Eesti Looduse fotov�istlus
11/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 11/2003
Maa ja mets ei saa olla ksnes eraasi

Kevadel slmitud koalitsioonilepingu keskkonnaosa toonitab jtkusuutlikku arengut igas valdkonnas. Ministriks naastes tttasite kohe pstma metsa lemrase raie kest, sellest tusis pris suur kra. Kuidas on lood nd, pool aastat hiljem?

Jtkusuutlikule arengule ei ole alternatiivi. Eestis eriti, sest meil ei ole ammendamatuid loodusvarasid. Tsi on ka see, et leminekuajal satuvad sageli lgi alla eesktt taastuvad ressursid: mets, kala, jahifauna, turvas. Eestis on praegu kige rohkem kannatanud mets.

Seisukohad, mis ma kevadel vlja tlesin, on ndseks kigepealt arusaamist leidnud ministeeriumis endas. Siingi oli eri seisukohti. 1997. aastal kinnistatud metsapoliitikas on kahtlemata ajaloolise thtsusega asju. Niteks see, et riigimetsi ei erastata. Samuti oli seal kirjas, et le 7,8 miljoni tihumeetri ei raiuta. Aga juba 1999. aastal see piir letati ja nd raiutakse ligikaudu 12 miljonit tihumeetrit aastas. Tegelikult ei olegi phiksimus raie mahus, vaid selles, mida raiutakse: kuuske raiutakse praegu kaks, mndi poolteist korda rohkem, kui tohiks. Philiselt kib patustamine erametsades.

Praegu ts olev metsaseadus stestab metsateatise uue vormi, mis sarnaneb senise raiepiletiga. Aga tegelikult tuleb raiet kavandades melda ka kultiveerimisele, metsateede ehitusele ja kigele muule metsamajanduse juurde kuuluvale. Enam ei saa nii, et metsaomanik teatab riigile kavandatud harvendusraiest, aga prast on plats lage.

Ministri mrusega sai lpetatud nooremate kui saja-aastaste mnnikute ja kaheksakmneaastaste kuusikute raie diameetri alusel, sest see vimaldas manipulatsioone kolmnurgas boniteetvanusrinnasdiameeter. Tulemusi vib juba mrgata.

Hea meel on, et ka metsatstuse tipptegijad on mistnud: sstval metsandusel ei ole alternatiivi, ning teevad meiega koostd.

Riigimetsad on usaldatud riigimetsa majandamise keskuse (RMK) hoolde. Kas tema on parem peremees?

Riigimetsas ei raiuta rohkem, kui majanduskava ette neb, ei tehta lageraiet millegi muu nime all, ei jeta raielanke kultiveerimata. Euroopas on RMK unikaalne, paljud tahavad seda jrele teha. Ta on praegu Euroopas efektiivsemaid: maksab riigile he hektari kohta heksa eurot, ainult Austrias makstakse rohkem ksteist eurot; Soomes niteks ainult viis.

Peale selle edendab RMK oma kasumi arvel puhkemajandust ja toetab looduskaitset: ehitab matkajate tarvis laudteid, puhkemajakesi, lkkekohti. See kik toimib ka loodushoiu kasuks. Mitte kski erainvestor ei investeeri niisugustesse asjadesse, mis otsest tulu tagasi ei too.

Looduskaitse ja metsamajandajate koostst on head kogemused juba okupatsiooniajast, aga viimased kmmekond aastat on testanud, et loodus psib riigi maal tunduvalt kindlamini kui eramaal. See, et eramaal vib mets ohtu sattuda, on mneti isegi mistetav: kui ksimus on ikka selles, kas langeb mets vi jb pere nlga, siis loomulikult minnakse metsa kallale.

Ka metsa kultiveerimine ei edene eraktes nii, nagu loodetud. Omal ajal oli arvamus: tuleb pikk turumajanduse ksi ja kasvatab kigile metsa kultiveerimiseks vajalikud taimed. See ksi osutus aga hoopis lhikeseks. RMK on oma valdustes metsade uuendamisega toime tulnud.

