Eesti Looduse fotov�istlus
02/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
PANIN THELE EL 02/2004
Soohiilakas ja soo-neiuvaip Tartu linnas

Teadsin Emaje vasakul kaldal Tartu linna loodeserval ht mrga niitu, kus kasvab kpalisi. Ei olnud seal le kmne aasta kinud. Nd, 15. juunil lksin taas, et pildistada seal minu mletamist mda kasvanud kahkjaspunaseid srmkppi. llatuseks leidsin aga ka he soohiilaka (Liparis loeselii), kelle ievars kandis alles pungi.

Mni ndal hiljem,12. juulil, lksin tagasi ja sattusin niidu serval suurele soohiilaka kogumikule: osa taimi itses, osa juba viljus. Sealsamas kasvas hulganisti ka soo-neiuvaipa (Epipactis palustris), veel puhkemata isikud longus. Mlemat kpalist leidsin lhikonnas veelgi.

Mrjal lubjarikkal niidul oli sel ajal palju vett, kohati poole sreni. Et seal heina ei niideta, kasvasid madala taimestiku seas vaevakask, hundipaju, mni ksik sookask ning vikesed paakspuud.

Taas olin kohal 30. juulil, et jtkata kpaliste loendust. Prast kaht kuuma ja pikesepaistelist ndalat oli niit palju kuivem ja kpalisi tundus olevat rohkem. Soohiilakas kasvas peamiselt mrjemates lohkudes, kus taimestik oli madalam. Mrkasin palju vegetatiivseid iteta taimi, kes kasvasid sageli tihedate kogumitena. Leidsin 1523 taimest koosnevaid kogumikke, suurimates isegi 29 ja 40 taime. hes madalamas lohus, umbes 2 x 12 meetrisel alal, loendasin 98 itsevat vi viljuvat soohiilakat ja 60 vegetatiivset taime. Paaris kohas oli nha mullune kuivanud isikuvars thjaks varisenud seemnekupardega. Kokku loendasin niidul 263 itsevat vi viljuvat ja 445 vegetatiivset soohiilaka taime.

Soo-neiuvaip eelistas sel mrjal niidul krgemaid kasvukohti. Loendasin 407 itsevat soo-neiuvaipa. Hulgaliselt oli ka iteta taimi. Soohiilakat ja soo-neiuvaipa mrkasin kasvamas kaugemalgi, kokku vis seal olla vhemalt 300 itsevat vi viljuvat soohiilakat ja le 500 itseva soo-neiuvaiba.



Tiiu Hansen
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012