Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2012/12
unapuu nimetuse saladus

unapuu on olnud eestlastele tuntud ja omakeelse snaga nimetatud juba siis, kui eestlaste esivanemad ei olnud koondunud heks rahvaks. unapuud thistavad eri pritoluga snad phjaeesti ja lunaeesti murretes viitavad sellele, et unapuud piti tundma ajal, kui elati veel eraldi himudena.

Lunaeesti uibo on esialgu arvatavasti thendanud metsunapuud, phjaeesti unapuu osutab unale kui kultuurpuuviljale. unad ja inimeste kasvatatud unapuud judsid Kesk-Aasiast, nhtavasti Kasahstani idaosa eelmestikest Almat unte linna piirkonnast Euroopasse ja ka lnemeresoomlaste juurde koos iidsete nimetustega.
unapuule on andnud nime selle vili un. Eesti keeles nagu enamasti teisteski Euroopa keeltes on sna unapuu phiehituse poolest kaheosaline, koosnedes viljanimest ja puu-snast ldliigitajana. Nii saab nimetada ka teisi viljapuid, niteks pirni- vi ploomipuud. Samas ei ole un erinevalt teistest puuviljanimetustest hiline laensna. Hlikulise kuju ja etmoloogilise lbipaistmatuse poolest kuulub un eesti keele phisnavarasse samamoodi kui muud meie kliimavtmes tavaliste puude ja marjade nimetused.

Philiste marjade ja puude nimetused on lnemeresoome keeltes enamasti sama algupra. Siiski una ja unapuuga pole see priselt nii. Suuremad erinevused tulevad esile lnemeresoome keelte lunarhmas, nagu osutab lnemeresoome keelte atlases una nimetuste levikukaart [1, kaart 110].
Soome keeles ja murretes on un ldiselt omena ja unapuu vastavalt omenapuu, leidub ka rootsi keelest laenatud eppeli un. Idaserva murretes, nagu ka karjala ja vepsa keeles, on una nimetus vetud vene keelest: jaaplukka ~ jaaplokki jms. Phjaeesti murretes ja vadja keeles on aga levinud un ~ oun, 18. sajandi phjaeesti allikates ka aun ja vastavalt aunapuu [5: 418], kigis lunaeesti murretes ubin(a) ~ upin, nii kura- kui ka salatsiliivi keeles umār(z).
Neil lunapoolseimatel nimetustel pole selget laenuetmoloogiat, ehkki liivi keele snale on head vasted mordva keeltes (ersa umaŕ, moka maŕ). Kikjal lnemeresoome keeltes on unapuu nimetuse tuumosaks una thistav sna.
Ainult lunaeesti puhul pole asi pris kindel. Siin tuleb oletada, et sna ubin on kulunud mitmes jrgus ja ammu kokku sulanud puu-snaga. On ju kigis lunaeesti murretes unapuu levinuimad vormid uibu ~ uibo, millele vidakse veel uuesti lisada sna puu: uibopuu jms. Luna-Eestis on levinud una nimetusena uiboupin, seega unapuu un (vrd maaupin maaun ehk kartul). Kas lunaeesti ui ning liivi ja ersa keele un-sna esisilbi u on sama algupra, jb lahtiseks (vrd ersa maŕ mari).

Paljudes Euroopa ja Kesk-Aasia keeltes algavad una ja seega ka unapuud mrkivad snad labiaalse vokaaliga ( ~ o ~ u), sna tavaline on samuti jrgnev labiaalne ehk huultega hldatud tvekonsonant (m ~ p), niteks indoeuroopa vana *abol-, lti ābols un, ābele unapuu; turgi *alma, kus on oletatud metateesi algvormist *amla; sellise phikujuga on ka soome omena, lunaeesti ubin, liivi umār, algul nhtavasti ka eesti un < *omna.
Mnes keeles sna alguses vokaal puudub. Siis algab sna labiaalse konsonandiga: niteks ladina mālum ja kreeka mlon, mis arvatakse prinevat tundmatust protoeuroopa keelest. Sellistes snakujudes on mni lingvist pdnud nha imiteerivat, huulte mardamisega taotletavat una mmarguse kuju markeerimist, vrd eesti mar, sellise uba- ja ubin-sna seletuse on esitanud Julius Mgiste [4].
Seda, et laial Euroopa alal on una ja unapuud thistavad snad suuresti sarnased, mrgati juba sajandeid tagasi. 19. sajandil vitis Tartus sndinud petlane Viktor Hehn, et una-snapere on kogu Euroopas prit samast allikast ja see lhtevorm viks olla soome keele omena [2].
Hilisemal ajal on vrreldud soome sna mnede iraani keelte una-snaga, nagu muno ja amun. Kige tenolisem ongi, et tegemist on iidse kultuursnaga, mis on levinud aegade jooksul koos unte ja unapuudega Kesk-Aasia mestike jalamilt le Euraasia [3].

