Eesti Looduse fotov�istlus
04/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
essee EL 04/2004
Tasa kaaluda

Ettekujutus tasakaalust on ks vtmeid, et mista maailma struktuuri ja liikumisvorme. Miste tasakaal toob silme ette vrdsele krgusele rihitud kaalukausid, hel neist kaalupomm ja teisel kuhjake head-paremat. Turul vib praeguseni nha vrdsete lgadega kaalu, mis on teada juba Vana-Egiptusest ligi 5000 aastat tagasi. Tnu iidsele pritolule saadakse kaalu keelest maailma eri nurkades htmoodi aru ning tehinguid saab slmida ka siis, kui kaupmees ei mista rndaja keelt. Kaalukausiga saab teha veel hte trikki. Kui asetame kuulikese krgete servadega kaussi ning seda veidi loksutame, ei kuku kuulike kausist vlja. Keerates kausi kummuli, on tenosus, et kuulike kumera kausiphja pealt maha veereb, palju suurem. Esimene olukord on nide stabiilse tasakaalu kohta, teine aga ebastabiilse kohta.

Lapsena maailma avastades ppisime tundma mitmesuguseid asju ning seda, kuidas neid les leida. Nagu meie keelevimetutel eellastel, piisab meilgi ksikul saarel ellujmiseks oskusest ra tunda ja les leida tahkeid asju ja mningaid vedelikke: janu ja nlja kustutuseks, kehakatteks ning lihtsaks eluasemeks. Ometi on loodus hoolitsenud selle eest, et inimese vi mne teise looma mber ja sees toimib sadu eluks vajalikke protsesse, mis eri moel tasakaalu reguleerivad. Me ei pruugi neid kiki isegi mrgata, enne kui jrsk tasakaalu rikkumine hdasignaali kivitab.

Olukorra muutustele aitab meil reageerida meeleline taju. Aristotelese aegadest peale on loomadel esile tstetud eelkige viit tpi aistinguid, mida on kutsutud ka viieks meeleks: ngemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Kuid aistingutpe on veel: kinesteetilised ehk liikumisaistingud ning kuumuse-, klma- surve-, valu- ja tasakaaluaistingud. Tasakaalu- ja liikumisaistingud lubavad koordineeritult liikuda ja keerukaid akrobaaditrikke teha. Peale selle on inimesel teada ka retseptorid, mis vahendavad nlja- ja janutunnet vi reageerivad vererhu vi veres oleva ssihappegaasi sisaldusele. Seejuures toimub vererhu reguleerimine reflektoorselt, ilma teadvustamata.

Iga organism ttab pidevalt enesesilitamise nimel, hoides ellujmiseks kriitilised parameetrid lubatud piirides. Evolutsiooni kigus vlja arenenud ohusignaalide ja muutustele reageerimise arsenal on hmmastav, kuid mitte kikvimas. Niteks ei taju inimene oma meeltega radioaktiivsuse tusu vi hu hapnikusisalduse vhenemist, kuid on aja jooksul leiutanud vahendeid, kuidas neid mta. Tundma pitud on ka midagi enamat: eri jrku looduslike tasakaalussteemide toimimise seadusprasusi, organismi allssteemidest planeedi kui tervikuni. Piisava tarkuse ja hismeele korral vimaldaks see vaadata kaugemale ja ohtusid ennetada.

Kuna hismeel oleneb kollektiivsest tarkusest, ei ole oskus tasakaalu vtmes melda teadlaste ja loodushoidjate eralbu. Miski ei kao vluvel kuhugi, ka jtmed ja jljed looduses ei haihtu. Kui looduse iseregulatsioonivime piire ei arvestata, riskitakse paljude inimeste tervise vi elukvaliteedi halvenemisega kitsa ringkonna isikliku kasu nimel. Hinnates riske mis tahes planeeringute, arengukavade vi muudatusi kavandavate otsuste puhul, eeldab iga arukas dialoog tasakaaluprotsesside analsi ning vhemalt gmnaasiumiteadmiste ja analsivime rakendamist.

Nagu kaal ise, nii arvatakse ka kaalumine kui igusemistmise metafoor olevat prit Vana-Egiptusest, kus surnute tseremoonia kirjeldustes on hel kaalukausil kujutatud lahkunu sdant ning teisel pikesejumal Ra ttart vi teda smboliseerivat hieroglfi jaanalinnusulge. Nikse, et nii Egiptimaal kui ka Vargamel on alati olnud midagi, mida tasa kaaluda.


Ivar Puura (1961) on paleontoloog, maikuus kolmekmnendat kevadkooli "Tasakaalu teooria" korraldava Eesti Looduseuurijate Seltsi teoreetilise bioloogia sektsiooni esimees.



Ivar Puura
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012