Eesti Looduse fotov�istlus
05/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
reisikiri EL 05/2004
Pildikesi igavese suve saartelt Kanaaridelt

Kadunud Atlantis, maapealne paradiis nii on aastasadu nimetatud Aafrika looderannikust vaevalt saja kilomeetri kaugusel asuvaid vulkaanilisi Kanaari saari. Kolmeteistkmnest saarest ja kaljunukist on inimesed asustanud seitse suuremat saart.

Kuue lennutunni jrel juame sgavast talvest kuumale rannaliivale peesitama. Kui soomlastele on Kanaaridel puhkamine enesestmistetav tervise kosutamise viis, siis enamikule eestlastele jb see praegu veel vaid unistuseks. Siiski peaks sit Kanaaridele lhiaastatel ka keskmise sissetulekuga eestimaalastele kttesaadavaks muutuma. Kolmel talvel pikemal lhetusel viibides olen kinud kolmel saarel: Gran Canarial, Tenerifel ja Lanzarotel. Kuna Gran Canaria on olnud ka mu tkoht, siis on see 1500-ruutkilomeetrine saar risti-piki lbi kammitud ja kujunenud pilt Hiiumaa-suurusest saarest.

Kanaaride ajalugu saab hakata lugema aastast 1402, kui Hispaania kuninganna saadikud avastasid metsikute koerte ja aborigeenidega asustatud saared ning vallutasid ksteise jrel sna primitiivselt elanud guantide himud. Kuigi prismaalased olevat seal elanud juba kaks tuhat aastat tagasi, kulges nende elu isoleeritult nii laiast maailmast kui ka naabersaarte elanikest. Vhemalt teadlased pole leidnud htegi kinnitust selle kohta, et pliselanikud oleksid kasutanud mingisuguseid ujuvvahendeid. Ehkki nende vlimus olevat olnud igal saarel sna hesugune (pikka kasvu, sinised silmad, heledad juuksed ja nahk), olid nende kombed, keel ja vimuhierarhia saareti isemoodi.

Guantid olid vga osavad ktid ja kalamehed, kes kasutasid kepraseid looduslikust materjalist vahendeid, niteks obsidiaanist ehk mustast laavakivist tahutud teravate servadega viskekive ja luudest valmistatud teravaid ahinguid. Raua leiutamiseni nad ei judnudki: selleks polnud ei vajadust ega vahendeid. Elasid nad ju pikka aega rahus ja soojas kliimas, kus aasta ringi saadi pllult saaki ja ookeanist mereande. Ainus puudus oli veenappus; ka tnapeval peetakse vihma suureks harulduseks ja jumala nnistuseks. Arvatakse, et viimane guant suri vi segunes vallutajatega kakssada aastat tagasi ning praeguseks on silinud vaid mned nende esivanemate muumiad ja vanade meremeeste kirjeldused.


Pisike mandri mudel. Kuigi Gran Canaria on vike saar, kutsutakse seda ka minikontinendiks. Tepoolest, seal vite jalutada justkui Sahara helekollases liivakrbes, troopilistes palmisaludes, mnnimetsades, kaktusi tis kivikrbetes ja ka rohelistel aasadel. Samas saab ronida jrskudel kaljuseintel ja sita mda mgiteid, mis meenutavad Suurt kanjonit.

Ilmastik ja kliima on saare eri piirkondades vga erilaadne. Olenevalt tuule suunast vib hel pool olla pilvine, aga teises saare servas paistab pike tiesti selges taevas. Kui rannikul puhuvad pilvede all vinged tuuled, vib saare keskosas, pealpool pilvi rahulikult pikest vtta. Kige enam mjutavad ilmastikku ookean ja pike, ent vulkaanilised med jagavad saare roheliseks phja- ja kuivaks lunapiirkonnaks. Ida-lne suunas kulgevates orgudes on vastupidi. Varjus olevad lunakljed on tunduvalt rohelisemad kui pikesele avatud phjakljed.

Meie, phjamaalaste jaoks on seal igavene suvi, ent ka sealsel loodusel on oma aastaajad. Jaanuaris-veebruaris puhkevad ide mandlipuud, aga kastanid on tiesti raagus. Temperatuur kigub aasta jooksul vhe: talvel on 2227 ja suvel 2530 kraadi sooja. mbritsev 1920-kraadine ookeanivesi hoiab ra suurema temperatuurikikumise.

Tavaturistile, kes jalutab Playa del Inglesis, Maspalomases, Puerto Ricos vi Puerto Moganis, vib jda mulje, et tegemist on troopilise kliimaga. Kikjal palmid, draakonipuud, vrviliste itega psad ja lilled. Vljaspool inimasulaid asuvatel rannikualadel laiuvad aga kivikrbed, mis vahelduvad mustade vulkaaniliste liivarandadega. Vaid Gran Canaria lunatippu Maspalomasesse ja saare kirdenurgas asuvasse Las Palmasesse on tuuled sajandite jooksul kandnud Sahara krbest valget rannaliiva.