Eesti keelealal jagunevad una thistavad snad kigepealt kahte suurde rhma. Phjaeesti murretes on levinud kirjakeele unapuuga pritolu poolest seotud snakujud.
Phjaeesti rannamurdes, Lne-Saaremaal, Hiiumaal ja ksikutes kohtades ka mandri murdekeeles on unapuud nimetatud ounapuu, ounpuu, ombu. o-algulised vormid on ilmselt vanimad. Saarte murdes on levinud ka -lised unpuu ja unapuu.
Kige laialdasema levikuga on phjaeesti murretes -algulised snad, kusjuures Lne-Eestis on harilik nimetavalise moodustusega unpuu. Vanas Kihnu ja Muhu murrakus on olnud tarvitusel lhivorm mbu. Kesk- ja Ida-Eestis on unapuu krval tuntud assimileerunud diftongiga napuu ja lpuvokaali kaotanud unap ja nap.
Luna-Eestis on tavalisim sna unapuu kohta uibu ja ida pool uibo. Luna-Mulgimaal ja Leivu keelesaarel on levinud ka konsonandikaoline uiju ja Leivus kige tugevamalt lhenenud uju. Setumaal on olnud tuntud ka h-ga lppev uiboh.
Lunaeesti snakujudest nhtub, et knelejad ei ole enam tajunud, et tegu on liitsnaga, ega ole silitanud puu-snaga seostuvat snalppu. Ka kesk- ja idaeesti unap ~ nap nitab, et liitsna struktuuri pole alal hoitud. Selliste kinnistunud snade krval on kasutatud puuvilja nimetusega aktiivselt moodustatud kaheosalisi nimetusi, nagu phjaeesti keeles una-puu ja lunaeesti ubina-puu.

Viimastel sajanditel eesti maarahvalt les kirjutatud nimetused nitavad, et kodu- ehk aed-unapuu (Malus domestica) on muutunud primaarseks ja mets-unapuu (Malus sylvester) nimetus tuletatakse enamasti sellest [5: 418419].
Mets-unapuud on ldjuhul thistatud mingi tpsustava snaga unapuu nimetuse ees. Phjaeesti murde alal on niteks Saaremaal kasutatud nimetust maaunpuu, mandril laial alal metsunapuu ~ metsunap, kitsamalt alalt on les kirjutatud pldunapuu, taliunapuu, kitseunapuu, undiunapuu jms.
Luna-Eestis on paiguti uibu mrgitud les siiski just metsunapuu thenduses, kuid ka seal on tavalisem, et nimetust markeeritakse mingi tiendiga. Tuntuim on lunaeesti murde alal mtsuibu, selle krval ka soeuibu, hapneubinapuu, mro uibo jm. Mets-unapuud on nimetatud ka ksi kasutatud metsa-tveliste tuletistega, nagu phjaeesti (Muhu) metsus ja lunaeesti mtsik.
Luna-Eestis on vrreldes teiste Eesti murdealadega olnud produktiivsem unapuud thistava uibu-sna kasutamine teiste taimenimetuste moodustamisel. Niteks Mulgimaal on kummel olnud uibuein, trnpuu ja samuti paakspuu kitsiuibu. Ka Tartu ja Vru murrakus on paakspuu nimetus kitseuibu ~ kitsuibu. Tartu- ja Vrumaal on upinhain olnud tarvitusel ka ristikheina nimetusena. Ruges ja Vastseliinas on kitsuibu eldud samuti metsiku unapuu kohta.
unapuu kui iidse smboli thtsust lunaeesti maakultuuris nitavad kudumites kasutatud uibukiri, uibulehine kiri ning muud unapuud ja selle lehti jljendavad mustrid.


1. ALFE II = Atlas Linguarum Fennicarum 2. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 2007. Helsinki.
2. Hehn, Viktor 1870. Kulturpflanzen und Hausthiere in ihren bergang aus Asien nach Griechenland und Italien sowie in das brige Europa: historisch-linguistische Skizzen. Gebrder Borntraeger.
3. Joki, Aulis J. 1963. Omenan vaellus. Virittj 67: 134142.
4. Mgiste, Julius 1973. Uibopuu ja ubin. Finsk-ugriska smskrifter utgivna av Seminariet fr finsk-ugriska sprk vid Lunds Universitet 2. Lund: 1417.
5. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Emakeele Selts. Tallinn.



Karl Pajusalu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012