Eesti Looduse fotov�istlus
2004/08



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
essee EL 2004/08
Kullerkupud, jaanililled, karikakrad, kellukad

Mis seob Eestis neid kenasid lilli hte? Neid hiselt hvardav tulevik muutumine haruldasteks kaunitarideks, keda on ehk vaja isegi kaitse alla vtta. Taandumine reservaatidesse, kus nende hea kekigu eest hoolt kantakse. Nemad, nagu ka enamik vhem silmapaistvaid liike, ei sobi hstitoimivasse tootmismaastikku. Ei teravilja, heina ega sarvloomade smismaa pllule. Puupldudel on nende jaoks jlle liiga pime. Turismipldudelgi on nende jaoks vaid piiratult ruumi pole nad oodatud ei mramis- ega golfimurus, parkimis- ega telkimisplatsil. Ammugi mitte korda armastavate, mitmekesiste huvidega inimeste eramu vi korterihistu esindusmurus.

Niisiis, le jb taandumine reservaatidesse. Suurtel looduskaitsealadel on nende jaoks llatavalt vhe ruumi suure osa sealsest pinnast moodustavad ju neile klbmatud sood. Aga vikesed reservaadid on ka turismitallu klvatud lillemuru-niit vi lilleaia peenar. Seal on hstivalitud lilled oma tpselt mratud ruutdetsimeetritel hoolega kaitstud ja toidetud sama hea elu peal kui loomaaialoomad.

Vib-olla on kohatu maalida sellist euroopalikku tulevikupilti ajal, kui meie maastikule ldomased sdid ja raiesmikud valendavad karikakardest, sekka kellukate sinetavaid laike. Mtlen ikka neid karikakraid, mida juba peaaaegu sajandi jooksul on sna tulutult petatud nimetama kadakasaksa-rahvapraselt hrjasilmaks. Aga need alad on ju kavas kik korda teha mis metsaks, mis taas les knda.

Lootust pakub teadmine, et sja valminud Natura 2000 vrgustikku on uute hoiualadena arvatud ka vga palju just nende plislillede elupaiku. Kuid reservaatide piire vib valge mees soovi korral alati mber joonistada. Lootust ratab teadmine, et nende taimede eluks vajalike prandkoosluste hooldamise eest on riik hakanud maksma. Kuid samas kesolevast aastast alates enam vljaspoole eeldatavat kaitseala jva prandkoosluse hooldajad riigi toetust ei vri. Lootust aga annab taas teadmine, et euroopa liidu pllumajandustoetusi ei maksta enam mitte heklgse intensiivsuse eest, vaid ka pindalaphiselt.

Prandkooslustest on tuntumad puisniidud. On aabitsatde, et ilma niitmata need alad vsastuvad-metsastuvad. Kas ikka paratamatult? Pajaka hiis Harjumaa edelapiiril oli palju aastakmneid niitmata, aga silitas oma puisniiduilme. Hiljuti kisin samas kandis, Orkjrve soost loodesse jvates metsades seal on alasid, kus on ehk karjatatud poole sajandi eest, aga need on ikka nagu tihedavitu puisniidud. Neid on aidanud hoida vhest mulda kandev pinnas, teisalt ka kooslus ise. Kui kasinas mullas on puujuuri ja mulla peal rohkelt rohtu, siis seal trganud puutaimed ei suuda ellu jda. Alles ala lagedaks raiumise jrel levib sellistes kohtades tihe vsa.

Kindlasti on ka loomad aidanud puisniite hoida. Paljud Lnemaa puisniidud vsastusid lootusetult just ptrade-kitsede arvukuse madalseisu ajal 1990-ndatel siis psesid kasvama enne aastakmneid pea okstetuks nuditud plvekrgused mnnid, said sirguma haavavsud. Puisniidulaadseid alasid esines Eestis ilmselt ka enne pllumajanduse saabumist: neid hoidsid korras tollal siin elanud tarvaste, hobuste ja piisonite karjad.

Tnapeval ei saa puisniitude hooldamisel ja niidulillede elupaikade hoidmisel metsloomadele loota. Need tegelased nimelt ei tea, kus on neile pakutavad puisniidumnnid-haavad-pajud, kus aga raske raha eest rajatud puupld. Ka ei psi paljud liigid vaid pdrakarjade hoole all, sest suvel svad need liiga vhe rohtu, nii et kogunev kulukiht lmmatab maalhedase lehekodarikuga taimed. Just paks kulukiht on olnud ks psusilma ja nurmenuku arvukuse languse peamine phjustaja viimasel ajal. Kulu ei meeldi ka karikakrale. Ja kullerkupu peakonkurenti, angervaksa, nrib pder ainult ladvast.

Kevad, vabanemine ja lilled see on salumets. Suvi, vabadus ja lilled see on prandkooslused vanad kuplinlvade arud, puisniidud, nurmed, luhad. Selle suvermu hoidmiseks on vaja palju vikeseid niidulappe, iga talu juures oma vikatiga le kidavat ala. Ei piisa vaid suurte rahadega palgatud reservaatide hooldamisest, ei aita kalli muruniiduki pristamisest.



Tnu Ploompuu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012