma Cambridgei botaanikakongressil langetatud otsust koostada kogu Euroopa suuremtkavaline taimkattekaart. Tema 1934. aastal avaldatud asjaomasele leskutsele reageerisid paljud loodushuvilised. Aastatel 19341955 osales kaardistustdes kokku 68 inimest. 1940. aastaks oli kaardistatud ligi pool Eesti pindalast.
August Vaga ja Liivia Laasimeri juhendusel 1955. aastal lpetatud ja kohe salastatud kaart koosneb 300 osakaardist. See hiiglaslik t tpseim he riigi tasemel koostatud taimkattekaart Euroopas ji nukogude ajal paljudeks aastateks kopitama suletud arhiiviriiulitele.
Sellegipoolest on sel Teodor Lippmaa algatatud tl hindamatu vrtus Eesti taimkatte edasise uurimise seisukohast. Nd saame tpsete andmete alusel vrrelda oma kodumaa metsade ja niitude, soode ja nmmede seisu enne ja nd. Ja teha neist jreldused: mis ootab meid ees.
Eesti floora taimegeograafilise uurimise seisukohast on thtsaim Teodor Lippmaa teos Eesti geobotaanika phijooni (1935). Selles phjapanevas uurimuses koondas ta 973 toona Eestis teada olevat liiki kmnesse flooraelementi, milles kige liigirohkemad on Euraasia, Euraasiaboreoameerika ja Euroopa elemendid. Need nn. foonielemendid olid kige liigirikkamad, kuid taimegeograafilist eripra nitasid liigivaesemad elemendid: subatlantiline, pontosarmaatiline, arktoalpiinne, submontaanne ja submediterraanne element. Nende levikuanalsi alusel tegi Teodor Lippmaa jreldused Eesti taimeliikide sisserndeteede ja -aegade kohta.
Tiendades Karl Reinhold Kupfferi 1925. aastal ilmunud taimegeograafilist liigestust, pidas Lippmaa kige olulisemaks Vahe-Eesti valdkonna idapiiri, mis mrkis, et Eesti taimestik kuulub kahte Euroopas eraldatud provintsi: Lne-Eesti Kesk-Euroopa provintsi ja idapoolne Eesti Ida-Euroopa provintsi. Tema floristika- ja taimegeograafia uurimistd olid teedrajavad, nende thendus aastatega ei kahane, vaid kasvab.