Nende turismikeskuste kogu rohelus on inimeste rajatud. Iga taime juurde juhitakse voolikute abil kastmisvett, mis on juba he ringi torustikus teinud. Nimelt kasutatakse majapidamisveena magestatud ookeanivett ning kogu kanalisatsioonivesi kogutakse kokku, filtreeritakse ja lisatakse aineid, mis neutraliseerivad halvad aroomid. Seejrel suunatakse korra ringluses olnud vesi plasttorude kaudu taimedeni, mis vajavad kasvuks vett.

Krgeimat metippu (1949 m) kutsutakse Pico de las Nieves ehk lumine tipp, sest mnikord, mitme aasta tagant, vib ka lumi maha sadada ja kanaarialaste elu segi paisata. Loomulikult katkeb siis mgedes bussi- ja veoautoliiklus, kuid nooremad inimesed unustavad igasuguse ttegemise ja kihutavad otsemaid mgedesse lumesda mngima. Nende jaoks on see teline rmupev, ent phjamaadest tulnud puhkajad ei rmusta kaotsi linud peva le. Olin ka ise tunnistajaks mgedest naasvatele sidukitele, mille katustel ja kapottidel istusid sulavad lumememmed, ning autoakendest kostis levoolavaid rmuhiskeid justkui loteriividu puhul.


Sooja jagub, aga vett napib. Sajandeid on selles soojas kliimas kasvatatud levinumaid pllukultuure, nagu kartul, tomat, kurk, suhkruroog, kohalik banaan, viinamarjad, papaiad, mangod jne. Enamik kultuure annab saaki kaks kuni neli korda aastas. Kuid veest on alati puudu tulnud ja seeprast on ndseks ehitatud suured veehoidlad, kust siis vajaduse ja talupidaja rahakoti jrgi pumbatakse pllulapile vett.

Turismi areng viimase neljakmne aasta jooksul on tugevasti muutnud majanduse struktuuri ja praegusajal neme lunapiirkonnas sti jetud pllulappe ja lagunevaid kasvuhooneid. 80% majanduse kibest annab turism ning lihtsam on kogu kraam sisse tuua kui loota taevaluukide avanemise peale. Siiski tasub kasvatada banaane, tomateid ja kartulit, sest turismitstuse arengu tttu on avanenud uued vimalused saada kastmisvett. Nimelt: mida rohkem on hotelle, seda rohkem tekib reovett, mis filtreeritakse ning lastakse kastmistorudesse teisele ringile.

Kohaliku taimestikuga saab tutvuda ksikutes sgavates orgudes ja mgedes 6001800 m krgusel. Just seal on kige rohkem niiskust. Mgedes torkavad silma tuttavad mnnisalud ja tee rde istutatud eukalptid. Asulates on mrgata ksikuid draakonipuid ja niru julukuuske meenutavaid araukaariaid.

Kui eukalptid on sisse toodud Austraaliast, siis kanaari mnd on endeemne, tuhandete aastate jooksul just kuival vulkaanilisel pinnal kujunenud puuliik. See mnd on omapraselt kohastunud eluks sealses looduses: pikad okkad korjavad pilvedest niiskust ja juhivad selle maamulda. Seega on veeringlus vastupidine kui meie kliimas kasvavatel puudel. Valminud viljad ehk kbid on suured ja meenutavad seedrimnni kbi, okkad on kuni 30 cm pikkused ja kolmekaupa pundis. Metsaplengud ei suuda olulist kahju tekitada ja aasta vi paariga on puud taas rohelised. Ndisajal on kanaari mnd looduskaitse all ja tisleritdeks selle puitu ei kasutata, kuid veel pool sajandit tagasi oli vastupidav mnnipuit hinnatud rdude, uste ja akende materjal.

Saare phjakljel, kus loodus on lopsakam, leidub nii metsikult kui ka koduaedades mitmesuguseid taimi, keda Eestis kasvatatakse potililledena. Ka julutht itseb seal aastavahetuse paiku ja kohati on varred veninud 23 meetri krguseks. Kllalt sageli vib nha itsemas aaloed ja teede res on justkui suured ahvisabad psti agaavi isikud. Kaamerasilma ette ji palju tundmatuid, kuid ka meie lilledega sarnaseid taimi, kelle liigitamiseks tuleb kasutada kohalike taimeteadlaste abi vi vhemalt vlimrajat.