Linud kevadel kuulutas RMK oma metsades raierahu, mis kutsus esile nii puiduttlejate kui ka osa erametsaomanike pahameele. Kas RMK jtkab seda joont ka edaspidi ja kas on loota jrgijaid?

Asjad arenevad aegamda. RMK kui sstva metsamajanduse lipulaev on metsas hea peremees, kes rakendab visalt kike seda, mis tuleb kasuks metsale ja loodusele tervikuna. See ei thenda muidugi, et erametsanduses kik rvmajandust harrastaksid: on vga auvrseid ja eetilisi metsamehi, kelle valdustes on asjad sama korras nagu riigimetsadeski. Nemad mistavad ka kevadise raierahu vajadust, seda enam, et sellest tuseb ka otsene kasu metsaomanikule: metsateed jvad lhkumata. Metsaomanike seas on aga paraku ka neid, kes tegelikult metsast ei hooli, nhes selles vaid rahaallikat. Sellised tuleb pihtide vahele vtta.

Me peame natuke kasvatama oma rahvast: maa ja metsaga seotud ksimused ei saa kunagi olla ainult inimese eraasi. Phjamaades teavad seda kik, aga meil on suures vabaduse- ja liberalismituhinas meldud: omanik teeb oma metsas, mida tahab. Nii lihtsad need asjad pole.

Et inimestele olulisi asju selgitada, oleme algatanud pris ulatusliku keskkonnateadlikkust edendava programmi kikides telekanalites: ETV-s on Tasakaal, kanal 2-s tulevad Rohelised uudised, TV3 hakkab edastama Peeter Ernitsa mtisklusi hindan seda meest kui eetilist keskkonnaintellektuaali.


Kuidas murda metsarvlite vge?

Tugevdasime lisaeelarvega oluliselt keskkonnainspektsiooni (KKI): le kahe ja poole miljoni krooni panime juurde, ka keskkonninvesteeringute keskus (KIK) andis lisaraha. Uues eelarveprojektis oleme jrelevalvet veelgi thusamalt toetanud.

Sel aastal on metsale tehtud kahju tunduvalt vhenenud: kui eelmise aasta esimesel poolel oli kahju kuuskmmend miljonit, siis sel aastal nelikmmend miljonit. Kaasatud on politseiamet, prokuratuur, siseministeerium, kaitsepolitsei. Haarame kaasa maksuameti. See on hist. Sel aastal oleme vtnud ra viis vga kallist metsamasinat. Metsalaastajad on saanud selge signaali: ega siin nalja ei tehta! Edaspidi hakkab politsei tee peal hoopis tihedamalt metsaveomasinaid kontrollima. Siia tuleb investeerida, sest ka nelikmmend miljonit poole aasta kohta on ratu summa.

Mets on hine vara. Oleks hea, kui kik seda tunnetaksid: kolmkmmend tihumeetrit palki ei saa ju puetaskusse peita. Kui palgikoorem tuleb metsast vlja, siis keegi ikka neb: kust ta tuli, kuhu lks, millal? Metsaski peaks kehtima naabrivalve KIK eraldas selleks kolmsada tuhat krooni , et me iseenda ja ka ksteise varandust valvaksime.

Pole loota, et metsavastased kuritd pris kaovad, sest asjal on ka sgav sotsiaalne tagaphi.


Koalitsioonilepingus lubatakse karmistada karistusi metsateede lhkumise eest. Kas kedagi on ka karistatud ja kui rangelt?

Uus metsaseadus prab sellele thelepanu. Philine on tegelikult siin taastamiskulude hvitamine. Mrad lhkujale viiskmmend tuhat trahvi sellega lhutud teed korda ei saa.

Metsas kurikaelu jahtides peab arvestama, et metsanduses liigub viisteist miljardit krooni. Ja raha rgib ka see polegi nii vaikne raha: kurikaelu kaitsevad vilunud tippadvokaadid, vastaspool on sna vikeste rahaliste vimalustega. Sellegipoolest ei tunnista riik mitte mingil juhul seda, et me kurikaeltega videlda ei suuda. Kui riigil on poliitilist tahet, mida kinnitavad ka materiaalsed eraldised, siis sellist judu, kes talle vastu julgeb hakata, Eestis siiski ei ole.


