Eesti Looduse fotov�istlus
04/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
euroharuldus EL 04/2004
Rabakonn

Kuigi rabakonn on meil sna tavaline loomake, peame tedagi kaitsma, sest mujal Euroopas on tema elupaigad enamasti hvitatud.


Rabakonn (Rana arvalis) on sna vike (umbes kaheksa sentimeetri pikkune), terava ninamiku ning valkja khuga konn, kelle heaks eristustunnuseks peetakse veel suurt ja tugevat piakbrukest tagajala esimesel varbal. Teda vib sna kergesti segi ajada rohukonnaga [1], ent see on rabakonnast suurem, mara ninamiku, kirju khu ning vikese piakbrukesega [2].

Kuigi rabakonna vrvus varieerub tugevasti, on ta enamasti siiski pruunikas, tumedamate laikude ja tppidega. Vaid kevadisel sigimisajal, aprillikuus, vib veekogudes nha erksiniseid rabakonna isasloomi. Sel ajal kuuldub leujutatud jeluhtadelt ja niitudelt, vikestest veesilmadest rabaserval ja siirdesoos, kinnikasvavatest jrvedest ja tiikidest isaste rabakonnade laulu: see on mulksuv, vikese koera haukumisega sarnanev heli. Suuremas kooris vib rabakonna laul meenutada pudrukatla podinat. Emasloom koeb kudu he pallina, mis jb veetaimede vahele hljuma. Paari ndala prast kooruvad pruunikad pronksjate tppidega kullesed.

Levik. Euroopas on rabakonn idapoolse levikuga liik: Kirde-Prantsusmaast lne pool teda ei ole. Phjas knib rabakonna levila Rootsi ja Soomeni ning lunas Alpide ja Phja-Rumeeniani. Ida poole jtkub levila Siberini [1].

Eestis leidub rabakonna peaaegu kikjal, puudub vaid kohati Edela-Eestis ning ksikutel saartel, samas on ta aga mnel pool Tartumaal, Lnemaal ja Hiiumaal isegi arvukam kui meie teine pruun konn rohukonn.

Rabakonn elab Eestis vga erisugustes paikades: niisketel heinamaadel, lamminiitudel, soos, turbarabades, valguskllastes metsades, aedades ja mitmel pool mujalgi. Sageli asustab rabakonn samu elupaiku rohukonnaga, kuid eelistab siiski mrjemaid alasid.

Kaitse. Lne-Euroopas on rabakonn elupaikade hvimise tttu muutunud sna haruldaseks. Temale sobilikud kudemis- ja toitumisalad on kadunud mrgalade laialdase kuivenduse, jgede kraavitamise ning intensiivse pllumajanduse tttu. Siin peitubki phjus, miks see liik on ranget kaitset vajavana kantud loodusdirektiivi neljandasse lisasse. Selle lisa liikide puhul pratakse suurt thelepanu nende sigimisalade kaitsele. Kuigi Eestis on rabakonn ks tavalisemaid kahepaikseid, on meil siiski phjust tema edasise kekigu suhtes thelepanelik olla: juba praegu on suur osa rabakonna endisi kudemispaiku kadunud. Seda on phjustanud niitude ja loopealsete vsastumine ning mnel pool ka niiskete metsaalade kraavitus. Kuigi intensiivse pllumajandusega kaasnevad ohud pole praegu Eestis eriti tuntavad, vivad need pevakorda tusta lhitulevikus, kui Eesti astub Euroopa Liitu.


1. Arnold Edwin N.; Burton, John A. 1980. Reptiles and Amphibians of Britain and Europe. London

2. Pappel, Piret 2000. Kuu loom rohukonn. Eesti Loodus 51 (4): 152153.


Riinu Rannap (1966) on zooloog, keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist.



Riinu Rannap
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012