Teistmoodi matkamine. Kuigi philiselt tutvuvad turistid loodusega lbi bussiakna, on siiski kllalt matkajaid, kes tahavad kike oma kega katsuda ja silmaga kaeda. Kanaari saared on selleks lausa ideaalsed, sest pole mrgiseid madusid ega ttuid putukaid ning suurim uluk on jnes. Kui on varuks soojem tuulejope, joogivesi ja jalas head jalanud, siis vib tundide kaupa mda pnevaid mgiteid jalutada. Ja kui keegi juhtub vastu tulema, ei pra ta ngu ra, vaid ikka kostub Hello!, Guten Dag! vi Hola! lbusa naeratuse saatel. Kui vastu tuleb mni kohalik klaelanik, juab ta pikalt-laialt seletada ja ktega vehkida enne, kui taipab, et temast ei saada suurt midagi aru. Aga see polegi thtis.

Meie matkajatele on seal harjumatu, et ei saa jalgu murumttale puhkama sttida, sest maapind on kivine ja mullakiht vga huke. Lausa halenaljakas on vaadata, kui kohalikud phade vi lihtsalt phapeva puhul sidavad mgedesse metsa piknikule. Metsad on vga tuleohtlikud ja lkke tegemiseks on vaid mned selleks ettenhtud kohad. Ja nii on umbes poole hektari suuruse metsatuka rde pargitud vhemalt sadakond autot ning inimesed istuvad klg klje krval ja grillivad kaasavetud sgikraami.


Turism. Omaette vaatamisvrsus Gran Canarial on Maspalomase liivaluited, kuhu lpuks juab ilmselt iga puhkaja. Vimsad ookeanilained, alati srav pike ja lputu liiv meelitab randa tuhandeid pevitajaid. Nudistidele ja homoseksuaalidele on ette nhtud eraldi tsoon, kuid rahvas knnib sellegipoolest lbisegi ja keegi ei hiri kedagi. Rannajoonest eemal saab jalutada roheliste psaste vahel, kuhu on eksinud ka mned jnesed ja sisalikud. Luited on vetud looduskaitse alla, aga taimestik kannatab tugevalt turistide hordide all. Huvitaval kombel pole rannas, kus suvitab pevade kaupa tuhandeid inimesi, mitte htegi kimlat ning lhim koht ongi saja meetri kaugusel olevad psad.

Maspalomase tuletorn ehitati juba 1831. aastal, kuid esimene hotell pstitati Playa del Inglesi (tlkes inglaste supelrand) aastal 1964. Kuigi viiekilomeetrise valge liivaga ranna olid inglased avastanud tunduvalt varem, takistas turismi arengut teede ja muude kommunikatsioonide puudumine. Ainuksi teekond Las Palmasest Land Roveriga kestis neli tundi. Praegu ei kulu selle vahemaa lbimiseks rohkem kui pool tundi.

Ei tohi unustada, et paarkmmend aastat tagasi kehtis Hispaanias Franco reiim ning majandus oli madalal jrjel. Puritaanlik vim pdis pikka aega videlda riieteta pevitamise vastu ja sandarmid kisid rannas korda loomas. Kuid turism arenes judsasti ning saksa nudistid said lpuks vabaduse end vabalt tunda. Telise hoo sai turismitstus sisse prast Hispaania hinemist Euroopa Liiduga, mil saadi rohkesti toetusraha uue lennujaama ja kiirteede ehituseks.

Playa del Ingles ehitati tis juba 1015 aastat tagasi ja nd on ehitustegevus kandunud lnerannikule. Nudlikumale turistile soovitan puhata just Puerto Ricos, Puerto Moganis ja teistes vikestesse kaljusoppidesse ehitatud uuemates hotellides, sest Playa del Ingles on sna kulunud vljangemisega. Kuid turistidele, kes peavad lugu rannas ja pravad olmele vhem thelepanu, on Playa del Ingles just ige paik.

Harjumatult kivist ja kohati kaootilist arhitektuuri on meil kui rohelusega harjunud rahval vga raske omaks vtta. Kahju on neist lastest, kes peavad kogu oma lapseplve veetma ainult asfaldil vi betoonil. Seevastu saavad nad kunstmuruga jalgpallivljakul mngida aasta lbi ja kige mnusam on seda teha just pimedal ajal tulede valguses: siis pole palavat pikest. Las Palmases on pisut vanalinna, kus igal sammul on tunda manjana ehk homme on ka pev meeleolu. Rpasust ja lohakust on kikjal, vlja arvatud kallimate hotellide ja keskvljakute mbruses.


Priit Orav (1964) on Jhvi gmnaasiumi poiste tpetuse petaja, suviti Orava talu peremees.



Priit Orav
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012