Eesti Looduse fotov�istlus
2004/08



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2004/08
Kik on seotud kigega ehk nhtamatud ohuniidid

rkasin verandalt kostva salaprase nagina peale: no muidugi, eile htul sttisid suured poisid-tdrukud end vhile. Mind kampa ei vetud: eldi, et sul tuleb uni peale, mis me siis sinuga pimeda je res peale hakkame. Niisiis, oma kega natast vhki vtta pole ma saanud, kll aga korjanud vhile jrgnenud hommikul veranda prandalt neid, kes olid end ilmatu suurt silmapesukaussi katva ngeseslemi alt vlja poetanud. See oli le poole sajandi tagasi mu vanaema kodus Laiusel, Pedja res.

Suur vhke tis silmapesukauss tuleb mulle ikka meelde, kui rgitakse vhivarudest ja -pdmisest: Pedjas pidi neid toona kll paksult olema, ega muidu iga vhiline sellist noosi koju oleks toonud. Ja alamdulisi vljaptute hulgas ilmselt polnud, sest kik olid jmedate srgadega kogukad loomad.

Jrgmised aastakmned oma maaparanduse, pllumajanduskemikaalide ja vhikatkuga on muutnud enamiku Eesti veekogudest vhivaeseks vi hoopis -thjaks.

See, et suurem jagu praeguse plvkonna lapsi ei tea, kuidas maitseb vhk, on vaid asja ks klg. Teine ja hoopis tsisem mure seostub olulise lli kadumisega tiuslikust ja hsti toimivast elukooslusest. Nagu Nikolai Laanetu siinse ajakirjanumbri avaloos vidab, hoiab vhk veekogusid kinni kasvamast ning loob soodsad tingimused kalamaimudele ja paljudele teistele veeorganismidele, vhi noorjrgud on oluline toit alles kasvavatele vriskaladele. Ise pole tulnud selle pealegi, et seostada forelli ja lhe vhesust jevhi kadumisega nende kodujest.

Aga vhk kaob peamiselt veekogude seisundi halvenemise tttu: kui neil aegadel, mida lapseplvest meenutasin, sobisid jevhile heksa jge kmnest ja iga teine jrv, siis nd vaid ks kuni kaks jge ja kolm jrve kmnest. Ent pall, nagu selgub, on maaparandajate kes: jevhi nudlusi phjalikult tundma ppides ja arvestades viksid nad muuta temale eluklblikuks isegi kuivendusssteemide peakraavid. Vahest on seda kusagil juba tehtud?

Looduses toimetajaid manitseb silmaga nhtamatuid seoseid arvestama ka lo Niinemets (lk. ..): rge istutage suure liikluskoormusega vi muul phjusel rohkesti lmmastikoksiide sisaldava huga piirkondadesse puid, kes eraldavad lenduvaid orgaanilisi hendeid (pajud, paplid jt.)! Koostoimes lmmastikoksiididega saastavad need hendid hku mrgise osooniga. See tdemus peaks panema kukalt kratsima eelkige haljastajad ja energiavsa propageerijad.

Tegelikult kehtib phimte kik on seotud kigega looduses igal pool. Selle aasta Eerik Kumari preemia laureaat Tiit Leito tleb intervjuus Eesti Loodusele (lk. ..): Loodus on sadade miljonite aastate jooksul kik ra katsetanud. Rumal ja ohtlik oleks pidada oma rikest kogemust paremaks. Niisiis, enne kui hakata parandama seda, mis Loodus paika on seadnud, peaks pdma pisutki aimu saada sellest, m i k s ta just nnda on talitanud.




Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012