Koalitsioonilepingus on lubatud suurendada rangelt kaitstavate metsade pindala. Kui suureks?

le kmne protsendi kaitstavaid metsi ei kannataks Eesti majanduslikult vlja. Aga asja idee on tegelikult selles, et suudaksime kige vrtuslikumad metsatkid les leida ja siis neid ka tepoolest kaitsta: pole mtet mngida kaitset paberil. Teiselt poolt, mne koha peal oleme ehk ka natuke le pingutanud. Vtame niteks hooldusraiekeelu Lahemaal: sealsed paljukidavad metsad muutuvad retult tuleohtlikuks. Peame hoolikalt kaaluma kus kohal, mida ja kuidas kaitseme, millist reiimi hes vi teises kohas rakendame.


Kuidas on lood igameheigusega metsas ja ka mujal randades niteks?

Ka neid asju saab hlpsamini lahendada riigimaal. On kll tlejaid, et see on kskik, kellele maa kuulub. Ei ole. Indiaanlaste tarkus tleb, et kellele kuulub maa, sellele kuuluvad ka tema pojad. Juba praegu vib niteks phjarannikul sattuda olukorda, et lhed-lhed... ja kki on pssimees vastas.

Igameheiguse peab tagama riik. Riigil on peale veenmisiguse ka natuke judu. Kik ei saa jutust aru. Riigil on trahvisanktsioonid ja avamise vimalused.


Miks riik ei ava kallasrada rahvasuus Uusmeremaana tuntud neemel?

Kahju, et elitaarid ei mista probleemi sgavust.

ks olulisi eesmrke ongi meil hoida randu avatuna kigi jaoks. Tegelikult patustavad siin kige rohkem kohalikud omavalitsused: annavad lubadusi ega jrgi seadusi. Mnedki neist taotlevad sotsiaalmaad et ehitada niteks laste mnguvljakuid, edendada sporti, arendada kultuurset ajaviidet. Ja saavadki maa ktte. Kui lheme poole aasta prast vaatama, siis mis me neme? Valla volikogu on muutnud selle maa sihtotstarbe: teinud elamumaaks, mis juba ammu ka kruntideks jagatud. Selline teguviis ei rata usaldust.

Hiljutine nide Pakri poolsaarelt: kinnisvaraarendaja mb merevaatega eramukrunte kaitsealal. Tsi, planeeringut vib ju arendada maa omandist olenemata. Aga nii palju viks siiski teada, et seal on kaitseala. Ja aimata sedagi, et meie seda ei koosklasta.


Kas kusagil on ka mni valesse kohta ehitatud hoone maha lhutud?

Nihutatud on. Ldla jrve res Vrumaal, ja Hiiumaal. Mahalhkumise pretsedendid veel tulevad. Aga siingi on sageli sdi vald, ehitaja aga lihtsalt vale asjaajamise ohver, nagu niteks palju jutuks olnud Kanajev oma suvilaga. Kohalikud omavalitsused lubavad seda, mis pole neile lubatud.


Kui Kanajev ji lihtsameelselt vahele, siis Viktor Kaasik oleks ju vinud teada?

Kaasik mitte ei oleks vinud, vaid oleks pidanud teadma.

Paraku me ei vi ka oma judu le hinnata: meie riik thistas kll 85. aastapeva, aga tegelikkuses on ta praegu kaheteistkmneaastane poisike, kellelt ei saa atleedivimeid nuda.

Seeprast on ka parem, mida rohkem ranna- ja metsamaid jb riigi omandisse. Praegu inventeerime jtkuvalt usinasti riigi omanduses olevaid metsi, mida pole kellelegi tagastatud vi mille eest on EVP-d vlja antud. Sealt lheb osa riigimetsa ktte, ja see on hea, sest peame mtlema ka ldiste huvide peale, tuleviku peale.


Rgime turbast ka. Lne-Euroopa on oma turbavarud jgitult kulutanud, aga vajadus selle jrele ha suureneb. Meie ehitame juurde uusi turbakaisid ja muudkui mme. Samas ju teame, et teoreetiliselt on turvas kll taastuv loodusvara, aga tegelik turba bilanss on Eestis tugevalt negatiivne. Kas on plaanis midagi ette vtta turba sstmiseks?

Et ta taastuv on, selles pole kahtlust, sest niikaua kui turbasammal kasvab, tekib ka turvast. Aga bilanssi tuleb kontrollida ja jlgida. Limiidid on pandud paika maakondade viisi ja mned projektid on juba kmme aastat vanad: Tartu soojalaen on ju turbaprojekt. Olen kll seda meelt, et kaevandamisel tuleb silm peal hoida. Kui on tehtud vigu, siis tuleb need parandada. Kui ikka ei ole nii palju, nagu arvatud, peame tagasi tmbuma.


Limiidid on kll maakondade viisi mratud, aga neist ei peeta kinni: Prnumaal letati mullu lubadega mratud turba kogus 144 000 tonni vrra, samal ajal Ida-Virumaa jttis kasutamata 229 000 tonni. Ometi teame hsti, et Prnu kaudu kib suur osa turba ekspordist, aga Ida-Virumaal tstetakse kaevandamata turvast endiselt puistangutesse. Kus on siin sstev majandus?

Eks me pea sstlikkusele mtlema igal pool. Aga elu on selline, et kigil on raha teenimisega kole kiire: mistusprast kitumist pole alati loota. Kipub valitsema moraal: kigepealt saame rikkaks, siis vaatame, mis edasi. Need, kellel sellealast mistust sutsuke on, kipuvad olema vikeses vhemuses. Meil on Riigikogus kolmteist kohta, aga neil, kes vidavad, et kige mdupuu on raha, heksateist kohta, ning neil, kes lubasid kike uut kakskmmend kaheksa.

Peame saama rahva kaasa, et hakataks phivrtusi hindama. Philiselt on ju krgeima vimu kandja see, kes poliitilised vead kinni maksab.


Plevkivikaevanduste laiendamise plaanid teevad muret looduskaitsjatele: mned kavandatud kaevandusvljad kas kattuvad looduskaitsealadega vi tulevad neile liiga lhedale. Mida vastate Eestimaa Looduse Fondile (ELF), kes kaebas keskkonnaministeeriumi kohtusse kaevandamisloa andmise prast O-le Merko Kaevandused?

ELF kib kogu maailmaga kohut. Praegu kaevandatakse Puhatu looduskaitsealale palju lhemal, kui on lubatud knesoleva dokumendiga. Me ei saa suvaliselt elda, et meile ei meeldi ei luba. Keskkonnamju hindamine tehti ja leiti, et ei ole suurt mju karta. Mina ootan ELF-ist partnerit, kahjuks pole leidnud.


Jtmemajandus on viimasel ajal sageli kne all. Sstva arengu suund eeldab prgimele ladestatavate koguste pidevat vhenemist, samas hdaldavad uute europrgilate haldajad alakoormuse le ja soovivad, et prgi toodaks rohkem: muidu ri ei edene. Kuidas seda vastuolu lahendada?

Praegu panustatakse tugevasti sorteerimisjaamade vljaehitamisse. Vtsale eraldas KIK 1,9 miljonit krooni sorteerimisjaama laiendamiseks. Jtmemajandusse investeeritakse sadu miljoneid.

Uus jtmeseadus on Riigikogus: kas sellest prast tuliseid vaidlusi jb ka midagi sellist jrele, millest kasu on, seda ma ei julge lubada seal on uus suund ja palju isemtlejaid.


Kurdetakse, et rahvas ei viitsi prgi sortida, aga kuhu peaks hoolas inimene panema niteks plastjtmed, mida kodudes tekib kige rohkem?

