Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2012/12
Raamatuarvustus: Linnumääraja

Linnumääraja. Euroopa ja Vahemere maade lindude välimääraja
Lars Svensson, Killian Mullarney ja Dan Zetterström. Rootsi keelest tõlkinud Olav Renno. Varrak, 2012. 447 lk.

Tänavu kevadel ilmus seni parim Euroopa lindude määraja lõpuks eesti keeles. Määrajas on toodud kõik Lääne-Palearktises kohatud linnuliigid. Põhjalikes liigikirjeldustes on tähtsamad määramistunnused esitatud kursiivkirjas ning joonistel on neile viidatud joonega. Nõnda on käsiraamatut lihtne kasutada: diagnostilised tunnused leiab kohe üles. Arvestama peab aga sellega, et autorid ei ole kasutanud Euroopa harulduskomisjonide liidu soovitatud uut liikide süstemaatikat, mida järgitakse ka Eestis. Näiteks on raamatus hallvares ja mustvares esitatud küll juba eri liikidena, kuid niidu- ja euroopa kaelustäks on endiselt kaelustäksi alamliigid.

Kauaoodatud määrajat lehitsedes valdasid mind õige segased meeleolud. Esmalt mainin, et määraja on kõvas köites. Eelistaksin pigem pehmekaanelist ja välioludesse sobivamat köidet, sest kõvakaaneline muutub väljas õige ruttu kapsaks. Mõned linnuvaatlejad on kurtnud, et raamatu tekst on väga väikeses kirjas ja raskesti loetav.
Peale selle hakkas eestikeelses tõlkes juba põgusal tutvumisel silma mitu harjumatut terminit. Kui „määramistunnuse” asemel kasutatava „välitunnusega” harjub ilmselt ära, siis „sulestiku” asemel „rüü” on küll väga võõras. Näiteks „hundrüü” ja „puhkerüü” tunduvad vähemalt esialgu väga harjumatud.

Olulisem on see, et silma torkas lubamatult palju tehnilist praaki. Kohe sisekaanel, linnu topograafia lehel on kirjas, et laba-hoosuled nummerdatakse seestpoolt tipu poole, kuid juuresoleval joonisel on see ometi vastupidi. Pealegi on joonise juures „välislabast” saanud „välislatv”. Samal lehel juhatatakse kahlajate ja kajakate topograafia juurde, kuid viidatud lehekülgedel neist asjust juttu ei ole.
Ka linnunimetustega on mitmel pool asjad sassis. Näiteks on „mustkõht-tormilinnust” saanud joonisel „mustselg-tormilind” ja „valgekulm-tormipääsust” „valgekulm-tormilind”, jaapani tormipääsut nimetatakse tekstis „jaapani tormilinnuks” ja raba-neppviglet „raba-nepptildriks”, turpialidest on joonistel saanud „trupialid”, mustjalg- ehk meritülli puhul on joonisel eelistatud nimetust „meritüll” ja soo-roolind on „putke-roolind”, kõvernokk-rüdi on aga nimetatud vana nimega „kõvernokk-rislaks” jne.
Ise ma eestikeelset versiooni ei kasuta, sest keeleuuendused tundusid liiga võõrastavad, seetõttu kasutan nagu ennegi määraja soome- ja ingliskeelseid väljaandeid. Nii juhtuski, et määraja jäi raamaturiiulisse mitmeks kuuks tolmu koguma, kuni sügisel hakkas tulema vihjeid, et kevadel põgusal otsimisel leitud vead oli vaid jäämäe veepealne osa.
Võtsin kätte ja algatuseks võrdlesin värvitahvlite tekstiosa ingliskeelse väljaande omaga. Miks värvitahvlite tekstiosa? Ikka seetõttu, et üldjuhul kiputakse esimese hooga just jooniste abil linde määrama. Eestikeelne versioon on küll tõlgitud rootsi keelest, aga kuna rootsi- ja ingliskeelne määraja anti välja samal ajal, siis peaksid tekstid tõenäoliselt kattuma. Ilmnes, et paaris kohas on mõni sõna tõlkimata jäänud ja jooniste juures leidub nii rootsi- kui ka ingliskeelseid tõlkimata sõnu. Seega pole selge, millisest keelest ikkagi on tõlgitud.
Ebameeldiva üllatusena tuli peaaegu igalt jooniselehelt mõni suurem viga välja. Kohati tekkis mulje, et värvitahvlite tektiosa on tõlkinud keegi, kes lindudest suurt ei tea, pealegi on värvitahvlite tekstijuppe ilmselt tõlgitud jooniseid vaatamata.

