Eesti Looduse fotov�istlus
11/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
reisikiri EL 11/2003
Igaks on ekspert, kes ei ole sellest linnast

Ka mina olen seekord ekspert. nneks mitte ainuke. Seltskond on rahvusvaheline: Bjrn Rootsist, Wilhelm Saksamaalt, Elden USA-st. Meie lesanne on aidata edendada he USA remaa abistamise programmi raames metsamarjakasvatust ja looduslike varude kasutuselevttu Alaskal.

Mis saab olla meeldivam, kui sita nii eksootilisse ja kaugesse paika nagu Alaska, ja mitte Eesti maksumaksja raha eest! Muretsema paneb vaid reisi liialt hiline aeg septembri algus.

Seattleis saame kokku Bjrniga ja otsime les terminali, kust meie reis lheb edasi Anchoragei. Reisijaid on vga palju ja enamik neist mehed, kellel kaasas mingid imelikud kastid ja tuubid. Arutame, mis seal sees viks olla. Arvame, et tuubidega mehed sidavad ilmselt Alaskale mingile tehnikakonverentsile ja kannavad kaasas ettekandeplakateid. Tegelikult on lugu hoopis proosalisem: Alaskal kib jaht ja kastid on liha jaoks. Ka relvi transporditakse kastides ja tuubides on lhepgi varustus. Niisiis ei mingit konverentsi.

Hommikul rgates vtab meid vastu sel metippudele langenud esimene lumi. Sidame Palmerisse, kus toimub igaaastane pllumajandus- ja ksitnitus. Kuna mul on kooliajast jnud mulje Alaskast kui karmi kliimaga maast, siis on pllumajandusnitus mneti llatav. Igal juhul kaalub suurim kapsapea 41,5 kg ja preemia on koguni 2000 dollarit. Priskeid aiavilju on teisigi.

Nituselt ei puudu ka koduloomad: kbussead, klikud, kodulinnud, alpakad, hobused. Alaska naised on kanged lapitekkide tegijad. Tekke on nitusel sadu ks ilusam ja omaprasem kui teine. Arvatavasti on seda ksitliiki aidanud elus hoida pliselanike traditsioon teha karusnahatkikestest nii igapevariideid kui ka vaipu. Tegevust leidub nitusel igale pereliikmele: naisi petatakse alpaka- ja koeravilla kraasima ja lnga ketrama, mehed on ametis lendngedele liblikate tegemisega, lapsi kidab tsirkuseetendus ja klounid. Nituse naelaks on rodeo, mis kestab ligi neli tundi. See on vga pnev etendus. Eri vanusega laste jaoks on oma rodeo. Nimelt proovivad 57-aastased lapsed kinni pda suurde aedikusse lastud oinast, nooremad aga kana. Auhinnaks on kopsakas rahasumma, saadud tribnilistujate lahketest annetustest. Rodeoklubid ja nende korraldatavad esinemised on siin vga populaarsed.


Pohla looduslike kasvukohtadega tutvume jrgmisel peval. Hommikul hotelliaknast avanev pilt on lausa kirjeldamatu. Kogu loodus justkui leegitseb punastes, kollastes, pruunides toonides. Valged metipud ning helesinine pilvitu taevas lisavad veelgi vrve. Soome tundrate ruska kahvatub selle krval.

Teid on Alaskal vhe ja seetttu on nad kik heas korras. Kuna on alanud jaht, siis on liiklus elav. Jahimehed sidavad oma suurte farmeriautodega, millest enamiku kered on rooste selaphjaks purenud. Kohalikke ei paista see hirivat: peaasi, et masin liigub. Jaht kib suure hooga ja iga maanduv lennuk toob uusi ktihorde juurde. Kostab laske ja aeg-ajalt vuravad meist mda autod jahisaagiga. Jgedes seisavad lendngedega kalamehed, kuigi viksematest ojadest vib kudema suunduvat lhet suisa kahe kega kinni krabada. Kudema on minemas viimased nerkad (Oncorhynchus nerka), kellest nii mnelgi veel pris sdav vlimus. Nimelt vrvuvad nerkad enne kudemist ja sellele jrgnevat surma erepunaseks. Sellise kala ihus on alanud keerulised lagunemisprotsessid. Vrvunud kala smine lpeb valgele inimesele kindlasti halvasti.

Siinsetel pohlamaadel ei kasva mitte harilik pohl, vaid vike pohl (Vaccinium minus). Teeme peatusi ja turnime menlvadel, pohla kasvukohtades. Saak on kllalt hea ja marjad ei j oma suuruse poolest prmugi maha meil kasvava pohla marjadest. Korjajaid ei ne.

Klastame oma kolleegi Vickie kodu, kuhu ta on rajanud suureprase mikropaljunduslabori, mis meie llatuseks ttab vga kenasti. Ka pohlaistandus on heas korras, ainult sordid on Alaska lhikese suve jaoks valed. Nimelt on istutatud Euroopa sorte, mis nuavad pikka ja sooja suve, andes see-eest Euroopas ka kaks saaki. Soovitame kultuuristada kas Skandinaavia sorte vi hakata koguma viljakaid kloone kohalikust loodusest.


Kui ametlik osa on lbi, saame nha Alaska teisi klgi. Vickie sissetulek tuleb suuresti kelgukoerte pidamisest ja talvel korraldatavatest turismimatkadest. Alaska kelgukoerad nevad suvel vlja pris krantsi moodi. Kuna Alaskal on kelgukoerte maratonid vga populaarsed, siis vtab Vickiegi oma koertega neist tihti osa. Kelgukoerte pidamine nib muutuvat ha menukamaks, sest turistid on selle uue meelelahutuse enda jaoks avastanud. Muidugi ei ole niisugune puhkamisviis odav.

Mni pev hiljem teeme reisi Vickie sprade juurde, kus terve pere on seotud kelgukoerte turismiga. Koerakari on aukartustratav: koos kutsikatega ligi 90 isendit. htlasi tehakse siin aretustd, selleks on toodud Venemaalt laikasid. Turiste sidutatakse ka suvel. 1214 koera veavad mingit vankritaolist sidukit. Selle kiirus on nii suur, et looduse imetlemiseks ei j eriti mahti.

Sajapealise koerakarja lalpidamine ja kuulsamatest maratonidest osavtt nuab umbes 100 000 dollarit aastas. Seetttu on koeraomanikud sunnitud tihti tegema lisatd ja maratonide jaoks leidma isegi sponsoreid. Kelgukoerte pidamine olla parim moodus teha heast Ameerika dollarist koerasitta.


Fjordide vahel. Jrgmisel peval vtame ette kaheksatunnise matka Kenai fjordide rahvusparki. Selleks sidame Sewardisse, kust saavad alguse rahvuspargi korraldatud laevareisid. Tavaliselt on neil oma eesmrk: nha vaalu, mereloomi ja -linde vi siis liustike merremurdumist. Pikematel (pevastel) reisidel, nagu meie oma, on plaanis kik kolm. Laeval jagab nhtavate loomade ja lindude ning kige loodusse puutuva kohta infot bioloogiharidusega matkajuht. Meie laeval on palju loodusearmastajaid, iga teine paistab olevat linnuhuviline. Poen jaapanlastele ligi, et laenata binoklit silmitsemaks merisaarmaid, lunne jne. ligemalt. Kuuldes, et ma olen bioloog, pavad lahked jaapanlased mind kvasti harida, aga kuna nende ladina keele hldus on vimatu ja minul lindude eksamist mdas 30 aastat, siis ei saa ma eriti targemaks. ks on aga kindel: ilma binokli ja linnumrajata ma vrastesse maadesse enam ei sida. Tore on vaadata ka veepinnal lesivaid ja midagi isukalt nosivaid merisaarmaid.

Peaaegu iga fjordi soppi murdub Hardingi liustikust mni liustikukeel. Me lheme vaatama Holgatei liustikku. Laev peatub ohutus kauguses liustikust, mis langeb krge seinana merre. Jmgesid ei ole vees eriti palju. Valitseb harras vaikus. Kuulame, kuidas j hiidmassid praksuvad, oigavad, gavad ja siis suure mrinaga vette kukuvad. Vaatepilt on vimas. Liustike edasiliikumine vib ajuti olla vga kiire, niteks liikus Hubbardi liustik 1986. aastal edasi kuni kmme meetrit pevas. Holgatei liustik liigub praegu umbes kolm meetrit pevas. Tagasiteel neme ka vaalasid. Mnikord unustab vaal enne sukeldumist oma saba tkiks ajaks veest vlja ja laseb sellel siis vahva plartsuga vette langeda.

ks Alaska vaatamisvrsusi ongi tema arvukad liustikud. Osa neist murdub merre, teised lpevad maismaal. Kuigi liustikke, kuhu on vimalik vikese vaevaga minna, leidub mitmel pool, valime kige kergemini ligipsetava Exiti liustiku. See asub Kenai fjordide rahvuspargis ja saab alguse Kenai mestikku katvalt 3840 km2 suuruselt Hardingi jvljalt. Liustikuserv on vrreldes 1950. aastaga taganenud 450650 meetrit. Seda testavad aerofotod. Jst vabanenud ala katab llatavalt kiiresti pajudest ja sitka lepast koosnev vsa, hiljem ilmuvad must pappel, lnetsuuga ja sitka kuusk. Nii ka siin: selles kohas, kus veel pool sajandit tagasi seisis liustikuserv, kasvab nd noor elujuline mets.

Liustikujl vib nha 2,5 cm pikkust tumedat ussikest jussi, kelle elupaik ongi liustikes ja sulaveelompides. Snuks saab ta jle pudenenud ietolmust, vetikatest, putukatest ja surnud lehtedest. Selle ussikese elu on huvitanud teadlasi juba 1880. aastast. Ussid on aktiivsed ainult sel, varahommikul ja hilja htul. Temperatuuri tus le +4 C on neile surmav. Isegi vaid srmega ussikest puudutades saavad nad kuumaoki ja surevad. Et talve js le elada, leiduvat jkristallide vahel alati vett. Neid on leitud isegi kahe meetri sgavuselt jpankade seest. Suvine j sulamine ja ere soojendav pike sunnib neid j mikropragudesse peituma. Ideaalselt tunneb ussike end klmumistemperatuuril.


Kime ka Kodiaki saarel, mis on esimene eurooplaste asustatud koht Alaska poolsaarel (1763. a.). Kaks kolmandikku Kodiaki saarest hlmab looduskaitseala. Saar on tuntud maailma suurimate isenditega pruunkaru ehk grisli populatsiooni poolest. Isased kaaluvad kuni 680 kg. Karusid arvatakse saarel olevat kolm tuhat.

Ka meid hoiatati nendega kohtumise eest, kuna grislid olid just marjatoidule le minemas. Karude poolest on kuulus kogu Alaska, mitte ainult Kodiaki saar. Populatsiooni suurus (pruun ja must karu ning jkaru kokku) on umbes 100 000 isendit. Rumalale linnast tulnud turistile surutakse igal looduskaitsealal pihku kmmekonnast punktist koosnev petus, mida teha karuga kohtudes vi igemini mida teha, et nendega mitte kohtuda. Karu ja inimese vahelises konfliktis hukkus eelmisel sajandil 85 aasta jooksul paarkmmend inimest, samal ajal tapsid koerad aastatel 19751985 heksateist inimest. Seega polegi mmmikud nii vga ohtlikud. Distsiplineerimatute turistide arvu kasv ja karude harjumus otsida midagi maitsvat inimese jrelt toob paratamatult kaasa nnetuste suurenemise. Matkal olles ei ole soovitatav hoida toitu telgis, vaid viia see kaugemale ja riputada krgele puu otsa. Eriti ohtlik on jtta toiduaineid seks autosse. Hommikul vib leida, et loom on autot rsinud.

Meie rajad grisli omadega ei ristunud, kuigi me kisime jersetes tihnikutes otsimas kohalikke mustikaliike ja kaunist vaarikat (ingl. salmonberry). See valminult lhelihavrvi hsti suure marjaga vaarikaliik on maitsev ja kohalikud korjavad teda suurtes kogustes moosiks. Legendi jrgi on nimi tulnud sellest, et kudema minevad lhelised napsavad vee kohal rippuvatelt vartelt valmis marju. Olgu lhedega kuidas on, aga karu lemmiktoit lheliha krvale on lhemari kindlasti. Karud olid nii lhemarjapadrikud kui mustikavljad pris ra rsinud.


Seni olin parasvtme vihmametsadest ainult kuulnud ja lugenud. Need on metsad, kus tuleb aastas le12701520 mm sademeid. Alaskal asuvad maailma suurimad looduslikud parasvtme vihmametsad, mis on levinud umbes 1600 km kaarena Alaska lunarannikul Ketchikanist kuni Kodiakini, ulatudes ligi 40160 km laiuse ribana sisemaale.

