Eesti Looduse fotov�istlus
12/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitseala EL 12/2003
Kasti maastikukaitseala

Elustikurikas lahesoppide ja laidudeala Saaremaa lunarannikul oli tuntud juba kahe eelmise sajandi loodusuurijaile. Ent sealne liigirikkus mattuks roostikku, kui rannaniitudelt kaoksid kariloomad.


Kolme aasta eest loodud Kasti maastikukaitseala asub Saaremaal Kaarma ning Pihtla vallas, Kuressaarest linnulennult umbes kaheksa kilomeetrit ida pool. Kaitseala hlmab VaivereVtta teest edelasse jva Kasti lahe liigestatud rannajoonega lahesoppe, laide ning rannaniite, htekokku 193 hektaril.

Rikas elustik. Kasti maastikukaitseala on asutatud Luna-Saaremaa prandkultuurmaastiku, haruldaste taimeliikide ning linnustiku kaitseks. Kasti (Kasty) mis oli 19. ja 20. sajandi baltisaksa loodusuurijaile tuntud peatus- ja uurimispaik, see kohanimi tuleb sageli ette tolleaegsetes botaanika- ja ornitoloogiateostes.

Parasvtme prandkultuurmaastikud paistavad silma suurima liigirikkusega biotoopide poolest. Kasti lahe rsed rannaniidud ja loopealsed ei kuulu kll Eesti liigirikkamate hulka, kuid siitki vib leida vhemalt 11 kaitsealust taimeliiki: mets-unapuu, randtarn, rand-soodahein, lne-mkrohi, soo-neiuvaip, harilik koraamat, kahkjaspunane srmkpp, harilik muguljuur, emaputk, niidu-asparhernes ja liht-randpung. Neist viimase peamised leiukohad Eestis jvadki Saaremaa lunarannikule.

Muratsi ja Vtta poolsaare vahel paiknev Kasti laht koos rannamaadega on kavandatud Natura 2000 loodus- ja linnuhoiualaks. Pealegi kuulub Kasti laht koos suure osaga maastikukaitseala maismaaosast rahvusvahelise thtsusega linnuala (IBA) koosseisu. See linnuala (kogupindalaga 3768 ha) on oluline haneliste, nagu hallhani, valgepsk-lagle jt., rndeaegne peatus- ning toitumispaik. Sealsetel rannaniitudel peatuvate hallhanede populatsiooni suurust on eelmise sajandi viimasel kmnendil hinnatud 300400 ning valgepsk-laglede arvukust 18004100 isendile. Piirkond on thtis ka muude veelindude pesitsusalana. Niteks vga haruldast viketiiru on linnualal registreeritud kuni kolm paari.

Kaitse-eeskiri kohustab tegutsema. Kogu kaitseala on mratletud piiranguvndina, see paikneb osaliselt kunagistel igusvastaselt vrandatud, kuid ndseks tagastatud talumaadel. Vrtuslikumad niidud jvad kaitseala keskossa. Kaitse-eeskirjast tulenevalt on majanduslikest tegevustest lubatud ja samas kohustuslik maastikuala poollooduslike kooslustega alade tavaprane kasutus: karjatamine, niitmine ning puu- ja psarinde harvendamine. Uusi ehitisi tohib pstitada vaid kaitseala valitseja, Saaremaa keskkonnateenistuse loal. Et sealsed rannikukooslused ei anna mrkimisvrset majanduslikku tulu, on alates 1. jaanuarist 2004 kaitsealal alandatud maamaksu 50% tegelikust maamaksumrast.

Suurem osa Kasti maastikke on praegu sna heas korras, sest siinsetel rohumaadel on pidevalt karjatatud koduloomi. Kui seda enam ei tehtaks, hakkaksid rannaniidud kiiresti roostuma. See aga thendaks kadu enamikule vrtuslikest taimekooslustest ning loodusliku mitmekesisuse vhenemist. Kasti lahe vikesed saared ning kohati ka rannik ongi juba roostunud, see viitab nende mahajetusele. Loodetavasti ergutavad loodushoiutoetused peagi taastama siinsetele prandkooslustele sobivat majandamiskoormust.

Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RTI, 2000, 64, 411). Kaitseala ning kaitsekorda puudutavate ksimuste ja probleemidega tuleks prduda Saaremaa keskkonnateenistusse.


1. EELIS (Eesti looduse infossteem) http://eelis.ic.envir.ee/eelis

2. Kalamees, Andres (koost.) 2000. Thtsad linnualad Eestis. Eesti Loodusfoto, Tartu.

3. Kukk, Toomas 1998. Keskkonnaekspertiis Kasti looduskaitseala kaitse-eeskirjale. EPM zooloogia ja botaanika instituut, Tartu.

4. Leibak, Eerik; Lutsar, Lauri 1996. Eesti ranna- ja luhaniidud. Kirjameeste kirjastus, Tallinn.


Roland Mr (1975) on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo peaspetsialist.



Roland Mr
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012