Ei hakka kõiki leitud vigu ükshaaval esile tooma, aga korduvalt on vahetusse läinud „siirderüü” ja „puhkerüü”, „suvirüü” ja „talirüü”, „isaslind” ja „emaslind”, „1. kalendriaasta” ja „1. suve lind” jne. Jooniste teksti vigadest olgu siinkohal ära toodud vaid väike valik nendest, kus asjad on õige sassi läinud.
Lk. 47 on sõnnpea-sõtka joonise juures kirjas tõeline absurd: „kui sukeldub, jälgige võimalikku rõngasasendit!”. Mis on „rõngasasend”? Ingliskeelses variandis on „check legs for rings!”. Kuna see liik on Euroopas pigem puuripõgenik, siis võib sukeldumise hetkel märgata linnu jalas rõngaid. Kui on rõngad jalas, siis on tõenäoliselt tegemist puuripõgenikuga.
Lk. 53 on mägikanade jooniste vahel tekst „välimuses pole vahet, mistõttu aetakse põgusalt vaadeldes segi”, aga ingliskeelne tekst räägib hoopis midagi muud: „no overlap in distribution, so confusion unlikely”, seega peaks eesti keeles olema „kuna areaalid ei kattu, on segiajamine vähetõenäoline”.
Lk. 67 on tuttpüti joonisel kirjas „vrd väikepütiga (paremal)”, aga joonisel peab võrdlema hoopis punakurk-kauriga.
Lk. 67 on hallpõsk-püti jooniste juures kirjas „vrd mustkael-pütiga (paremal)”, aga joonisel on hoopis sarvikpütt, kellega peabki võrdlema.
Lk. 81 on ööhaigru kohta üteldud „nokk pisut kõver (hüübil sirge)”, aga inglise keeles on „bill slightly pointing down (Bittern: inclined upwards)”, ehk siis: ööhaigru nokk on suunatud allapoole, hüübil üles.
Lk. 113 on kanakulli lennupiltide vahel tekst „kujult sarnaneb raudkulliga (ülapoolelt)”, aga peab olema, et „kuju poolest erineb raudkullist”, ent jutt ei käi ülapoolest, vaid juhtumisi on raudkull samal lehel ülemine liik ja võrrelda tuleb ülaloleva joonisega (ingl. „shape differs from Sparrowhawk (above)”).
Lk. 153 on väikerüdi kulmutriibu kohta öeldud „katkeline kulmutriip”, aga seda ta pole, on hoopis kaheharuline (ingl. „split supercilium”).
Lk. 153 on siberi rüdi joonisel kirjas „„poolitatud” põselaik”, kuid inglise keeles on „isolated cheek patch”, seega pole siin poolitamisega midagi pistmist: see laik on hoopis „selgelt eristuv”; samal joonisel on lauba kohta öeldud „tume laup ja tume
valjasriba”, aga ära on ununenud, et need ühinevad (ingl. „dark forehead joins dark loral smudge”), mis on oluline määramistunnus.

Estbirdingu liikmed leidsid määrajast mõne nädala jooksul vaid suhteliselt väikse osa läbivaatamise käigus 13 lehekülge (tavalises arvutikirjas) vigu. Kõik leitud vead said edastatud tõlkijale. Kui millalgi peaks määrajast ilmuma kordustrükk, siis loodetavasti vead parandatakse.
Kahjuks tundub, et vigade rohkuse tõttu ei piisa uuest toimetamisest, vaid määraja tuleb uuesti tõlkida. Aga mida teha esimese trükiga? See tuleks tunnistada praagiks ja kokku korjata. Samas, seda head määrajat soovitan linnuhuvilistel kasutada ka edaspidi, aga palun kasutage inglise või soome või mõnes muus keeles ilmunud väljaannet. Eestikeelsest määrajast lähtudes võite määramisega päris rappa minna või midagi valesti ära õppida.



Margus Ots
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet