Eesti Looduse fotov�istlus
05/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta puu EL 05/2004
Hall lepp sobib toiduks Kaug-Ida tammeseenele

Halli leppa raiutakse meil vhe, sest tema puiduga ei osata suurt peale hakata. ks paljudest vimalustest: lepanottidel ja lepa saepurul kasvab hsti vrtuslik sgiseen iitake.

iitake tammeseen (jaapani k.: ii tamm, take seen, ladina k. Lentinula edodes) on ks vanemaid kultuurseeni maailmas. Tema kasvatamise ajalugu ulatub tuhande aasta taha. See algas Hiinas, judis seejrel le Korea ja Jaapani suure hilinemisega ka lnemaailma, olles vahepeal tehnoloogilises mttes tugevasti edasi arendatud just Jaapanis, kust prineb ka tema tnapeval maailmas tuntud nimi. ampinjoni jrel konkureerib iitake nd koos austerservikuga teise koha prast maailma viljeldavate seente kogutoodangus.

Kuidas teda kasvatada? Seda saab teha nii ekstensiiv- kui ka intensiivmeetodil. Esimesel juhul kasvatatakse seeni lepanottidel: varakevadel langetatud leppadest saetud meetripikkused, 1015 cm lbimduga notid nakatatakse tootmislaboris ettekasvatatud mtseeli vi tblitega. Suve jooksul tuleb nakatatud notte hoida vlitingimustes soojas ja niiskes kohas, vltides otsest pikesevalgust ning samal ajal ka koore kestvat mrgumist. Seene mtseel kasvab puidust lbi aeglaselt (vrreldes niteks austerservikuga, kes kasvab mrksa kiiremini, kuid eelistab meil haavapakkusid). Ka lheb iitake generatiivse arengu (viljumise) faasi mrksa raskemini kui austerservik.

Jrgmise aasta suve hel kuumal peval tuleb seenniidistikuga selleks ajaks lbi kasvanud lepanotid uputada paariks pevaks klma vette, et anda seenele viljumiseks vajalik okk. Seda on hlpus teha niteks linnaaiandites, kus kastmiseks vajalikku vett pumbatakse esmalt tiikidesse soojenema. Ka allikavees saab seen lepanottides paari pevaga oma oki ktte. rmisel juhul saab seda teha tavalistes tnnides, kus tuleb aga soojenenud vesi asendada kolm korda pevas klma kraaniveega. Jaapanis saadi jklma vett mgijgedest. Notid asetatakse seejrel poolvarjulisse kohta kaldu. Prast viljumist tuleb lepanotid uuesti klma vette uputada, nii vib saada saaki isegi neli kuni viis korda jrjest.

iitake intensiivkasvatus on keerukam. Seda tehakse aasta ringi erilistes vi siis seenekasvatuseks kohandatud hoonetes. Meie oludes sobib talle kige paremini toiduks selgi viisil hall lepp nd juba saepuruna. See tuleb esmalt autoklaavida, siis nakatada mtseeliga ning toppida kilekottidesse. Kui saepuru on mtseeli tis kasvanud, eemaldatakse kile ning iitake viljakehi ilmub mitme lainena.

iitake viljakehad on mustjaspruuni kbara ja keskse jalaga, kbara alakljel on eoslehekesed, nii nagu ampinjonil ja austerservikulgi. iitake viljakehad silivad aga mrksa paremini kui tema mlemal konkurendil.


Hall lepp, metsaumbrohuks peetu, on muutunud tarbepuuliigiks. Tnapeval tekib Eestis lepa saepuru juba kllaltki palju. Aeg on see kasutusele vtta ja seda nii loodushoiu (saepuru on saetstustes kikjal ks tlikamaid jkprodukte) kui ka parema looduskasutuse huvides. Ei ole ju iitake meie jaoks nd juba pigem lepa-, mitte tammeseen le maailma tuntud mitte ksnes omaprase meeldiva maitsega toidulauarikastajana, vaid ka raviseenena. Nimelt on iitakel testatud inimese immuunssteemi tugevdavaid, vererhku alandavaid ja teisigi tervistavaid omadusi.


Mrt Hanso (1939) on Eesti pllumajanduslikooli metsapatoloogia, puidu bioloogilise lagunemise ja puidukaitse ning seenekasvatuse eriala ppejud.



Mrt Hanso
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012