Eesti Looduse fotov�istlus
2004/07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitseala EL 2004/07
Mihkli looduskaitseala

Mihkli tammik on ks Eesti vimsamaid tammepuistuid, mis vajab erilist hoolt ja kaitset. Suurima tamme mbermt knib siin 383 sentimeetrini ja krgus 23 meetrini. Puistu vanust on hinnatud ligikaudu 250 aastale.

Mihkli looduskaitseala asub Prnumaal Koonga vallas Mihkli klas ning see on loodud kaitsmaks uhket tammikut ja sellele omast liigilist mitmekesisust.

1978. aastal tehtud uuringute kohaselt peaks tammik prinema umbes 1750. aastast. Tol ajal kuulus ta Keblaste misale [4]. Seetttu on siinset tammemetsa mitmel pool kirjanduses nimetatud ka Keblaste tammikuks.

Tammik on kaitse alla vetud 1957. aastal botaanilis-zooloogilise kaitsealana. Praegustes piirides kinnitati looduskaitseala tnavu veebruaris ning see hlmab 88ha.

Mihkli tammik asub Mihkli alusphjalisel krgendikul, keskmiselt 80 cm tsedusel veeriselisel ja rhksel liivsavil. Ala katavad leostunud kamarmullad, mille huumuskihi tsedus on 1828 cm. Sellised mullad vastavad sinilille, naadi ja rohuloo kasvukohatbile. Mihkli tammikut peetakse heks ilusamaks looduslikuks tammikuks, kus ligikaudu pooled puudest on sirgetvelised tammed [2].

Vana tammiku koosseisus kasvab ka 120130 aasta vanuseid kaski. sna suure ala (umbes 15 hektarit) vtavad enda alla mnnikud, kus mndide all kasvab alusmetsana tamm. Vhemal mral on kuuse, kase ja haava enamusega metsi. Looduskaitseala idaosas kasvab jnukina vanast puukoolist ksikuid vrliike. Neist vrib thelepanu le 100 aasta vanuste siberi lehiste rhm, pilku kidavad ka tee res kasvavad kauni vraga kadakad.

Paarkmmend aastat tagasi (1986) on ligi kahele hektarile istutatud tammi, kes torkavad loodusmetsas tnini silma sirgete ridade tttu.

ksikute puudena leidub kaitsealal veel halli leppa, prna, saart, lehist, remmelgat, pooppuud ning sna palju mets-unapuud.

Tammikus on tihe sarapuu alusmets, mille krgus ulatub viie meetrini. Siin kasvavad veel kuslapuu, kadakas, trnpuu, magesstar, pihlakas, toomingas, paakspuu, kukerpuu, kibuvits ja verev kontpuu.


Elustik. Rikkalik taimestik lubjarikkal kruusakal-savisel pinnasel on kujundanud niiske ja varjulise elupaiga paljudele selgrootutele. Vrskeid andmeid kll pole, kuid 1935. aastal on Harald Haberman siin kirja pannud 193 liiki selgrootuid, sealhulgas mitmeid haruldusi ning isegi esmasleide [1]. Teadlane on oma artiklis konstateerinud: Tegu on hsti vljakujunenud liigi- ja isendirikka lehtmetsa-elukonnaga, mida nii tpilisel kujul kodumaal harva leida. Eerik Kumari on siin 1960. aastal linnustikku ja taimestikku uurides kirja pannud ka kuldkinga [3].

Tammikut ristavad kiviaiad loovad samuti suurepraseid elupaiku mitmekesisele elustikule, mida on seni vhe uuritud. Siinkohal leskutse loodusuurijatele: tammiku elupaigatp on Eestis iseenesest haruldane, seetttu vib siin, kllaltki ulatuslikus vanas tammikus leida suure tenosusega haruldasi liike. Huvitavaid tulemusi viks anda eesktt selgrootute, aga ka seente ja samblike phjalikum uurimine.


Kaitsekord. Kaitse-eeskirja kohaselt kuulub kogu kaitseala hooldatavasse sihtkaitsevndisse, mille kaitsekord vimaldab majandada metsa traditsioonilisel looduslhedasel viisil: siin tohib harvendada vsa, koristada oksi ja tuulemurdu. Varem on siinsetes metsades loomi karjatatud.

Peamised piirangud puudutavad metsatid, sest asjatundmatult tegutsedes vib rikkuda tammiku ldilmet ja ohustada selle loodusvrtust.

Mihkli looduskaitseala on esitatud loodava Natura 2000 vrgustiku eelvaliku loodushoiualaks.


Puhkemajandus. Looduskaitseala on hsti ligipsetavas kohas: asub MihkliTammaru maantee res, mis viib ka Avaste looduskaitsealale. Peale tammiku kiakse uudistamas kaitsealast lunasse jvat haritava maa keskel seisvat vga vana (umbes 350-aastast) tamme, mis on registreeritud vriselupaigana.

Praegu koostatavas kaitsekorralduskavas kavandatakse muu hulgas pperada, mis annab vimaluse saada levaade plisest tammikust ning lbib teisigi huvivrseid kooslusi.

Kaitseala valitseb Prnumaa keskkonnateenistus. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2004, 9, 54).



1. Haberman, Harald 1935. Keblaste tammik. Eesti Loodus 3 (4): 127129.

2. Kaar, Elmar 1964. Eesti tammikud. LUS-i aastaraamat, 56 kd. Tartu: 5778.

3. Rajaste, Tiit 1972. Botaanilis-zooloogiline kaitseala Mihkli tammik. Eesti metsamajanduse ja looduskaitse teadusliku uurimise instituut. Tartu.

4. Valdmann, Tiit 2001. Mihkli tammiku looduskaitseala kaitse-eeskiri. Prnumaa Loodusmlestiste Sihtasutus. Prnu.


Piret Kiristaja (1967) on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo peaspetsialist.



Piret Kiristaja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012