Eesti Looduse fotov�istlus
10/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 10/2003
Kanepil on palju ahvatlusi

Kanep, keda narkopolitsei tnapeval kasvuhoonetest, pningutelt vi saradest otsib ja leitud taimed enne hvitamist le loeb, kasvas veel minu lapseplve aegu vabalt talumaadel. Tema kiust valmistati igapeva tarbeks nri ja kit. Karjapoisid ei mrganud kanepilehti samblaplru sisse panna, kll aga osati lugu pidada tema seemnetest.

Paaril viimasel kolhoosieelsel suvel kisin oma tdi talus karjas. Mletan hsti kgiviljaaia servas rohelise mrina kasvavat kanepit, sest sinna sai suve lpupoole ikka lipatud, isegi varahommikul enne pudulojustega luhale minekut: peotie kanepiseemnete jrele. Meie, lapsed, hindasime neid vhemalt samavrseks phklitega, mida aiamaad piirav sarapuuhekk poetas. Kanep oli isegi etem, sest tema seemned olid phklitest rasvasemad. Ndseks olen unustanud kanepi maitse, aga lugedes siit ajakirjanumbrist lugu tema seemnete toitevrtusest (lk. 12), on mul tuliselt kahju, et meie lapsed ja lapselapsed on ilma jetud sellest limalt tervislikust ja kosutavast loodusannist.

Paljurgitud pahede krval on kanepil veel hulk hid omadusi, mis teda kasvatama ahvatlevad: aias meelitab ta ligi linde, kes muid kultuure kahjureist puhastavad, ise ei vaja kanep herbitsiide, fungitsiide ega pestitsiide; ta annab pindalahiku kohta rohkem kiudu kui puit, ning see kiud on pikem ja tugevam kui puuvillal jne. (vt. lk. 6). Seetttu on kanepi tstuslik kasvatus paljudes riikides taas lubatud.

Kanepi kui vga vana kultuurtaimega haakub mtteliselt siinsamas (lk. 20) tutvustatav eriprane kaitseala Jalase maastikukaitseala, kus tahetakse hoida ja taastada ht vga vana kla tema loomulikus looduskeskkonnas. Turvalise ja mitmekesise elukeskkonna loojaina, marja- ja seenemaadena kuuluvad mets ja soo lahutamatult kla juurde. Vahelduv maastik sobib elupaigaks mnelegi Euroopa haruldasele liigile niteks konnakotkastele (eelkige vike-konnakotkale), kellest samuti kesolevas ajakirjanumbris lugeda saab (lk. 30). Jalase loopealsed ja niidud on ikka olnud liigirikkad (niitudest ldse saab huvitavat teada lk. 34), koplitesse ja karjamaadele sobiksid tnapevalgi eesti hobune ja kohalikku tugu pudulojused, ka eesti maalammas, kui ta ikka olemas oleks (lk. 18). Kla pldudel vaheldusid vanasti eri kultuurid: leivaviljast kiudtaimedeni. Kllap on Jalaselgi kunagi kanepinri tehtud ja peret jursi, kanepipiima vi -pudruga turgutatud.

Loodud kaitsealal ei hakata elama arhailisel moel, kll aga viksid sealsetel pllulappidel ja kgiviljaaedades taas koha leida mnedki vanad, ndseks eri phjustel vlja trjutud kultuurid. Kas kunagi taas ka kanep?



Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012