Eesti Looduse fotov�istlus
06/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
ESSEE EL 06/2002
Hirm metsa ees

Mets on Eestis nii tavaline nhtus, et sellest mtlemine, saati siis kirjutamine, tundub olevat teline banaalsus. Kik me arvame teadvat, mis asi on mets. Ja kirtsutame plglikult nina, kui kusagil Kesk-Saksamaal vi Taanis meile mingit puusalu nidatakse ja seda sealjuures metsaks nimetatakse.

Ometi pole meie side metsaga niisama lihtne. Ehkki metsaomanikke on nd jlle tekkinud kui mrja metsa all kasvavaid seeni, ei kujuta enamik eestlastest siiski ette, et viks metsa minna. Lihtsalt niisama, et olla. Kui rgime, et kisime metsas, siis peame silmas tavaliselt seda, et kisime paigas, kus kasvab puid. Paigas, kust inimene on krvaldanud selle, mis teeb metsast loodusmetsa. Kas siis harvendanud vsa, raiunud aeg-ajalt maha puid, tassinud ra tormimurdu vi vastupidi, istutanud prast metsaplengut uusi puid.

Mets on meie jaoks ha enam midagi sellist, mis kib inimese meelevalla alla. Oleme sellise suhtumise kaitseks isegi vlja melnud he ilusa sna prandkooslus. Prandkooslus on mets, mida inimene on sajandite vltel kujundanud, olgu siis puisniiduks vi loopealseks. Prandiks meie suhtumisele.

Miks on inimene metsa kujundanud? Kas ainult majanduslikel phjustel: et oleks, kus loomi karjatada ja nende tarbeks heinagi niita? Vi hoopis selleprast, et mets on ikka ja alati olnud midagi salaprast, kuhu ieti minnagi ei julge kuhu lhevad kige isemeelsemad.

Vendade Grimmide Hans ja Grete, sajanditevanused Euroopa superstaarid, eksisid kurja nia juurde ra just nimelt pimedas ehk siis laialehelises metsas. Heidelbergi linnast mni kilomeeter eemal on meklgi, kus vib sellist metsa veel praegugi nha: kuid ainult kujutlusvime toel, sest inimesed rajavad sinna loodusradasid. Ja loodusrada thendab seda, et seal peab olema turvaline kia mitte ainult ses mttes, et puu phe ei kukuks, vaid ka ses mttes, et hirm ei hakkaks. Sestap tuleb vanu puid maha raiuda. Ja noorematele sildid klge panna. Et nete, see on kuusk ja sellest saab paberit, mblit ja maju. Sildid on kinnitatud krgele, nii krgele, et keegi nendeni omaenda jul ei ulatuks.

Lutsu Iti ja Kusti, Eesti superstaarid, sattusid kurja nia ktte samuti metsas. Pimedas okasmetsas, nii nagu neid niteks Alutaguse kandis veel leida vib. Ainult ps raadatud metsamaa rsesse tallu ti lastele nne majja.

Hirm metsa ees on viinud eestlase selleni, et vhegi looduslikumaks muutunud parkidest rajatakse madalaid psaaiakesi. Hirm metsa ees on viinud selleni, et metsa ehitatakse laudteid, millel kndides, tsi kll, kingakonts suurema tenosusega pooleks murdub, kui metsajuurikate vahel.

Hirm metsa ees on viinud juttudeni, et mets tungib peale Eesti pldudele. Hirm metsa ees on viinud juttudeni, et Eestis hvitatakse metsa.

Kuigi igast kahest Eesti ruutmeetrist kneldakse olevat metsa ks ruutmeeter, see vasakpoolne, pole enamik meist iges metsas ldse olnudki. ksi, metsaga isekeskis.

Sest mets eksitab. Siia sa eksid ja siia sa mdaned. Vi kui just ei eksi ega mdane, siis mtted vib mets viia ometi metsa. Mis vahel on metsikult tore.


Tiit Kndler (1948) on fsik, fsika-matemaatikakandidaat, teadusajakirjanik, MT Loodusajakiri peatoimetaja.



Tiit Kndler
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012