Ftotsnoloogia ja koloogia teooria probleeme ksitlevad td on avaldatud kolmekmnes publikatsioonis eesti, saksa, inglise ja vene keeles. Neis avaldub Teodor Lippmaa mttelaadi ntkus, kiire reageerimine muutuvatele vaadetele, aga samas ka kindlaksjmine isikliku uurimismaterjali phjal kujunenud vaadetele.
Taimekoosluse olemuse le vaidles ta nende paljude teadlastega, kes vitsid, et taimekooslust tuleb defineerida ainult tema oma tunnuste phjal, jttes vlja keskkonnatingimused.
Lippmaa vaatenurk oli koloogiline: taimekoosluse olemuse mravad nii selle koosseis ja struktuur kui ka keskkonnategurid. Neid kiki tuleb arvesse vtta ka kooslusi klassifitseerides. Samasugune seisukoht prevaleerib praegusaegses taimkatteteaduses.
llatavalt ndisaegne oli Lippmaa arusaam taimekoosluste diskreetsusest vers. kontiinumist. Nii mnegi autoriteetse ftotsnoloogi vaated taimekooslusele kui suletud piiridega loodusnhtusele olid vastuolus Teodor Lippmaa paljudes taimkattetpides tehtud analsidega.
Lippmaa vitis, et taimekooslused moodustavad sageli omavahel leminekutega seotud keerulise mustri. See oli kllaltki uudne vaade, mida enne Lippmaad oli tutvustanud vaid kaks teadlast: venelane Leonti Ramenski ja ameeriklane Henry Gleason, vastavalt 1910. ja 1926. aastal. See Lippmaa seisukoht oli 1950. aastatel valitsema hakanud kontiinumiteooria eellane.
Taimekoosluste klassifikatsiooni ksimustes oli Lippmaa kindel koloogilis-strukturaalse ksitluse pooldaja. Ta ttas vlja Eesti taimekoosluste herindeliste snuuside klassifikatsiooni, mida kritiseeriti tervikliku taimkatte lhkumise prast. Lippmaa vastas: Ainult prast iga snuusi uurimist, s. o. selle koosseisu, morfoloogia, koloogia ja arengu selgitamist, vib aru saada ftotnoosist kogu selle keerukuses. Snuuside meetod (mida autor varem nimetas herindeliste assotsiatsioonide meetodiks) ei ole vastuolus vitega, et ftotsnoloogia phihikuks on assotsiatsioon (postuumselt 1946. a. ilmunud artiklis).
1939. aasta kahe semestri jooksul pidas Teodor Lippmaa T matemaatika-loodusteaduskonna lipilastele maailma taimkatet ksitlevaid loenguid, mida kuulas ja hoolsalt konspekteeris tollane lipilane Liivia Reinomgi (hilisem Laasimer). Lippmaa kavatses need loengud trkis avaldada, aga selleks talle aega ei antud.
Lksid aastad ja 1961 avaldas Liivia Reinomgi-Laasimer Lippmaast jrele jnud ksikirjaliste materjalide phjal artikli T. Lippmaa maailma taimkatte klassifikatsioon snuuside meetodi alusel. Laasimer pdis selles ts tpselt jrgida oma petaja vaateid. See oli kogu maailmas esimene taimekoosluste struktuuriksuste ehk snuuside alusel koostatud Maa taimkatte klassifikatsioon. Liigutav nide pilase truu suhtumise kohta oma petaja tdesse!
Kolmandasse rhma kuuluvad Lippmaa paljud populaarteaduslikud td, pikute retsensioonid, reisikirjeldused ja publitsistlikud artiklid. Peamiselt ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artiklites on Teodor Lippmaa ksitlenud niteks looduskaitse pevaprobleeme, taimede uudisleide, vajadust korrastada herbaariume jne. Neis kigis avaldub Lippmaa erk vastutustunne ja mure eesti teaduse ja looduse prast.
Hinnates Lippmaa loomingulisi saavutusi, tuleb arvestada, et mned tema erakordselt vrtuslikud teaduslikud ideed jid lpuni arendamata. 1933. aastal avaldatud suures uurimuses taimekoosluste herindeliste snuuside klassifitseerimisest esitas ta skemaatiliselt uue petuse eluvormidest. Vastupidi klassikute Alexander von Humboldti, August Grisebachi ja nende jrglaste veendumusele, et eluvormide eristamisel tuleb lhtuda deduktiivsest, n.-. levalt-alla-printsiibist, esitas Lippmaa koloogliselt phjendatud idee elementaareluvormidest, mis phines induktiivsel, alt-les-meetodil, taimeliikide morfoloogilisel, bioloogilisel, koloogilisel ja haabituse ehk vlislaadi sarnasusel.
Niteks A n e m o n e eluvorm hendab 1030 cm krgusi maa sees roomava risoomiga geofte, mis vivad kuuluda eri perekondadesse, isegi sugukondadesse. Sellega nudis Lippmaa individuaalset ksitlusviisi taimeliikide bioloogilisel rhmitamisel koloogilistesse perekondadesse ehk elementaareluvormidesse.
On lausa kummaline, et Teodor Lippmaa ei arendanud seda uut ja vrsket ideed edasi. Veelgi kummalisem, et rahvusvaheline teadus ei pranud sellele uuele meetodile thelepanu. Kuna see ilmus eesti keeles, on see mneti mistetav. Aga miks Eesti oma teadlaskond pole seda meetodit kasutanud?

Mtlen sageli Teodor Lippmaale ja tema uurimistdele, eriti situdel Abrukale. Viimasel retkel saarele nis mulle, et ma kohtusin temaga. Lbi tiheda hmara laialehise metsa ngin lhenevat pikka sirget meest, botanisiir lal, nrsaapad jalas, lips ees. Ta vaatas minust mda ja oleks nagu vaikselt, peaaegu sosinal telnud: armastan seda saart ja metsa, ta vrib paremat kaitset ja phjalikumat uurimist, mul ji see t pooleli. Mina paitasin vana jalaka tve ja tnasin lbi krge vramri taevasse vaadates selle ngemuse eest. Lubasin, et kirjutan akadeemik Teodor Lippmaast, sellest suurest eesti teadusmehest veel he artikli.

TEKTIAKEN
Teodor Lippmaa thtsamad eluetapid
Sndis 17. XI 1892 Riia linnas, kuhu tema isa Mihkel Lippman (1924. aastast Lippmaa) oli siirdunud td otsima
1908 kis neli aastat linnakoolis, seejrel ttas erakooli petajana (1620-aastase noorukina)
1914 lpetas keskkooli
1917 ppis he aasta Petrogradi likooli fsika-matemaatikateaduskonna keemiaosakonnas
1918 lahkus Petrogradist, sitis Phja-Altaisse, kus asus tle petajana ja alustas botaanika ja biokeemia uurimistid
1922 saabus Eestisse, alustas pinguid Tartu likoolis
1924 lpetas T cum laude
1925 kaitses magistrivitekirja, mrati botaanikainstituudi vanemassistendiks
1926 kaitses doktorivitekirja
1927 kaitses habilitatsioonit, omandades iguse likoolis loenguid pidada ning sai dotsendi kutse
1930 mrati T botaanikainstituudi ja botaanikaaia direktoriks ning professoriks
19351938 ttas looduskaitse nukogu esimehena, koostas Eesti looduskaitseseaduse
19391941 tegutses loodusuurijate seltsi esimehena
1939 valiti Eesti teaduste akadeemia akadeemikuks


Hans Trass (1928) on taimekoloog ja lihhenoloog, T emeriitprofessor, Eesti TA liige.



Hans Trass
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012