Kogumisssteemi arendatakse, plaanis on suurendada tagatismaksu, et korduvkasutatavat taarat ktte saada. Ega peale majandusliku stiimuli midagi muud ei ole. Pakendiaktsiisi le kivad vaidlused, siin on ka vastaseid. hed tahavad jtmemajanduse korraldamiseks kehtestada leriigilise jtmemaksu, teised pole nus, sest see suurendab ldist maksukoormust. Tegelikult poleks see maksukoormuse suurendamine: igaks tekitab ju prgi ja jtmemaksuna laekuv raha lheb otseselt tagajrgede likvideerimisele. Phimte on, et saastaja maksab.

Meie tavajtmete hulk on praegu viksem kui Euroopa Liidus: 260270 kg inimese kohta aastas, Euroopas 400 ja rohkem. See tuleb muidugi sellest, et me oleme vaesed, me ei saagi nii palju prgi tekitada kui rikaste riikide kodanikud. Meie keskmist prgihulka inimese kohta suurendab plevkivi pletamine.


Kui suur peaks olema sorditud jtmete osa?

le 2030 protsendi ei tohiks prgimele minna. Niteks tagastatavast pakendist peaks vhemalt pool minema korduvkasutusse. Oleme seni linud rohkem ladestamise teed, sest platsi meil on, ladestamine tuleb suhteliselt odavam eriti kui teised prgila ehituse kinni maksavad.


Vaikusest kui loodusvarast rgivad vaid mned isemtlejad. Ja nemadki pigem linnakeskkonda silmas pidades. Aga enam pole ju ka looduses kohta, kus vaikust kuulata: ATV-d, lumesaanid, skuutrid ja muud mramasinad juavad kikjale. Kas on abi loota?

Piirangud sltuvad kohalikest omavalitsustest: maavanem otsustab, kas ta lubab hele vi teisele veekogule skuutreid, ATV-dega on sama asi. Muidugi, tarbimishiskonna hda seisneb selles, et rahamehed aga just nemad lustivad mra tekitavate masinatega vajuvad lihtsalt peale: niteks Otep on selline koht, kus elu keeb nii suvel kui ka talvel, ja rahapada podiseb ka kogu selle aja.


Kohalik omavalitsus ju sltub rahameestest. Kas siis vib arvata, et ta hakkab neid ohjeldama?

Omavalitsuse kujundab valimistel kohalik rahvas. Eks seesama rahvas kannatab ka mra kes kige rohkem. Jrgmiste valimiste eel tuleks need ksimused les vtta ning valida volikogu, kes inimeste normaalsete elutingimuste eest seistes paneb tle mistusega omavalitsuse.


Mis on loodusvastane jmlus, mille vastu praegune koalitsioon lubas les astuda?

See on lbe suhtumine kigesse ja kigisse. See ongi nii, et mina tulen ja olen: mristan, kisan, loobin prahti, ehitan kuhu meeldib, kaevandan kus tulus. Mina olen peremees ja teen, mis tahan! Sellist kitumist tuleb meil paraku ette sna sageli ja selle vastu saame ainult ldist hoiakut kujundades.

Villu Reiljan on sndinud 1953. aastal Vrumaal. Lpetanud 1975. aastal cum laude Eesti pllumajanduse akadeemia metsainsenerina. Juba viimasel pinguaastal alustas td Eesti metsamajanduse ja looduskaitse teadusliku uurimise instituudis ning jtkas juhtivatel ametikohtadel metsanduslikes ppeasutustes Jgevamaal, viimati (19911995) Luua krgema metsakooli direktorina. Aastail 19951999 Eesti Vabariigi keskkonnaminister, 19992003 Riigikogu liige. Selle aasta mrtsist taas keskkonnaminister. Keskkonnaministrina ja Eestimaa Rahvaliidu esimehena on seadnud eesmrgiks edendada sstvat arengut, eesktt metsamajanduses.



Keskkonnaminister Villu Reiljanit ksitlenud Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012