Olenevalt asukohast saavad siinsed metsad 7625588 mm sademeid. Indikaatorpuud on sitka kuusk ja lnetsuuga. Metsade thtsus nii kohaliku elanikkonna kui ka loomapopulatsioonide jaoks on erakordne.

Viimastel aastatel, eriti George Bushi loodusvaenuliku valitsuse ajal, on olnud eriti tugev surve raiuda Alaska vihmametsad maha. Kuna nende hving hvardab kohalikke veelgi suurema tpuuduse ning kehvema toidulauaga, siis on kohalike aktivistide ja metsatsturite vahel puhkenud teline vitlus, mis on tnavu muutunud vga gedaks.

Elustikurikka metsa raiumine sunniks jahiloomi otsima uusi elupaiku ja halvendaks nende paljunemistingimusi. Kahjusid lhevarudele ei oskaks aga keegi kokku arvata. Nimelt on lhekoelmute psimiseks vaja, et mets pakuks kaitset kallaste erodeerumise eest ja aitaks oma vradega silitada psivalt jahedat veetemperatuuri. Aeg-ajalt vette kukkuvate vanade puude taha kujunevad aga parimad koelmud.

Kige mistusevastasem nibki olevat fakt, et metsi raiutakse justkui raiumise enda prast. Hoolimata puude kuni tuhandeaastasest vanusest ei ole siinne puit eriti hinnaline. 1992. aastal tehtud uurimuse jrgi andis puidutstusse investeeritud dollar ainult 2,5 senti Alaska eelarvesse. On ka arvestatud, et iga langetatud valge kuusk annab vaid 2,78 senti kasumit ehk niisama palju kui maksab ks suur hamburger. Kui vtta arvesse tohutud kulutused teede rajamisele, siis maksab riik raiekampaaniale veel tugevasti pealegi. Viimase 50 aasta jooksul on arutu raie ohvriks langenud umbes 50% Alaska vanadest metsadest ja 11% kogu metsaalast.


Turism on suuresti koondunud kuueteistkmnele looduskaitsealale ja ligi sajasse rahvusparki. Looduskaitsealad ja rahvuspargid ongi suurimad turismikorraldajad, kes pakuvad jahi- ja kalapgivimalusi, matku, paadimatku ja vimalust tegelda loodusfotograafiaga. Teeninduse eest tuleb mdukalt maksta. htlasi annavad kaitsealad kohalikele td. Kohalikul rahval on seal teatud privileegid, nad jtkavad oma igapevast elu: karjatavad karibuid, pavad mgiks kala, jahivad ulukeid, korjavad marju. 85% elanikkonnast varub endale loodusest midagi sgilauale. Umbes kolmandik maaperesid katab poole oma toiduvajadusest loodusest hangitud kala ja lihaga. See ongi ks vga oluline phjus, miks loodust ja eriti metsi on Alaskal kui vhese thivega piirkonnas vaja kaitsta.

Turistidele on seal samuti meldud. Teede res leiab igal pool lkke- ja telkimispaiku. Vljaspool rahvusparke ja kaitsealasid ei nua keegi peatumise eest raha. Prgi jaoks on pandud raudtnnid. Kolleeg Vickie seletab, et tnnidesse soovitatakse visata ainult srast prgi, mis ei meelitaks ligi karusid. Nii mnelgi pool vib nha matkajate koolitamiseks les seatud silte A feed bear is a dead bear. Konservikarbid tuleks tnni panna prast lkkel krvetamist. Nagu nitas tnnide sisu inspekteerimine, on Alaskal kiv turist vga snakuulelik.

Puutumatust loodusest huvitatud rndajale pakub Alaska elamusi ka siis, kui oma matkaplaanid koostatakse auto- ja raudteedest lhtudes. Hredalt asustatud tohutul maal jd ka maanteedel liikudes ksikuks. Kohapeal saab teha pevaseid matku. Sageli ngime peatuspaika jetud riautosid thjade telkide krval. Omanikud olid pevaks matkama linud. Philised siduvahendid on siiski lennukid, laevad ja paadid. Vga ilus aeg Alaskal on septembri esimestest pevadest alates, mil tundra muutub vrvikirevaks. Meie hirm hilise aja ees oli asjatu: kahtlemata sattusime sinna hoopis aasta ilusaimal ajal.


Taimi Paal (1947) on EPM Metsandusliku Uurimisinstituudi vanemteadur



Taimi Paal
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012